Kohtulahend

majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuriteod on liigiliselt jäänud samaks, ka varasemad kuriteod on olnud varavastased, seega raskusaste pole muutunud. Soodusteguriks on olnud narkootikumide tarvitamine. Karistusaja pikkusest tulenevalt ei ole kinnipeetavale vanglas individuaalset täitmiskava koostatud. On töötanud vangla majandustöödel üldkasutatavate ruumide koristajana. Kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul on olnud hea, distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav asub peale võimalikku ennetähtaegset vabanemist elama aadressile xxxx, emale kuuluvasse 3-toalisesse kõigi mugavustega korterisse, eluase on püsiv ja kindel. Kinnipeetaval on olemas oma tuba, mis tagab talle privaatsuse ja omaette olemise võimaluse. Kinnipeetav lõpetas Murru Vanglas viibimise perioodil 9. klassi ning 2015. aastal enne käesolevat vangistust omandas keevitaja eriala. Riigikeelt ei valda. Põhiliselt on vabaduses tegelenud juhutöödega, ametliku töö kogemus on minimaalne. Ennetähtaegse vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub. Ema töötab xxxx sööklas ja korteriühistus xxxx ning ta on andnud omapoolse nõusoleku poega materiaalselt toetada tema ennetähtaegse vabanemise korral. Lähedastest suhtleb ema ja õega, suhted on head ja toetavad, suheldakse kirjade, telefoni ja kokkusaamiste teel. Kinnipeetava sõnul tal sõpru, sh kriminaalse taustaga sõpru ei ole, endiste kuriteokaaslastega ei suhtle. Vastupidised andmed vanglal puuduvad. Ise arvab, et pole mõjutatav ja võtab otsuseid vastu iseseisvalt. Senine elustiil on olnud riskiv ja hoolimatu ning mõjutatud pikaajalisest narkootikumide tarvitamisest. Isiku enda sõnul tarvitab ta alkoholi harva, vaid õlut. AS alusel on väärteokorras karistatud kokku neljal korral. Alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole. Narkootikume hakkas tarvitama 1994. aastast alustades kanepi suitsetamisega. 1995. aastast läks üle heroiinile ja süstis iga päev ning mitu korda päevas. Vanglas viibimise perioodidel narkootikume ei tarvitanud, ka vabanedes on suutnud olla mingi aja uimastiteta. Narkootikumide hankimine ja tarvitamine vabaduses on varem olnud tema elustiiliks. On saanud metadooni asendusravi. Viimased kaks aastat ei ole midagi tarvitanud. Vangla on kaalunud sõltuvusravile suunamist, kinnipeetav esitas kirjaliku nõusoleku, et soovib tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral minna Sillamäele rehabilitatsioonikeskusesse. Teadvustab, et kõik toimepandud kuriteod on tema narkosõltuvuse tagajärgedeks. Agressiivsust ei ole ilmnenud, kuritegude sooritamisel vägivalda ei ole kasutanud. Kordab samu vigu, probleeme teadvustab, kuid lahendust on näinud kuritegelikus käitumises. On aastaid tarvitanud uimasteid, mis on mõjutanud mõtlemist ja käitumist. Püüab analüüsida oma eluviisi ja kontrollida oma käitumist, kuid väljakujunenud väärtushinnangud ja käitumismuster ei lase muudatusi ellu viia. Kuritegelikke hoiakuid ei väljenda. On motiveeritud muutuma ja elama seaduskuulekalt, kuid see on võimalik vaid niikaua, kuni suudab narkootikumidest hoiduda. Varasemad käitumiskontrollid ei ole suutnud oma eesmärki täita, isik on varasemalt suhtunud kriminaalhooldusesse ükskõikselt ja hoolimatult. Praegu tunnistab muutuste vajalikkust, mõistab enda sõnul ühiskonnas kehtivaid kohustusi ja norme, kuigi on ise neid korduvalt eiranud. Soovib oma elu elada seaduskuulekalt. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 64%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 22%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist ning teeb ettepaneku määrata Valeri Didenkole katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni 05.01.2016. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada Valeri Didenkot täitma KarS § 75 lg 2 p-des 21, 4, 7, 5 sätestatud lisakohustusi.

Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör nõustub kinnipeetava kohta vangla poolt koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega ja arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja tähtaja kohta. Prokurör leiab, et antud juhul oleks kinnipeetava ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud positiivne – puuduvad distsiplinaarkaristused, osalemine majandustöödel jms, mis viitab sellele, et süüdimõistetu on vangistuses käitunud õiguspäraselt ja teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel tuleb kinnipeetaval läbida veel suhteliselt pikk katseaeg (6 kuud) kriminaalhooldusametniku järelevalve all, mil saab jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Valeri Didenko taasühiskonnastamise huvides ei ole prokuratuur tema tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Maakohtu istung 10.09.2015 toimunud videokohtuistungil teatas kinnipeetav, et kui vangla pakkus talle võimalust minna Sillamäe rehabilitatsioonikeskusesse ravile, siis ta nõustus sellega esmakordselt, enne ei ole mingisugust rehabilitatsiooni läbinud. Tahab minna ning pani end sinna järjekorda. Palub kohtul anda talle võimalus minna ravile. Telefonitsi psühholoogiga rehabilitatsioonikeskusest rääkides, öeldi talle, et nad saavad teda kindlustada ka tööga. Tal on jäänud kanda 4 kuud vanglakaristust, kuid ta on nõus need 4 kuud vahetama 1 aasta vastu, kuna tahab ise ravile minna. Kaitsja seisukoht Kaitsja oli seisukohal, et kuna vanglas viibitud aja jooksul isikul distsiplinaarkaristusi ei olnud, siis on isik teinud järeldusi ja tahab lõplikult vangistusest vabaneda. Jäänud on 4 kuud, kuid ta soovib ikka enne tähtaegse vabanemise korral minna Sillamäe rehabilitatsioonikeskusesse. Kriminaalhooldaja arvamusest näha, et emaga ja õega suhted on soojad, nad soovivad temaga olla, et isik saaks probleemist lahti, isik ise samuti soovib seda. Kinnipeetav saab aru, mida sõltuvusravi endast kujutab ning annab nõusoleku selle kohaldamiseks. Kaitsja palub isikule anda võimalus ennetähtaega vabaneda, kuna isik ise garanteerib, et läheb ravile ja elu laabub. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et kinnipeetav kuulub vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 13-l korral ning vangistuses viibib ta lausa kaheksandat korda. Kohtu hinnangul kaaluvad käesoleval juhul Valeri Didenko ennetähtaegset vabastamist toetavad asjaolud üle vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Kuriteod on liigiliselt jäänud samaks, raskusaste ei ole muutunud.

Kinnipeetava käitumist vangistuses hindab vangla heaks. Riigikohus on oma lahendis nr 3-11-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks ning kuna Valeri Didenkol puuduvad vangistuses viibitud aja jooksul distsiplinaarkaristused, on eelnimetatud kriteerium täidetud. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Positiivseks on ka asjaolu, et isikul on vabanedes kindel alaline elukoht oma ema juures 3-toalises kõigi mugavustega korteris, kus tal on omaette tuba. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, sellest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek, mis kindlustaks isikule vabaduses majandusliku toimetuleku. Samuti on isiku ametliku töö tegemise kogemus minimaalne ning isik ei valda riigikeelt, mis võivad takistada töökoha leidmist. Vanglas olles on isik olnud hõivatud tööga vangla majandustöödel. Kinnipeetava ema on nõus poega vabanemisel materiaalselt toetama. Isiku enda sõnul ei suhtle ta kriminaalkorras karistatud isikutega, vastupidine informatsioon vanglal puudub. Samas viitab korduv kriminaalkorras karistatus ja korduvad reaalselt vangistuses viibimised kriminaalse tutvusringkonna olemasolule. Alkoholi kuritarvitamisega isikul probleeme ei ole esinenud. Diagnoositud on narkosõltuvus. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Isik on varasemalt saanud metadooni asendusravi ning ta on käesoleval hetkel andnud kirjaliku nõusoleku vabanemisel sõltuvusravile minemiseks. Samuti nähtub vangla iseloomustusest, et viimased kaks aastat ei ole isik narkootilisi aineid tarvitanud. Kohtu hinnangul saab eeltoodust järeldada, et isikul on reaalne soov muutuda ja oma sõltuvusest vabaneda, ta on teinud ka reaalseid samme selle teostamiseks, kuid varasemalt pole olnud piisavalt tahtejõudu. Vangla hinnangul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 64%, mille puhul on tegemist keskmisest enamarvestatava riskiga. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 22% (madal risk). Kohus leiab, et uute kuritegude toimepanemise riski on võimalik maandada isikule kriminaalhoolduse teostamise ajaks erinevate lisakohustuste määramisega. Kuigi isik on varem olnud kriminaalhooldusele allutatud ja suhtunud kontrollnõuetesse ükskõikselt ja hoolimatult, mistõttu on jätkanud katseajal kuritegude toimepanemist ja kuritarvitanud narkootilisi aineid, tuleks kohtu hinnangul kinnipeetavale siiski anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Valeri Didenko vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega kriminaalhooldusele. Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti ühiskonda sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. Samas jälgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.