Kriminaalasi nr 1-10-4253
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
28. september 2015. a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-10-4253
Kohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Kriminaalasi
S.F süüdistus KarS § 424 järgi
Taotlus
Riigi Tugiteenuste Keskuse taotlus S.F-ile asenduskaristuse määramiseks
Süüdimõistetu
S.F isikukood xxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx
KarS § 70 lg 1, 2 alusel asendada S.F-ile 06.03.2010. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-4253 karistuseks mõistetud rahalise karistuse tasumata osa summas 869,20 eurot, s.o 66 päevamäära, millele vastab 22 päeva vangistust, 22 (kakskümmend kaks) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel on S.F kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;
1 (3)
5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata S.F üldkasuliku töö tegemise tähtajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtumäärus tuleb saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talitusele ning teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja S.F-ile. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
S.F on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 06.03.2010. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-4253 KarS § 424 järgi ja karistuseks on mõistetud rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 20400 eurot. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrati rahaline karistus tasumisele ositi ühe aasta jooksul. Kohtuotsus on jõustunud 13.04.2010. a. 01.09.2015. a esitas Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) avalduse Tartu Maakohtule S.F-ile asenduskaristuse määramiseks. Avalduse kohaselt on kohtutäitur kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Võlgnikul on kokku 1367,69 euro ulatuses tasumata riiginõudeid. 28.09.2015. a kohtuistungil avaldas S.F, et ta ei ole saanud rahalist karistust tasuda, kuna tal puudub ametlik sissetulek. Süüdlane selgitas, et ta teeb juhutöid, abistab inimesi ja talle ostetakse selle eest toiduaineid. Väidetavalt ei ole tal võimalik ametlikult tööle saada, sest teise kohtuotsuse alusel kohaldatud üldkasuliku tööd tegemise kohustuse tõttu ei ole võimalik täiskoormusega palgatööl käia, osalise tööajaga pakkumisi ei ole. S.F avaldas, et on ka käesoleva rahalise karistuse asendamisel valmis üldkasulikku tööd tegema.
KarS § 70 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras või käesoleva seadustiku §-s 692 sätestatud narkomaanide sõltuvusraviga. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et S.F ei ole talle mõistetud rahalist karistust suutnud nõuetekohaselt täita, tasutud on vaid väike osa karistusest. Peamiseks põhjuseks on olnud sissetuleku puudumine. Istungil antud ütlustest selgus, et kuna süüdlane teeb igal kuul ühe nädala üldkasulikku tööd teise kohtuotsuse alusel, siis ei tal olnud võimalik ametlikku töökohta leida. Seega ka käesolevalt teeb S.F vaid juhutöid, millest rahaliste nõuete tasumiseks ei piisa. Andmeid vara kohta, millele saaks sissenõuet pöörata, kohtutäituri andmetel S.F ei ole. Kohtu hinnangul ei ole tõenäoline, et S.F oleks võimeline karistust nõuetekohaselt täitma asuma ja leiab, et S.F-ile
2 (3)
karistuseks mõistetud rahaline karistus tuleb tasumata osas asendada vangistusega. Kuna S.F on kohtuistungil andnud nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, siis tulenevalt KarS § 69 lg 1 on võimalik vangistus asendada üldkasuliku tööga. S.F-ile karistuseks mõistetud rahalisest karistusest on tasumata 869,20 eurot, s.o 66 päevamäära, sest kohtuotsuse tegemise ajal oli S.F päevamäära suuruseks 204 krooni, mis on 13 eurot. KarS § 70 lg 2 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust, s.o 22 päeva vangistust, millele vastab 22 tundi üldkasulikku tööd. Kohus võtab üldkasuliku töö tegemise tähtaja määramisel arvesse, et S.F tuleb ka teises kriminaalasjas tehtud otsuse alusel määratud üldkasulikku tööd teha ning selleks, et oleks lisaks võimalik sooritada nõuetekohaselt ka üldkasulik töö käesolevas asjas, määrab kohus KarS § 69 lg 3 alusel üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohus märgib, et üldkasuliku töö tähtajaks sooritamata jätmisel tuleb süüdlasel minna vangistust kandma. KarS § 69 lg 4 alusel on S.F kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.