Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis
Kriminaalasi
Apelleeritud kohtuotsus Apellatsiooni de esitajad Kaitsjad
Süüdistatavad
Prokurör Tsiviilkostjad
Tallinna Ringkonnakohus 29. september 2015, Tallinn, kirjalik menetlus 1-15-3590 Eesistuja Andres Parmas, liikmed Pavel Gontšarov ja Ivi Kesküla KE süüdistuses KarS § 199 lg 2 p- de 7 ja 9, §215 lg 2 pde 1 ja 2 ning 25 lg 2 järgi; KP süüdistuses KarS § 199 lg 2 p- de 7 ja 9, § 215 lg 2 p- de 1 ja 2 ning § 25 lg 2, samuti § 200 lg 2 p -de 4 ja 7 järgi; N.N-i süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi Harju Maakohtu 22. mai 2015. a kohtuotsus, lühimenetluses KE ja KP kaitsjad ning tsiviilkostjana KE ema ME KE kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmann, KP kaitsja vandeadvokaadi abi Karine Nersesjan KE (isikukood: XXXXXXXXXXX ); elukoht : XXXXXX
XXXX XXXXXXX XXXX XXXXX XXXX
XXXXXXXX ; kriminaalkorras varem karistatud 1 kord: Viru Maakohtu 13. juuni 2014. a otsusega KarS § 121, § 320 lg 1, § 263 p 4, § 19 9 lg 2 p 7 järgi vangistusega 5 kuud tingimisi KarS § 74 alusel katseajaga 18 kuud; kinni peetud 23. augustil 2014; t õkend: 23. augustil 2014 kohaldatud elukohast lahkumise keeld; KP (isikukood XXXXXXXXXXX); elukoht: XXXXXX XX-XXX XXXXXXX ; kriminaalkorras karistamata; väärteokaristu si 12; kinni peetud 23. augustil 2014, 20. –
21.oktoobril 2014; vahistatud 22. oktoobrist 2014–
16.märtsini 2015; tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 16. märtsist 2015; N.N (i sikukood XXX); elukoht
XXXXXXXXX
XXX
XX- XX;
kriminaalkorras karistamata; kinni peetud 22.-24. oktoobril 2014; tõkend: elukohast lahkumise keeld Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marika Kreutzberg KE ema ME ja isa JE; KP ema EP ja isa JK
RESOLUTSIOON
1.Tühis tada Harju Maakohtu 22. mai 2015. a otsus osaliselt, s.o tsiviilhagide katteks väljamõistetud summade tingimuslikult KE emalt ME- lt ja KP vanematelt EP-lt ja JK-lt sissenõudmises ning KE- lt väljamõistetud menetluskulude tingimuslikult tema emalt MElt siss enõudmises, samuti KE-le mõistetud liitkaristuse individualiseerimise osas.
2.Välja mõista KE-l kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulud (s.o teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 eurot ja riigi määratud kaitsja töötasu 408 eurot) KrMS § -st 188 lähtudes solidaarselt tema vanematelt ME- lt ja JE- lt.
3.Asendada KE- le KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristus 10 kuud ja 29 päeva vangistust KarS § 69 lg 1 alusel 329 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 18 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada KE üldkasuliku töö tegemise ajaks oma alalises elukohas KarS § 75 lg -s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuetele.
4.Muus osas jätta Harju Maakohtu 22. mai 2015. a otsus muutmata.
5.KE kaitsja ja ME apellatsioonid rahuldada osaliselt. KP kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
6.Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Küünemäe ja Partnerid kasuks 72 ( seitsekümmend kaks) eu rot (sh käibemaks) vandeadvokaadi abi Karine Nersesjani pool t KP- le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 7 . Välja mõista KP-lt riigieelarve tuludesse eelnimetatud kaitsjatasu 72 ( seitsekümmend kaks) eurot.
katteks
8.Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Jugans Grossmann kasuks 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot (sh käibemaks) vandeadvokaat Jugans Grossmanni poolt KE- le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
EDASIKAEBE KORD
Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval, kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK
1.1.KE- le esitati KarS § 199 lg 2 p- de 7 ja 9 järgi süüdistus selles, et varem varguseid toimepannud isikuna varastas ta 2 2. augusti hilisõhtul –23. augusti varahommikul 2014 koos KP ja AK -ga JJ- le kuuluva mootorratta väärtusega 5700 eurot. Samuti tema varem süstemaatiliselt varguseid toimepannud isikuna, varastas 23. augusti 2014 varahommikul koos KP-ga Tallinnas XXXXX X asuvas E OÜ parklas seisnud TM- le kuuluva sõiduauto paga siruumist kõlari väärtusega 300eurot. KE- le esitati KarS § 215 lg 2 p-de 1 ja 2 –25 lg 2 järgi süüdistus veel ka selles, et ta püüdis 23. augusti 2014. a varahommikul koos KP, KK ja
KK- ga ringis õitmise eesmärgil käivitada TM- le kuuluvat sõiduautot ning kui auto ei käivitunud, siis lükkasid seda tagant ca 40 meetrit.
1.2.KP- le esitati KarS § 200 lg 2 p- de 4 ja 7 järgi süüdistus selles, et1) 11. augustil 2014 võttis ta vägivalda tarvitades HK- ltära kampsuni ja kaarditasku ühes selles olnud esemetega; 2) 6. oktoobril 2014 võttis ta koos N.N-iga ja vägivalda tarvitades GT-lt ära mobiiltelefoni, rahakoti ühes selles olnud sularaha ja dokumentidega ning seljakoti ühes selles olnud sülearvuti ja laadijaga. KarS § 199 lg 2 p -de 7 ja 9 järgi esitati talle süüdistus selles, et varem varguseid toimepannud isikuna varastas ta 22. augusti hilisõhtul – 23. augusti varahommikul 2014 koos AK ja KE-ga JJ- le kuuluva mootorratta väärtusega 5700 eurot. Samuti tema varem süstemaatiliselt varguseid toimepannud isikuna, varastas 23. augusti 2014 varahommikul koos KE-ga Tallinnas XXXXX X asuvas E OÜ parklas seisnud TM-le kuuluva sõiduauto pagasiruumist kõlari väärtusega 300 eurot. KarS § 215 lg 2 p -de 1 ja 2 – 25 lg 2 järgi esitati KP- le süüdistus veel ka selles, et ta püüdis 23. augusti 2014. a varahommikul koos KE, KK ja KK- ga ringisõitmise eesmärgil käivitada TM- le ku uluvat sõiduautot ning kui auto ei käivitunud, siis lükkasid seda tagant ca 40 meetrit.
1.3.N.N-ile esitati süüdistus KarS § 200 lg 2 p- de 4 ja 7 järgi selles, et
6.oktoobril 2014 võttis ta koos KP-ga ja vägivalda tarvitades GT- lt ära mobiiltelefoni, rahakoti ühes selles olnud sularaha ja dokumentidega ning seljakoti ühes selles olnud sülearvuti ja laadijaga.
2.1.Harju Maakohtu 22. mai 2015. a otsusega tunnistati KE süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi ning teda karistati 9 kuu vangistusega. KEtunnistati süüdi ka KarS § 215 lg 2 p -de 1 ja 2 - § 25 lg 2 järgi ning teda karistati 3 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti KE-leliitkaristuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati seda karistust ühe kolmandiku võrra. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg: 23. Augustil 2014. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 13. juuni 2014. a otsusega KE- le mõistetud ja ärakandmata karistuse – 5 kuud vangistust – võrra, mõistes talle liitkaristuseks 10 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti KE poolt karistuse kandmisele asumise päev. Kohus tühistas KE-le kohaldatud tõkendi alates karistuse kandmnisele asumisest.
2.2.KP tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p- de 7 ja 9 järgi ning karistati 9 kuu vangistusega. Samuti tunnistati KP süüdi § 215 lg 2 p-de 1 ja 2 - § 25 lg 2 järgi ning karistati 5 kuu vangistusega. KP tunnistati süüdi ka § 200 lg 2 p- de 4 ja 7 järgi ning karistati 3 aasta ja 6 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti KP- le liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati seda karistust ühe kolmandiku võrra. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg: kokku 4 kuud ja 27 päeva. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti KP- le mõistetud ja ärakandmata vangistus 1 aasta 11 kuud ja 5 päeva täitmisele pööramata tingimusel, et KP ei pane 2 aasta ja 6-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg -s 1 ettenähtud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p -de 2, 12ja 4 alusel keelati KP-l käitumiskontrolli ajal tarvitada alkoholi, omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohus tühistas KP- le kohaldatud tõkendi alates ko htuotsuse jõustumisest.
2.3.N.N tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja teda karistati 4 aasta vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibit ud aeg kokku 3 päeva. KarS § 74 lg-te 1, 2 ja 3 alusel määrati, et mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 1 kuu vangistust ning karistuse
ülejäänud osa, s.o 2 aastat 6 kuud ja 27 päeva jääb täitmisele pööramata, kui N.N ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Katseaja kulgemist arvestati alates 22. maist 2015. Kohus tühistas N.N-ile kohaldatud tõkendi alates karistuse kandmisele asumise päevast.
2.4.Maakohus rahuldas GT tsiviilhagi, mõistes KP- lt ja KE-lt solidaarselt tema kasuks välja 3364 eurot ja 86 senti. Kohus rahuldas JJ tsiviilhagi, mõistes KE -le ja KP - lt solidaarselt tema kasuks välja 3569 eurot ja 94 senti. Kohus rahuldas TM tsiviilhagi, mõistes KE -lt ja KP - lt solidaarselt tema kasuks välja 237 eurot ja 69 senti. Samuti rahuldas kohus HK tsiviilhagi, mõistes KP- lttema kasuks välja 28 eurot. Maakohus märkis, et KE-l vajalike vahendite puudumisel tuleb tsiviilhagi katteks välja mõistetav summa VÕS § 1053 lg 2 alusel sisse nõuda tema emalt ME-lt; KP-l vajalike vahendite puudumisel tuleb tsiviilhagi katteks välja mõistetav summa VÕS § 1053 lg 2 alusel sisse nõuda tema vanematelt EP- lt ja JK- lt.
2.5.Maakohtu otsusega mõisteti KE- lt kriminaalmenetluse kuludena välja sundraha ja kaitsjatasu. KrMS § 188 alusel määrati, et KE-l vajalike vahendite puudumisel tuleb menetluskulud sisse nõuda tema emalt ME- lt. Maakohtu otsusega mõisteti ka J. Vaarikult ja KP- lt kriminaalmenetluse kuludena välja sundraha ja kaitsjatasu. Maakohus märkis, et kriminaalmenetluse kulud kuuluvad KrMS § 180 lg 3 alusel tasumisele ositi 12 kuu jooksul
Lisaks otsustas maakohus asitõenditega seonduvad küsimused.
Maakohus leidis, et süüdistavate süü neile inkrimineeritud kuritegudes on tõendatud.
3.1.KP süü HK-lt kampsuni ja kaarditasku röövimises on tõendatud kannatanu ja tunnistaja KR ütlustega, samuti kannatanu isiku läbivaatuse protokolli, PERH haigusloo väljavõtte ja süüdistatava ütlustega.
3.2.KE ja KP süü JJ mootorratta va rguses on tõendatud süüdistatavate ja kannatanu ütlustega, samuti AK Facebooki konto vaatlusprotokolli ja valvekaamerate salvestiste vaatlusprotokollidega.
3.3.KE ja KP süü TM auto kasutamise katse ja sellest kõlari varguses on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fototabelite, samuti süüdistatavate ja kannatanu ütlustega.
3.4.KP
ja N.N-i süü GTröövimises on tõendatud kannatanu ütlustega, kannatanu isiku läbivaatuse protokolliga ja väljavõttega tema haigusloost, samuti süüdistatavate ütlustega, turvakaamerate salvestiste vaatlusprotokollide ja neile lisatud fototabelitega, sündmuskoha vaatlusprotokolli ning tunnistajate TK, TP, KL ning K- ET ütlustega.
3.5.Maakohus märkis, et kuna KEja KPon varem korduvalt varguste eest karistatud ning nad on taas lühikese ajavahemiku jooksul toime pannud mitu varavastast süütegu, siis võib öelda, et varguste toimepanemine on kujunenud nende elustiiliks. Seetõttu tuleb nende poolt varguste toimepanemine kvalifitseerida süstemaatilise vargusena KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kuna KE ja KP on mitmes süüdistuse episoodis tegutsenud ühiselt ja kooskõlastatult, siis tuleb nende poolt vargust toimepanemine kvalifitseerida ka KarS § 199 lg 2 p 7 järgi. Grupiviilisine ja seega kvalifitseeritav KarS § 215 lg 2 p järgi on ka TM-le kuuluva mootorsõiduki omavolilise kasutamise katse. Samuti tuleb grupiviisilisena KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseerida J.
N.N-i ja KP poolt GT röövimine, sest selgi puhul tegutsesid nad kuritegu toime pannes ühiselt ja koos kõlastatult.
4.1.Maakohus leidis, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et KE, KP ja N.N on neile süüks arvatud kuritegudega kannatanutele kahju tekitanud tsiviilhagides näidatud summades. Süüdistatavate KE ja KP ning nende kaitsjate vastuväiteid kannatanute JJ ning GT tsiviilhagidele ei pidanud maakohus põhjendatuks.
4.2.Maakohus ei nõustunud kaitsjate seisukohtadega, nagu oleks JJ esitatud tsiviilhagi ebamõistlikult suur ja tõendamata, märkides, et hagi aluseks olevad mootorratta remondi hinnapakkumised on teinud ettevõtted, kelle põhiline tegevusvaldkond ongi mootorrataste ja autode remont ja hooldus ning kes on seetõttu kursis mootorrataste detailide täpse maksumusega. Kohtul ei ole seetõttu alust kahelda, et esitatud hinnapakkumistel olevate detailide maksumused ei vastaks tegelikkusele. Kohus rõhutab ka asjaolu, et kannatanu on valinud odavaima pakkumise, seega on ka tema jaoks oluline remondi soodsam hind, mitte soov süüdistatavatele esitada üleliia suuri rahalisi nõudeid. Mis puudutab kaitsja väidet nagu ei oleks tõendatud, et vigastused mootorrattale tekkisid just varguse ajal, siis kohtu arvates kinnitavad kriminaalasjas kogutud tõendid just seda, et mootorratas sai kannatada varguse toimepanemise ajal. Seda on kirjeldanud nii KE kui ka KP, kes on andnud ütlusi, et mootorratas kukkus neil mitu korda külili siis, kui nad seda lükkasid. Ebaõige on ka kaitsja seisukoht, nagu peaks kahju arvestama mitte remondi hinnapakkumiste, vaid tegelikult mootorratta remondiks kulunud tööde arvete alusel. Remondi hinnapakkumine kajastabki reaalselt remondiks kuluvat summat, millega hageja peab arvestama. Puutuvalt aga töötundide tasus erinevusse tsiviilhagis ja hinnapakkumises, leidis kohus, et ka selles osas ei esine vastuolu. Remondi hinnapakkumise kohaselt mak sab töötund 25 eurot. Kannatanu JJ on oma ütlustes aga täpsustanud, et mootorratta remondiks kulub u. 1 tööpäev (seega 8 tundi x 25 = 200. – eurot) ning arvestades mootorratta kahjustuste suurust, väljavahetatavate osade hulka ja selleks kuluvat aega, leiab kohus, et remondiks kuluv tööaeg ja tasu selle eest on mõistlik ja põhjendatud.
4.3.Kannatanu GT poolt esitatud tsiviilhagi osas on süüdistatava KP kaitsja leidnud, et kannatanu poolne Itaalia näokirurgi külastus ei ole põhjuslikus seoses temale tekitatud tervisekahjustustega, lisaks ei kuulu hüvitamisele GT abikaasa lennupiletid Eestisse, kuna tegemist ei ole kannatanul tekkinud kuluga. Põhjendamatu on kaitsja arvates ka saamata jäänud töötasu nõue. Maakohus ei nõustunud ühegi eeltoodud kaitsja väitega, märkides, et riminaalasja k materjalidega on tõendamist leidnud, et KP ja N.N tekitasid GT- le tõsiseid kehavigastusi just näo piirkonda, põhjustades muu hulgas kolju temporaalluu murru ja teisi vigastusi. Seetõttu on ilmne, et kannatanu vajas näokirurgi konsultatsiooni, kuivõrd see on otseses seoses temale süüdistatavate poolt põhjustatud tervisekahjustuste raviga. Samuti oli kannatanu, kes on Itaaliast pärit, vaba valima, kas ta pöördub arsti juurde Itaalias või Eestis ning sellega seotud materiaalsed kulud kuuluvad väljamõistmisele kannatanule tervisekahjustused tekitanud süüdistatavatelt. Puutuvalt GT abikaasa lennupileteid Itaaliast Eestisse ning saamata jäänud töötasude eest esitatud nõuet, selgitas kohus, et VÕS § 130 lg 1 kohaselt tuleb isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju puhul isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju. On ilmne, et GT vajadused temale tekitatud kehavigastuste tõttu suurenesid ning ta on selgitanud, et vajas igapäevatoimingutes kõrvalist abi, kuna ei suutnud isegi kõndida. Seetõttu vajas ta abikaasa poolset abi ja hoolt, mistõttu abikaasa pidi tulema Itaaliast Eestisse ega saanud sel ajal tööl käia. GT on kohtule esitanud tööandja poolsed kalkulatsioonid töövõimetuse perioodi ajal saamata jäänud töötasudest ning kohtul ei ole mingit alust kahelda nende tõepärasuses. Seega on GT
tsiviilhagis sisalduvad nõuded, mis puudutavad lennupiletite ja saamata jäänud töötasude hüvitamist, põhjendatud ning need tuleb süüdistatavatelt kannatanu kasuks välja mõista.
4.4.Maakohus leidis, et süüdistatavad KE KP, ja N.N põhjustasid kannatanutele varalise kahju tahtlikult, õigusvastaselt ja süüliselt. Tsiviilhagide aluseks oleva varalise kahju tekkimine on otseselt seotud süüdistatavate toime pandud varguste ja röövimisega. VÕS § 3 p 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 132 lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistli kele kulutustele. VÕS § 1043 kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust.
4.5.Maakohus märkis, et kuna süüdistatavad KE ja KP tekitasid kannatanutele varalist kahju alaealisena, vastutab tekitatud kahju eest nende seaduslik esindaja. VÕS § 1053 lg 2 sätestab, et vanemad või eestkostjad vastutavad, sõltumata oma süüst, ka 14-18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist.
5.1.KE-le karistust mõistes märkis maakohus, et alaealise süüdlase puhul peab karistuse mõistmine lähtuma eeskätt täideviija isikust, mitte tema toimepandud teost. Seega on alaealisele karistuse mõistmisel esikohal eripreventsioon, kasvatamaks alaealist, hoidmaks ära tema poolt uute kuritegude toimepanemist ja integreerimaks teda sotsiaalselt. KE puhul, kes oli alaealine veel ka maakohtu otsuse kuulutamise ajal, märkis maakohus, et ta on korduvalt seaduserikkumisi toime pannud, lastepsühhiaater kirjeldab teda kui vaba käitumisega ja personali suhtes üleolevat, agressiivset, manipuleerivat ja ähvardavat isikut. Samas on vangla ja õppeasutuste iseloomustes kirjeldatud KE kui sõbralikku, viisakat ja hea õppeedukusega noormeest. KE-l on toetav ja hooliv ema, pere tuleb majanduslikult toime ja kodus on olemas kõik võimalused õppimiseks ja kasvamiseks. KE-l endal puudub aga motivatsioon oma käitumist korrektsena hoida, hoolimata korduvatest võimalustest, mis talle selleks on antud. Tema õigusvastane käitumine on aja jooksul üksnes süvenenud. Seetõttu pidas maakohus kohaseks karistada teda vangistusega. Kuna KE roll süüdistuses kirjeldatud kuritegude toimepanemisel on olnud kaastäideviijatega võrreldes passiivsem, siis pidas kohus võimalikuks mõista talle karistused sanktsiooni alammäära lähedaselt. Maakohus leidis, et ei ole otstarbekas KE- le mõistetavat vangistust üldkasuliku tööga asendada, sest kohtul puudub veendumus, et KE ei jätkaks vabaduses kuritegude toimepanemist.
5.2.Ka KP- le karistust mõistes lähtus kohus sellest, et tegude toimepanemise ajal oli ta veel alaealine, mistõttu ka tema karistamisel pidas maakohus oluliseks eeskätt eripreventiivseid kaalutlusi. Samas, kuna kohtuotsuse kuulutamise ajaks oli KP saanud juba täisealiseks, siis võttis maakohus samavõrra arvesse toimepandud tegusid. Kohus märkis, et KP-l oli kuritegude toimepanemisel kaastäideviijatega võrreldes aktiivsem roll ja seetõttu ei ole tema süü väike. KP on varem korduvalt väärteokorras karistatud, talle on kohaldatud mõjutusvahendeid seoses koolikohustuse täitmata jätmisega, koolist on teda iseloomustades märgitud KP agressiivsust kaasõpilaste suhtes ja koolikorra rikkumist. Samas kriminaalkorras ei ole teda varem karistatud. Kriminaalhooldaja ettekande põhjal ulatuvad tema käitumisprobleemide juured lapsepõlve, mil teda väärkoheldi ja jäeti hooletusse. Neid asjaolusid arvestades pidas maakohus kohaseks
karistada KP vangistusega, kuid seda sanktsiooni alammäärale lähedases määras. Kohus pidas võimalikuks jätta mõistetud karistuse tingimisi täitmisele pööramata, andmaks nii talle viimase võimaluse oma käitumise üle järgi mõtlemiseks.
5.3.N.N karistades lähtus kohus esmajoones tema süüst, leides, et süüd suurendab see, et kannatanut jälitati enne tema ründamist ning lisaks tekitati rünnates talle ohtlikke kehavigastusi. Süüd vähendab aga see, et osa röövitust on kannatanu tagasi saanud ja röövitu väärtus ei olnud kuigi suur. Seega hindas N.N-i süüd keskmisest väiksemaks. Kohus leidis, et N.N-i suhtes saab karistamise eesmärke saavutada üksnes vangistust kohaldades. Rahal ise karistuse mõistmise välistas kohus eelkõige seetõttu, et süüdistataval puuduvad legaalsed ja regulaarsed sissetulekud, lisaks kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele uued menetluskulud ja tsiviilhagid. N.N on esmakordselt kuriteo toime pannud isik, mistõttu talle pikemaajalise vanglakaristuse mõistmine ei ole otstarbekas. Kohus pidas võimalikuks vabastada N.N osaliselt tingimisi karistuse kandmiselt.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid Tallinna Ringkonnakohtule süüdistatavate KE ja KP kaitsjad ja tsiviilkostjana kriminaalmenetlusse kaasatud KE ema.
6.1.KE ema ME apellatsioonis taotletakse, et ka süüdistatava isal JE-l peaks olema kohustus tasuda kohtuotsusega KE- lt väljamõistetud summasid, mille tasumiseks alaealisel KE-l endal vahendid puuduvad.
6.2.KE kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmann taotleb maakohtu otsuse tühistamist KEle mõistetud karistuse liigi ja karistuse raskuse ja temalt tsiviilhagi väljamõistmise osas. Kaitsja taotleb karistuse kergendamist ja selle asendamist üldkasuliku tööga. Ta taotleb tsiviilhagi läbi vaatamata või rahuldamata jätmist.
6.2.1.Kaitsja hinnangul ei ole KE-le karistuseks vangistuse mõistmine põhjendatud. Kohus ei ole karistust mõistes arvestanud, et KE oli talle süüks arvatud tegusid toime pannes alles 14 aastane ega olnud seetõttu oma vaimselt ja kõlbeliselt arengutasemelt veel võimeline aru saama oma teo keelatusest ning vastavalt ka käituma. Kaitsja juhtis tähelepanu sellele, et viimase aasta jooksul pole KE ühtki kuritegu toime pannud. Kuriteod pani ta toime endast vanemate isikute mõjul, kellega ta sõbrustas, kuid kohus ei ole seda karistuse mõistmisel arvestanud. Sealjuures oli KE roll kuritegude toimepanemisel kaastäideviijatest passiivsem. Apellandi hinnangul tuleb kasutada alternatiivseid võimalusi enne, kui panna alaealine reaalselt vangi. Praeguseks on sobiv ja ära kasutamata võimalus just üldkasulik töö. Kaitsja juhib tähelepanu sellelegi, et KEle ja KP-le mõistetud karistused ei ole omavahel proportsioonis, arvestades KP märksa aktiivsemat rolli kuritegude toimepanemisel. Sellest hoolimata on kohus neile varguste eest mõistnud samasuguse karistuse. Vaatamata sellele, et KP on toime pannud veel ka raske kuriteo – röövimise – pidas kohus võimalikuks talle mõistetud karistuse täitmisele pööramata jätta. Kaitsja arvates on üldkasulikul tööl palju suurem kasvatuslik mõju kui reaalsel vanglas viibimisel, mis võib tulevikus KE käitumisele avaldada hoopis negatiivsemat mõju.
6.2.2.Kaitsja ei ole nõus ka KE- lt kannatanu JJ kasuks tsiviilhagi väljamõistmisega. Tsiviilhagi on esitatud remondi hinnapakkumise alusel, aga tegelikku kahju saab arvestada vaid reaalsete remondikulude alusel. Neid kannatanu esitanud ei ole. Pealegi ei ole tõendatud, et kõik mootorrattal olnud vigastused tekkisid varguse tagajärjel. Mootorrattaga seotud
süüdistuse osas KEvaid lükkas seda, mitte ise ei osalenud varguses. Tsiviilhagi on esitatud ligilähedaselt moorratta maksumuse ulatuses. Selletõttu oleks tsiviilhagi tulnud jätta läbi vaatamata ja anda võimalus kannatanule esitada tsiviilhagi tsiviilkohtupidamise korras. Kuna aga kohus vaatas tsiviilhagi läbi, siis oleks see tulnud jätta rahuldamata.
6.2.3.Kaitsja esitas koos apellatsiooniga ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal Harju Maakohtu otsuse analüüsile, Riigikohtu otsustega tutvumiseks ja apellatsioonkaebuse koostamiseks kokku 6 pooltundi, mille eest taotleb ta tasu määramist kokku summas 120 eurot, millele lisandub käibemaks.
6.3.KP kaitsja vandeadvokaadi abi Karine Nersesjan taotleb maakohtu otsuse tühistamist GT ja JJ tsiviilhagide osas ning jätta uue otsusega GT tsiviilhagi osaliselt ja JJ tsiviilhagi täielikult rahuldamata. Apellandi arvates on vaidlustatud kohtuotsus tsiviilhagide osas õiguslikult põhistamata.
6.3.1.Kannatanu GT esitatud tsiviilhagi on põhjendamatu tema abikaasa lennupiletite hinna osas (204,54 eurot), sest tegemist ei ole GT kahjustamisest tekkinud kuluga. Samuti on põhjendamatu GT nõue tema abikaasa saamata jäänud töötasu osas (1 388,21 eurot), sest see nõue ei ole põhjuslikus seoses GT-le tekitatud tervisekahjustusega. Kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikas, kuid abikaasa saamata jäänud töötasu nõue on esitatud just eesmärgiga süüdistatava arvelt rikastuda. Põhjenda matu on ka GT nõue reisi eest Itaaliasse (497,31 eurot). Selles osas kahju tõendamiseks esitatud itaaliakeelsest paberist oli isegi tõlgi abil raske aru saada.
6.3.2.Kannatanu JJ tsiviilhagi peab apellant alusetuks ja leiab, et see on tõendamata. Kannatanu ei ole tõendanud, et ta oleks oma mootorratta remondiks midagi kulutanud. Samuti ei ole ta kohtule esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks piisava täpsusega kahju suurus. Esitatud S OÜ e- kirjas toodud töö tegemiseks kuluva aja tasu ei lange kokku tsiviilhagis märgituga, sest tsiviilhagis on tööle kuluvat aega näidatud hinnapakkumises märgitust oluliselt pikemana.
6.3.3.Kaitsja on koos apellatsiooniga esitanud ka taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu kindlaks määramiseks. Taotluse kohaselt on tal kulunud 1 pooltund Harju Maakohtu 22. mai 2015. a kohtuotsusega tutvumiseks ja 2 pooltundi apellatsiooni koostamiseks, mille eest taotleb ta tasuna kokku 72 eurot (sh käibemaks).
6.4.Tallina Ringkonna kohtu 8. septembri 2015. a määrusega kaasati kriminaalmenetlusse tsiviilkostjana KE isa JE. JE esitas 21. septembril 2015 ringkonnakohtule oma seisukoha, milles palus arvestada tema osa tsiviilhagi ja menetluskulude katteks tasumisele kuuluvast summast kaetuks igakuiselt ME kätte tasutavast KE elatisest. JE juhib tähelepanu sellele, et ta maksab oma alaealisele pojale KE- le igakuiselt elatist 195 eurot. Kuna poeg õpib XXXX XXXXXXXX, siis on ta riiklikul ülalpidamisel ja temale tehtavad kulutused on minimaalsed. Seetõttu on JE hinnangul võimalik rahuldada tema osa varalisest vastutusest KE tekitatud kahju ja põhjustatud menetluskulude eest igakuiselt tasutava elatise arvelt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
7.Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide, maakohtu vaidlustatud otsuse ja selle peale esitatud apellatsioonidega, leiab, et kaitsjate apellatsioonid ei
anna alust muuta maakohtu järeldusi puutuvalt tsiviilhagide rahuldamisse. Samas väärivad tähelepanu tsiviilkostja ME apellatsioon ja KE kaitsja apellatsiooni argumendid, millega vaidlustatakse KE- le maakohtu poolt mõistetud karistuse individualiseerimist. Samuti tuleb maakohtu otsus apellatsiooni piire laiendades tühistada tsiviilhagi KP vanematelt tingimuslikult väljamõistmise osas.
8.Nii KE kui ka KP kaitsjad vaidl ustavad nimetatud süüdistatavatelt JJ kasuks tsiviilhagi väljamõistmist. Seejuures leiab KP kaitsja, et JJ-le kahju tekitamine on üldse tõendamata ja hagi seetõttu alusetu, samas kui KE kaitsja peab haginõuet ülepaisutatuks. Kriminaalkolleegium ei nõustu apella ntide eeltoodud seisukohtadega, märkides, et maakohus on asjakohaselt ja veenvalt põhjendanud, mille alusel loeb ta JJ- le kuriteoga tekitatud kahju fakti ja selle suuruse tõendatuks. K una kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega , ei ole KrMS § 342 lg 3 p-le 1 tuginedes vajalik neid alljärgnevalt korrata.
8.1.Kolleegium märgib siiski täiendavalt, et ekslik on kaitsjate seisukoht, nagu saaks JJ nõude mootorratta remondikulu kohta hüvitada vaid juhul, kui remont oleks juba tehtud. VÕS kahju hüvitamist käsitlevad normid ei sea kahju hüvitamise puhul tingimuseks seda, et kahju kandnud isik saaks kahjuhüvitist nõuda vaid juhul, kui ta on eelnevalt juba omal kulul kahju likvideerinud. Ebaõige on ka kaitsjate seisukoht, nagu puuduks arutatavas asjas tõendid, millest nähtuks kahju suurus. JJ tsiviilhagile on lisatud kahe remondiettevõtja kalkulatsioonid vigastatud detailide ja töö hinna kohta. Selle põhjal on kahju suurus piisava täpsusega tuvastatav.
8.2.KE kaitsja taotlus jätta tsiviilhagi läbi vaatamata, on aga põhjendamatu. Tsiviilhagi võib kohus läbi vaatamata jätta üksnes seaduses toodud alustel (eeskätt TsMS § -d 371 ja 423, aga ka
KrMS §-d 260 lg 2, 263 lg 2, 271 lg 2, 272 lg 2). Ühelegi nimetatud alusele kaitsja apellatsioonis ei viita ning ükski selline alus ei olegi kolleegiumi hinnangul arutatavas asjas tuvastatav. Seega on kaitsja eelnimetatud taotluse rahuldamine seadusevastasena välistatud.
9.KP kaitsja on vaidlustanud kannatanu GT tsiviilhagi rahuldamise tema abikaasa lennupiletite hinna osas (204,54 eurot), sest tegemist ei ole GT kahjustamisest tekkinud kuluga. Samuti on kaitsja hinnangul põhjendamatu GT nõue tema abikaasa saamata jäänud töötasu osas (1 388,21 eurot), sest see nõue ei ole põhjuslikus seoses GT-le tekitatud tervisekahjustusega. Kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikas, kuid abikaasa saamata jäänud töötasu nõue on esitatud just eesmärgiga süüdistatava arvelt rikastuda. Põhjendamatu on ka GT nõue reisi eest Itaaliasse (497,31 eurot). Kaitsja eelrefereeritud seisukohad on ainetud. Maakohus on põhjalikult selgitanud, miks tuleb GT-le põhjustatud tervisekahjustustest tekkinud kahju hüvitada ka GT abikaasa lennupiletite ja saamata jäänud töötasu ning GT reisikulude osas. Kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega täiel määral ega pea vajalikuks neid alljärgnevalt korrata.
10.KE ema ME on arutatavas asjas tsiviilkostjana esitanud apellatsiooni, milles ta vaidlustab üksnes temalt alaealise süüdistatava tekitatud kahju ja kriminaalmenetluse kulude väljamõistmist. ME- lt on vaidlustatud kohtuotsusega välja mõistetud nii KE vastu esitatud tsiviilhagi kui ka menetluskulud (alaealisel KE-l nende tasumiseks vajalike vahendite puudumisel).
10.1.Kolleegium märgib esmalt, et maakohtu otsuse resolutsioon ei ole täidetav osas, millega tuleb KE-lt väljamõistetud tsiviilhagi temal vajalike vahendite puudumisel VÕS 1053 lg 2 alusel sisse nõuda tema emalt ME- lt ning alaealisel süüdistataval vahendite puudumisel tema
emalt ME- lt sisse nõuda ka menetluskulud. Selliselt formuleeritud resolutsiooni puhul puudub selge al us hinnata, millisel hetkel saaks täitemenetluses pöörata sissenõude ME vastu. Tulenevalt KrMS § 306 lg 1 p-st 11 tuleb kohtuotsuse tegemisel muu hulgas otsustada, kas ja mis ulatuses rahuldada tsiviilhagi. Tsiviilhagi rahuldamine tähendab otsuse tegemist selle kohta, kellelt kuulub hagi väljamõistmisele. Kohtu sellekohane lahend ei või olla tingimuslik. Kolleegiumi hinnangul tuleb maakohtu tingimuslikku otsustust tsiviilhagi väljamõistmise kohta lugeda kriminaalmenetluse seadustiku oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 tähenduses, mis on kaasa toonud ebaseadusliku kohtuotsuse tegemise. Ainuüksi nimetatud põhjusel tuleb maakohtu otsus ME- lt tsiviilhagi ja menetluskulude katteks väljamõistetu sissenõudmise osas tühistada.
10.2.Lisaks tuleb märkida, et VÕS § 1053 lg -s 2 ei ole vanemate või eestkostja vastutust 14-18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest seotud sellega, kas alaealisel on vara või mitte. Vanemad vastutavad 14-18-aastase alaealise tekitatud kahju puhul alaealisega solidaarselt v.a juhul, kui nad tõendavad, et on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. Seega on maakohus ka alaealiste süüdistatavate vanemate varalise vastutuse materiaalõiguslikku alust ebaõigesti käsitlenud.
10.3.Järgnevalt juhib kolleegium aga tähelepanu veel sellele, et JJ ja TM tsiviilhagid saab lugeda esitatuks üksnes süüdistatavate vastu, mitte aga süüdistatava KE vanema ME vastu. JJ tsiviilhagis on hageja nõudena märgitud üksnes kostjat konkretiseerimata soov talle tekitatud kahju hüvitada. TM tsiviilhagis on hageja nõudena märgitud aga soov, et süüdlaselt mõistetaks välja talle tekitatud kahju . Selliselt formuleeritud hagejate nõu etest võibki kriminaalmenetluse eripära arvesse võttes järeldada üksnes seda, et hageja nõue on suunatud kriminaalasjas vastava kahju tekitamises süüdistatava isiku vastu. Juhul, kui kannatanu soovib, et lisaks süüdistatavale vastutaks tekitatud kahju eest veel ka keegi kolmas isik, tuleb tal seda esitatud hagis selgesõnaliselt väljendada. Kriminaalasja lahendav kohus ei või ise otsustada, kellelt hagis nõutu välja mõista, vaid TsMS § -s 4 väljendatud dispositiivsuse põhimõtte kohaselt on see hageja õigus. Kohtulahendit, millega mõistetakse ühelt isikult tsiviilhagi katteks välja teatud vara, ei ole võimalik täita teise isiku vara arvel, kui selle teise isiku vastu ei ole samal või erineval materiaalõiguslikul alusel nõuet esitatud ja seda kohtu poolt rahuldatud. Erandiks on vaid juhtum, kus see teine isik annab ise nõusoleku kohtulahendi täitmiseks enda vara arvel (vt nt RKKKo asjas nr 3-1-1-43-13, p 43). Eelöeldu kehtib ka tsiviilhagi esitamisel kriminaalmenetluses isegi hoolimata asjaolust, et kannatanu ei pruugi hagi esitades olla kõigist kahju hüvitama kohustatud isikutest teadlik. Nimelt on kannatanul KrMS § 224 lg 2 kohaselt õigus peale kohtueelse menetluse lõpuleviimist kriminaaltoimikuga tutvuda. Selle käigus on tal võimalik tuvastada ka muud võimalikud isikud lisaks kahtlustatavale või süüdistatavale, kes talle kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavad ning sellest tulenevalt hagi täiendada.
10.4.Kolleegiumi niisugust hinnangut ei mõjuta ka asjaolu, et ME on arutatavasse kriminaalasja kaasatud KrMS § 39 lg 1 alusel tsiviilkostjana. Isiku tsiviilkostjaks tunnistamine ei ole samastatav tema vastu tsiviilhagi esitamisega. KrMS § 39 lg-st 1 ei tulene menetleja pädevust muuta tsiviilhagi, sh täiendada nende isikute ringi, kelle vastu tsiviilhagi on esitatud (vt RKKKo asjas nr 3-1-1-1-14, p 33). Olukorras, kus kannatanu pole tsiviilkostja vastu hagi esitanud, saab kohus tema materiaalõiguslikult eksisteeriva nõude kannatanu vastu rahuldada vaid KrMS § 306 lg 1 p 11 teises alternatiivis sätestatud korras, kui on täidetud tingimused, mida käsitletakse Riigikohtu otsuse asjas 3-1-1-105-10 punktides 7.4.1-7.4.3. Arutataval juhul ei ole eelviidatud otsuses märgitud tingimused täidetud, mistõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ME- lt tingimusliku sissenõudmise osas. Kuivõrd ka KE isa JE vastu ei ole arutatavas
kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud, puudub alus rahuldada ME apellatsioonis esitatud taotlust nõuda tsiviilhagi katteks väljamõistetud summad osaliselt sisse JE-lt.
10.5.Kolleegium selgitab, et ringkonnakohtu otsuse jõustumisel kujuneb olukord, kus ME suhtes ei ole kannatanute JJ ja TM tsiviilhagidesse puutuvalt kohtulahendit tehtud, mistõttu võib juhul, kui KE ei ole võimeline hagi tasuma, kannatanu esitada VÕS 1053 lg 2 alusel nõude KE seaduslike esindajate vastu tsiviilkohtumenetluse korras . Tulenevalt ME apellatsioonis sisalduvast taotlusest nõuda osa tekitatud kahjust sisse KE isalt JE- lt, selgitab kolleegium veel, et kuna 14-18-aastase isiku tekitatud kahju korral vastutavad tema vanemad VÕS § 1053 lg 2 alusel solidaarse lt, siis sellises vaidluses oleks ME -l üksnes tema vastu esitatud nõude korral võimalik taotleda ka JE TsMS § 216 sätete alusel JE kolmanda isikuna menetlusse kaasamist.
10.6.Maakohus, otsustades, et alaealisel KE-l vajalike vahendite puudumisel tuleb temalt välja mõistetud menetluskulud sisse nõuda tema vanemalt ME- lt, rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes samadel kaalutlustel, nagu märgitud eelpool p-s 10.1 – ka menetluskulude tingimuslikult alaealise süüdistatava vanemalt sissenõudmine ei ole täidetav ja maakohtu vaidlustatud otsus tuleb ses osas tühistada.
10.7.Puutuvalt KE- lt menetluskulude väljamõistmisse märgib kolleegium tema seadusliku esindaja, arutatavasse kriminaalasja tsiviilkostjana kaasatud ME apellatsiooniga soostuvalt veel ka alljärgnevat. KrMS § -s 188 sätestatakse, et kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele. KE puhul on eelviidatud sätetele tuginedes menetluskulud ja tekitatud kahju välja mõistetud tema emalt ME- lt. Samas on rahvastikuregistri andmetel KE-l olemas ka isa, kelle vanemlikud õigused ei ole ära võetud ning kes on seega samavõrra kohustatud osa võtma enda poja kasvatamisest, sh vastutama seaduse alusel oma alaealise poja kantud kriminaalmenetluse kulude eest. Seetõttu pidanuks juba kriminaalasja uurimist toimetanud uurija, aga hiljemalt maakohus vastavalt KrMS § 39 lg-le 1 kaasama kriminaalmenetlusse lisaks ME-le ka KE isa JE , sest need isikud võivad kanda solidaarset vastutust KE alaealisena tekitatud kahju ja kantud kriminaalmenetluse kulude eest. Jättes JE kriminaalmenetlusse kaasamata, on KE ema ME pandud ebaseaduslikult olukorda, kus ta peaks üksi hüvitama kogu KE- lt väljamõistetava menetluskulu.
10.8.Seetõttu kaasas ringkonnakohus oma 8. septembri 2015. a määrusega kriminaalmenetlusse tsiviilkostjana ka KE isa JE. JE on ringkonnakohtule esitanud oma kirjaliku seisukoha, milles ta kokkuvõtlikult leiab, et kuna ta tasub igakuiselt KE- le elatist 195 eurot ja kuna KE viibib XXXX XXXXXXXX (XXXXXXXX XXXXXXXXXXX), siis tuleks tema osa varalisest vastutusest KE-l kriminaalmenetluses tekkinud kulude eest lugedagi kantuks tasutud elatise maksete alusel. Kolleegium ei nõustu selle seisukohaga, leides, et KE ülalpidamisega seotud tegelikud kulutused, sh JE proportsionaalne osa nendest ei ole praeguses menetluses kohtu jaoks kontrollitav. Kui JE leiab, et ta on lisaks igakuisele elatisrahale täiendavalt ka menetluskulusid tasuma pidades sunnitud kandma KE ema ME-ga võrreldes põhjendamatult suurt varalist vastutust, võib ta põhjendamatult tasutud summa osas esitada alusetu rikastumise nõude ME vastu tsiviilkohtumenetluse korras.
10.9.Eeltoodule tuginedes tuleb KE-l kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulud (s.o teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 eurot ja riigi määratud kaitsja töötasu 408 eurot) KrMS § -st 188 lähtudes mõista välja solidaarselt tema vanematelt ME- lt ja JE- lt.
11.Kolleegiumi hinnangul tuleb p-des 10.1.- 10.4. märgitut kohaldada ka KP-lt JJ ja TM tsiviilhagi katteks väljamõistetud summade tema vanematelt sissenõudmise kohta ja seda vaatamata asjaolule, et selles osas pole apellatsiooni esitatud. KrMS § 331 lg 3 kohaselt laiendab ringkonnakohus kriminaalasja arutamise piire kõigile süüdistatavatele, sõltumata nende kohta apellatsiooni esitamisest, kui ilmneb kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on süüdistatava olukorda raskendatud. Kuivõrd kolleegiumi hinnangul on maakohus alaealise süüdistatava tekitatud kahju katteks tsiviilhagiga temalt väljamõistetu alaealise vanematelt tingimusliku sissenõudmisega rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes ja kohaldanud ebaõigesti ka materiaalõigust, siis tuleb apellatsiooni piire laiendada ja maakohtu otsus KP vanematelt tingimuslikult tsiviilhagi sissenõudmise osas tühistada. Kolleegium selgitab, et juhul, kui KPlt ei õnnestu hagi katteks väljamõistetud summat kätte saada, on kannatanul õigus esitada VÕS § 1053 lg 2 alusel hagi KP vanemate vastu tsiviilkohtumenetluse korras.
12.Kaitsja hinnangul on KE- le mõistetud karistus põhjendamatult karm. Samuti tuleks kaitsja arvates mõistetud liitkaristus asendada üldkasuliku tööga. Kolleegium nõustub kaitsja seisukohaga ja põhjendab seda alljärgnevalt.
12.1.Maakohus on KE-le karistust mõistes toonud välja asjakohased seisukohad ja põhjendatult märkinud, et kuna KE oli süüdistuses kirjeldatud tegusid toime pannes ja on ka praegusel ajal alaealine, siis tuleb talle karistuse mõistmisel ja selle individualiseerimisel lähtuda mitte eeskätt tema teosüüst, vaid süüdistatava isikust. Kolleegium nõustub maakohtu arutluskäiguga sellest, et KE on saanud korduvalt võimalusi näidata enda soovi asuda õiguskuulekale teele ja vältida edasisi õiguserikkumisi, kuid ta ei ole teinud vajalikke järeldusi isegi kohtuotsusega mõistetud vangistusest, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata. Ka maakohtu mõistetud üksikkaristuste liigi ja määra ning KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse osas nõustub kolleegium täiel määral maakohtu põhjendustega. Samas ei ole kolleegium ikkagi päri maakohtu järeldusega, nagu oleks arutatavas kriminaalasjas toime pandud kuritegude eest mõistetud karistuse puhul ainuvõimalik selle reaalne täitmisele pööramine, leides, et alaealisele karistuse mõistmise erisused nõudnuksid maakohtul suurema tähelepanu pööramist KE isikuga seotud positiivsetele asjaoludele.
12.2.Kriminaalkolleegiumi hinnangul tuleb KE-le mõistetud vangistus asendada üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö mõistmiseks vajalikud formaalsed eeldused on arutataval juhul täidetud: KE-le mõistetud liitkaristuse pikkus jääb KarS § 69 lg -s 1 märgitud raamidesse. KE on kohtuistungil väljendanud oma nõusolekut ja soovi üldkasulikku tööd teha. Seda ei ole tegelikult ka maakohtu otsuses kahtluse alla seatud.
12.3.Erinevalt maakohtust leiab kolleegium aga, et KE puhul on täidetud ka üldkasuliku töö kohaldamise sisulised eeldused. Kolleegiumi selline veendumus rajaneb esmalt tõdemusel, et KE-l on olemas kodu ja toetav ema. Talle koolist antud iseloomustusest nähtuvalt on KE võimeline õiguskuulekalt käituma, ehk küll tema mitmed õigus erikkumised näitavad, et süüdistataval on raskusi õiguskuuleka motivatsiooni säilitamisega. Seejuures tuleb aga tähelepanu juhtida asjaolule, et KE pani süüdistuses kirjeldatud teod toime enam kui aasta tagasi ega ole kohtule teadaolevalt hiljem enam uusi kuritegusid toime pannud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on KE talle süüks arvatud teod toime pannud endast vanemate kaaslaste seltskonnas ja pigem kaasajooksikuna kui nende tegude initsiaatorina. Selline käitumine viitab süüdistatava ebaküpsusele ja räägib samuti selle kasuks, et vältida KE-le mõistetud vangistuse reaalselt täitmisele pööramist. Kokkuvõttes asub kolleegium seisukohale, et üldkasuliku öö
kohaldamine vangistuse asemel on arutataval juhul põhjendatud ning on kohane anda KE-le viimane võimalus korrigeerida vabaduses oma käitumist ja asuda õiguskuulekale teele.
12.4.Neist kaalutlustest lähtuvalt asendab kolleegium KE- le l iitkaristusena mõistetud vangistuse 10 kuud ja 29 päeva 329 tunni üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele vangistuspäevale vastab üks tund üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutab kolleegium KarS § 69 lg-te 4, 6 ja 7 alusel KE käitumiskontrollile ja määrab, et kui ta ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg -s 1 ettenähtud kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud vangistust täitmisele. Kolleegium määrab, et üldkasulik töö tuleb ära teha 18 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
13.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 331 lg-st 3, 337 lg 1 p-st 4 , § 338 p-dest 2, 3 ja 4 ning § 339 lg -st 2 tühistab kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 21. mai 2015. a otsuse osaliselt, s.o tsiviilhagide katteks v äljamõistetud summade tingimuslikult KE emalt ja KP vanematelt sissenõudmises ning KE- lt väljamõistetud menetluskulude tingimuslikult tema emalt sissenõudmises, samuti KE- le mõistetud liitkaristuse individualiseerimise osas. Kolleegium asendab KE-le liitkaristusena mõistetud vangistuse 10 kuud ja 29 päeva KarS § 69 lg 1 alusel 329 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 18 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kolleegium rahuldab ME apellatsiooni ja KE kaitsja apellatsioonid osaliselt. KP kaitsja apellatsiooni jätab kolleegium rahuldamata.
14.KE kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud kokku kuus pooltundi maakohtu vaidlustatud otsuse ja Riigikohtu praktikaga tutvumiseks ning apellatsiooni koostamiseks. Selle eest taotleb kaitsja tasu määramist kokku koos käibemaksuga 144 eurot. Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane ja ka sisuliselt täies ulatuses põhjendatud. Seega, rahuldades kaitsja taotluse täies ulatuses, määrab kolleegium kaitsjale riigi õigusabi osutamise eest makstavaks tasuks kokku kuue pooltunni eest 120 eurot, millele lisandub käibemaks 24 eurot.
15.KP kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud kokku kolm pooltundi maakohtu vaidlustatud otsusega tutvumiseks ning apellatsiooni koostamiseks. Selle eest taotleb kaitsja tasu määramist kokku koos käibemaksuga 72 eurot. Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane ja ka sisuliselt täies ulatuses põhjendatud. Seega, rahuldades kaitsja taotluse täies ulatuses, määrab kolleegium kaitsjale riigi õigusabi osutamise eest makstavaks tasuks kokku kuue pooltunni eest 6 eurot, millele lisandub käibemaks 12 eurot.
16.Kuna kolleegium teeb KE suhtes KrMS § 337 lg 1 p- s 4 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu tema osas riigi kanda. Kuivõrd KP suhtes teeb kolleegium KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb tema osas apellatsioonimenetluse kulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel KP- lt riigi kasuks välja mõista.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.