lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-9038/117

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 28.09.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-9038/117
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
28.09.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1189
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-9038/73Tartu Maakohus Tartu kohtumaja08.12.20141-14-9038/130Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja26.04.20181-14-9038/156Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja18.09.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

28. september 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-9038

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 17. augusti 2015 määrus, millega jäeti rahuldamata Rocky Säde taotlustäiteasjas nr 171/2015/708 täitmise peatamiseks ning täitmise lõpetamiseks, lugedes menetluskulude nõuded kaetuks ja täidetuks konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud ning konfiskeerimise asendamise täitmisel võimaliku üle jääva rahasummaga.

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Rocky Säde, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Tartu Maakohtu 17. augusti 2015 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 08.12.2014 otsusega mõisteti Rocky Säde süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi ning teda karistati vangistusega 4 aastat 3 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 15.05.2014, millisest ajast alates arvestatakse süüdimõistetu karistusaega.
2.Tartu Maakohtu otsusega mõisteti R. Sädelt välja ka menetluskulud 2100,16 eurot. Samuti KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 1825 eurot.

Tartu Maakohtu 08.12.2014 otsus jõustus 24.12.2014.

4.06.08.2015 saabus kohtusse süüdimõistetu R. Säde taotlus täiteasjas nr 171/2015/708 täitmise peatamiseks ning täitmise lõpetamiseks, lugedes menetluskulude nõude (2100,16 eurot)

ja täitemenetluse nõuded kaetuks ja täidetuks konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud 1825 euroga ning konfiskeerimise asendamise täitmisel võimaliku üle jääva rahasummaga.

Tartu Maakohtu 17.08.2015 määrusega jäeti R. Säde taotlus rahuldamata.

5.1 Kohus selgitas, et R. Säde 08.12.2014 kohtuotsusega konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud 1825 eurot ei ole ühetähenduslik temalt 2100, 16 euro suuruse menetluskuluga. Kohtuotsuses on need selgelt eristatavad ja ka kohtuistungil oli R. Säde igakülgselt teadlik selles, et tal tuleb tasuda riigituludesse kokkuleppes kajastatud konfiskeerimise asendamiseks 1825 eurot ning menetluskulud. Viimaste tasumist selgitati R. Sädele kohtuistungil põhjalikult ning ühtlasi avaldas R. Säde, et ei soovi menetluskulude tasumist ositi. 5.2 Karistuse kandmine ei vabasta isikut tema vastu täitemenetluses esitatud nõuete täitmise kohustusest. Ka vangistusest vabanemisel säilib R. Sädel seadusest tulenevalt võlgnevuste tasumise kohustus. 5.3 Kohus ei tuvastanud ühtegi asjaolu, mis annaks kohtule seadusliku aluse täiteasjas nr 171/2015/708 täitmisel olevate nõuete täitmise peatamiseks ning selles täiteasjas täitmise lõpetamiseks. 5.4 TMS § 48 alusel kuulub täitemenetluse lõpetamise osas lõpliku otsuse tegemine kohtutäituri pädevusse. Muuhulgas kuulub kohtutäituri pädevusse ka täitemenetluse peatamise otsustamine. Kohtu pädevuses on TMS § 45 alusel otsustada täitemenetluse peatamist, pikendamist ja ajatamist. Käesoleval juhul kohus ei pidanud põhjendatuks täitemenetluse peatamist, pikendamist ja ajatamist. 5.5 Samas selgitas kohus R. Sädele, et kui Tartu Maavalitsuse läbiviidavas konfiskeerimise asendamise menetluses õnnestub esemeid (tahvelarvuti ja sõiduauto) realiseerida kohtutuludesse kohtuotsuses märgitud summast suuremas ulatuses, siis kuulub ülejääv osa tagastamisele R. Sädele.

MÄÄRUSKAEBUS

6.R. Säde taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue kohtumääruse tegemist, millega tagastada äravõetud vara või maksta selle eest temaga seotud kohtukulud. 6.1 R. Säde kirjutab, et sai aru, et konfiskeeritud vara lähebki selleks, et katta kohtukulud, mitte aga selleks, et kanda see lihtsalt riigituludesse. 6.2 Konfiskeeritud tahvelarvuti soetas R. Säde enne narkootikumidega seose tekkimist 250 euro eest. Lisaks võeti R. Sädelt ära ka raha, mis ei omanud puutumust narkootikumidega. Enne ei vaidlustanud ta sissenõuet, kuna sai aru, et äravõetud asjad lähevad kohtukulude katteks. Kohtutäiturilt sissenõude teate saamisel tegi ta kohe taotluse nõude tühistamiseks. 6.3 R. Säde ei mõista, miks peaks temalt äravõetud vara minema lihtsalt riigi tuludesse, kui ta ei ole riigile rahalist kahju tekitanud. Arusaamatuks jääb seegi, miks ei arvestatud seda, et R. Säde teenis iga müüdud grammi pealt ainult 5 eurot ning seegi kasu oli paigutatud sellesse 100 grammi, mis temalt kinnipidamisel ära võeti ja 6 grammi, mis võeti ära külmkapist. Mingit kasu R. Säde ei saanud, vaid hoopis kahju. Samuti jäid saamata rahad S.B. ilt, kes R. Sädelt saadud suure koguse narkootikumide eest tasumata jättis (sellest on R. Säde rääkinud ka uurijatele ja prokurörile).

6.4 Oma vara kandmist riigituludesse näeb R. Säde topeltkaristusena. Ta juba kannab vabadusekaotuslikku karistust ning vanglas olles puuduvad tal sissetulekud, et kohtukulusid tasuda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

7.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel puudub alus. Ringkonnakohus põhistab oma otsustust järgmiselt. 7.1 R. Säde keskne määruskaebuse väide seisneb selles, et tema sai kokkulepet sõlmides aru, et konfiskeerimise asendamiseks temalt ära võetud esemed (raha ja tahvelarvuti) lähevad kohtumenetluse kulude katteks. Ta ei mõista, miks peab narkootikumidega mitteseotud esemetest saadud tulu minema riigituludesse. Samuti on R. Säde selgitanud, et narkootikumide eest ta tegelikult tulu ei saanudki, vaid kandis hoopis kahju. 7.2 Ringkonnakohus selgitab, et Tartu Maakohtu 08.12.2014 otsus, millega R. Säde mõisteti süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi, jõustus 24.12.2014. Seega on menetlus käesolevas kriminaalasjas lõppenud. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul võimalus võtta seisukoht selles, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Siiski väärib märkimist, et maakohtu määrusest nähtub osundusega 08.12.2014 protokollile, et kokkuleppe arutamisel oli R. Säde isiklikult kohal ja oli igakülgselt teadlik ning sai aru sellest, et tal tuleb tasuda riigituludesse kokkuleppes kajastatud konfiskeerimise asendamiseks 1825 eurot ning menetluskulud. Istungil selgitati R. Sädele üksikasjalikult, millised on menetluskulud ja need loeti talle ka ette. Kohtuistungil ei avaldanud R. Säde, et talle oleks midagi kokkuleppest arusaamatuks jäänud. Samuti on kokkuleppes selgelt kajastatud põhimõte, et süüdistataval tuleb eraldi nõudena riigituludesse hüvitada nii konfiskeerimise asendamise kui ka menetluskulude nõue. 7.3 R. Säde ei saa aru, miks peaks minema temalt äravõetud vara lihtsalt riigi tuludesse, kui tema ei ole riigile mingit kahju tekitanud. Tartu Maakohtu 08.12.2014 otsusest kokkuleppemenetluses nähtub, et R. Säde ja Erki Vaarik on kokku edasi andnud vähemalt 200 grammi narkootilist ainet hinnaga 20 eurot gramm, mille müümisest saadav vara on suurusjärgus 4000 eurot. Ringkonnakohus märgib, et konfiskeerimine on süüdimõistetule kuuluva eseme või kuriteoga saadud vara äravõtmine ehk tasuta võõrandamine. Konfiskeerimise eesmärk on mh takistada süüdimõistetut uute kuritegude toimepanemisel või kuriteoga saadud vara nautimisel. Konfiskeeritu läheb riigi omandisse. 7.4 Ringkonnakohus tõdeb, et kokkulepet sõlmides on R. Säde nõustunud, et sai narkootilise aine müümisega seoses kriminaaltulu. Asjaolu, et süüdistatav on hakanud eitama kriminaaltulu saamist, ei tingi maakohtu määruse tühistamist. Tegemist on tõendamiseseme asjaoluga, millega R. Säde on kokkulepet sõlmides nõustunud. 7.5 Seoses R. Säde väidetega vara soetamisest kuriteole eelnenud ajal, selgitab apellatsioonikohus järgmist. Kui süüteoga saadud vara on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, annab KarS § 84 kohtule võimaluse välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. 7.6 Antud juhul on R. Sädelt konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud 1825 eurot. Kohtuotsusest nähtuvalt on kohustuse täitmise tagamiseks Tartu Maakohtu 22.08.2014.a kohtumäärusega nr 1-14-6769 arestitud R. Sädele kuuluv sõiduauto Opel Vectra registreerimisnumbriga XXX , tema kahtlustatavana kinnipidamisel leitud ja ära võetud sularaha summas 750 eurot ning elukoha läbiotsimisel leitud tahvelarvuti Samsung GT-P5220. Ringkonnakohus märgib, et vara arestimise objektiks võivad olla nii asjad, õigused kui muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Seega on ekslik määruskaebuse esitaja väide, mille

kohaselt ei saa enne kuriteo toimepanemist omandatud esemeid temalt konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestida.

8.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja § 390 jätta Tartu Maakohtu 17.08.2015 määrus muutmata ja R. Säde määruskaebus rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.