Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
28. september 2015. a, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-15-6662
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus
Taotluse esitaja ja taotluse liik
Jaak Reinomägi kaebus Viru Maakohtu 19. augusti 2015. a määrusele riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise kohta
Jätta Viru Maakohtu 19. augusti 2015. a määrus Jaak Reinomägile riigi õigusabi andmata jätmise kohta muutmata ning Jaak Reinomägi määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Jaak Reinomägi esitas 18.08.2015. a Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks.
Taotluse kohaselt on J. Reinomägil riigi õigusabi saamine vajalik kriminaalmenetluse mittealustamise vaidlustamiseks ning tema suhtes sooritatud kuriteo tuvastamiseks. Nimelt anti Viru Maakohtu 22.01.2015. a määrusega J. Reinomägile riigi õigusabi, kuid advokatuuri poolt riigi õigusabi osutajaks määratud advokaat Andres Veski rikkus J. Reinomägi õigusi. J. Reinomägi esitas selle kohta kaebuse Advokatuurile. J. Reinomägi arvates ei teostanud Advokatuur järelevalvekohustust nõuetekohaselt ning ta esitas Advokatuuri tegevuse peale kuriteoteate. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 11.08.2015. a teatega nr 15730000395 jäeti aga kriminaalmenetlus alustamata. J. Reinomägi soovib kriminaalmenetluse alustamata jätmist vaidlustada ning taotleb selleks kohtult riigi õigusabi. J. Reinomägil endal puuduvad võimalused enda kaitsmiseks. Ta on käesoleval ajal ilma igasuguse õigusabita tingimustes, mis alandavad tema eneseväärikust, kuna ta on kohustatud tähtajaliselt enda õigusi kaitsma vähemalt 100-s erinevas asjas.
kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamiseks Riigiprokuratuuris. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et J. Reinomägi on varasemalt korduvalt vaidlustanud kriminaalmenetluse alustamata jätmist nii Riigiprokuratuuris kui ka Ringkonnakohtus. Maakohus on seisukohal, et selline pidev kaebuste esitamine annab aluse väita, et J. Reinomägi on võimeline ka ilma advokaadi abita esitama kaebust Riigiprokuratuurile. Kaebuse esitamine Riigiprokuratuurile on vormivaba ja selle läbivaatamisel on prokuratuur kohustatud analüüsima kõiki õiguslikke aspekte, sealhulgas ka neid, millele isik pole osutanud. Seega puudub vajadus, et kaebuse esitaja ise omaks õigusalaseid eriteadmisi. Maakohus on veendumusel, et olukorras, kus taotluse esitaja on ilmselgelt võimeline ise oma õigusi kaitsma, oleks asjast tulenev kasu ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile.
J. Reinomägi esitas Viru Maakohtu 19.08.2015. a määruse peale määruskaebuse.
J. Reinomägi on seisukohal, et maakohutu lahend temale riigi õigusabi andmata jätmise kohta on õigusvastane. J. Reinomägi väitel on määruse teinud kohtunik Anne Palmiste korduvalt tema õigusi rikkunud erinevates asjades teadvalt ebaseaduslike kohtulahendite tegemisega ning J. Reinomägi soovib muu hulgas käitada PS § 45 alusel kohtunik Anne Palmiste tegevuse avalikustamise. J. Reinomägi teatel soovib ta vaidlustada Põhja Ringkonnaprokuratuuri 11.08.2015. a teatist kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta. Oma õiguste kaitseks on tal vajalik riigi õigusabi, kuna ta ise ei ole võimeline oma õigusi käitama ega leidma õigusabi osutajat. Asjast tuleneva võimaliku kasuna näeb J. Reinomägi tema ebainimliku kohtlemise ja diskrimineerimise lõpetamist.
J. Reinomägi taotlusest ja määruskaebusest nähtub, et ta soovib saada riigi õigusabi, et vaidlustada Riigiprokuratuuris Põhja Ringkonnaprokuratuuri 11.08.2015. a teate nr 15730000395, millega jäeti tema kuriteoteate alusel kriminaalmenetlus alustamata. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et asjaolusid arvesse võttes saab eeldada, et J. Reinomägi on võimeline oma õigusi kaitsma ilma professionaalse õigusabita. Maakohtu väitel on J. Reinomägi varasemalt korduvalt vaidlustanud kriminaalmenetluse alustamata jätmist. Kriminaalkolleegium kontrollis Kohtute infosüsteemi (KIS) andmete alusel, et J. Reinomägi on käesoleval aastal esitanud ringkonnakohtule 8-l korral riigi õigusabi taotluse Riigiprokuratuuri määruste vaidlustamiseks (kriminaalasjad nr 1-15-3067, 1-15-3765, 1-154006, 1-15-4059, 1-15-4121, 1-15-5357, 1-15-5561, 1-15-5562). Esitatud riigi õigusabi taotlustest nähtub, et J. Reinomägi on ainuüksi sel aastal esitanud Riigiprokuratuurile 8 kaebust ringkonnaprokuratuuri teadete kohta kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta. J. Reinomägi on Riigiprokuratuuris vaidlustanud Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 16.02.1015. a, 02.04.2015. a, 09.04.2015. a ja 22.04.2015. a (2 tk) teated ning Viru Ringkonnaprokuratuuri 01.06.2015. a, 16.06.2015. a ja 05.06.2015. a teated kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta. Kriminaalkolleegium leiab, et maakohus on õigesti hinnanud vaidluse keerukust. Riigiprokuratuurile esitatav kaebus on vormivaba ning kaebuse läbivaatamisel on Riigiprokuratuur kohustatud analüüsima kõiki kriminaalmenetluse alustamata jätmise õiguslikke aspekte, isegi kui kaebuses neid ei nimetata. Seega ei eelda kaebuse esitamine asjatundliku õigusabi olemasolu. Arvestades, et tegemist ei ole eriliselt keeruka vaidlusega ja ka J. Reinomägi poolt varasemalt Riigiprokuratuurile korduvalt esitatud samalaadseid kaebuseid, nõustub kriminaalkolleegium maakohtu järeldusega, et J. Reinomägi on võimeline ise oma õigusi kaitsma ja ilma advokaadi abita vaidlustama Riigiprokuratuuris kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate. Eeltoodut arvestades on maakohus põhjendatult RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel jätnud J. Reinomägile riigi õigusabi andmata.
Aarne Sarjas
Mati Kartau
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.