Kohtulahend

1-15-7882 -tunnistaja sõidukulu 51 (viiskümmend üks) eurot 07 senti. Ajatada välja mõistetud kriminaalmenetluse kulu tasumise tähtaeg 12 kuu peale - määrata menetluskulud kogusummas 2487,07 eurot tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul alljärgnevalt esimene osamakse summas 207,32 eurot tasuda 01. novembriks 2015, järgnevad 11 osamakset summas 207,25 eurot järgnevate kuude 01. kuupäevaks. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9.peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav võib esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. Paavo Pentinen`i süüdistatakse selles, et tema juhtis 16 mail 2014 aastal kella 14.06 ajal Lääne maakonnas Lihula vallas Penijõe külas Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maantee 42 kilomeetril P. J. kuuluvat ja tema seaduslikus kasutuses olevat mootorsõidukit – veoautot Ford Transit/Faby/FL registreerimismärgiga * *, millega kaldus ettevaatamatusest vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku Virtsu suunas liikunud mootorrattaga Honda registreerimismärgiga * *, mida juhtis Soome Vabariigi kodanik P. M. J. V., seejärel põrkas kokku teise Virtsu suunas liikunud mootorrattaga Triumph registreerimismärgiga * *, mida juhtis Soome Vabariigi kodanik P. J. V. Sellega põhjustas ta liiklusõnnetuse, mille tagajärjel hukkusid sündmuskohal saadud vigastustesse P.J. V. sünd * ja P. M. J. V. sünd *. Sellise tegevusega rikkus ta Liiklusseaduse § 45 lg 1 sätteid, mille kohaselt Teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita sõiduraja piirides, Samuti Liiklusseaduse § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt iga liikleja peab olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik, et vältida ohtu ja kahju tekitamist, samuti Liiklusseaduse § 54 lg 1 nõudeid, mille kohaselt vastusõitvast sõidukist tuleb mööduda paremalt. Sellise tegevusega pani ta toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega põhjustas kahe inimese surma, s.o KarS § 423 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks /tl 223 I kd, 79-80 II kd/. Prokuröri poolt kohtus Paavo Pentinen`ile nõutud karistus: KarS § 423 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust kaks aastat, mille kandmisest vabastada tingimisi KarS § 73 alusel kolmeaastase katseajaga. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab Paavo Pentinen süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Kuritegudega põhjustas Paavo Pentinen P. J. V. ja P. M. J. V. surma ning nende lähedastele J.V. ja A. S. moraalset kahju, tsiviilhagi pole esitatud. Tõkend – Paavo Pentinen suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 67 II kd/, tõkend tuleb tühistada.

1-15-7882 Asitõendid puuduvad. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulu käesolevas kriminaalasjas on: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb Paavo Pentinen`ilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 585 eurot (1,5 * 390). Ekspertiisitasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on ekspertiisitasud: -surnu ekspertiisi (akt 14E-LäS0014/058 04.07.2014) tasu 347 eurot / tl 54 I kd/, -surnu ekspertiisi (akt 14E-LäS0015/059 10.07.2014) tasu 273 eurot /tl 273 I kd/, -autotehnilise ekspertiisi (akt nr 14E-LA0010 03.07.2014) tasu 503 eurot /tl 95 I kd/, -liiklustehnilise ekspertiisi (akt nr 14E-LL0059 22.04.2015) maksumus 457 eurot /tl 290 I kd/, Isiku ekspertiisi (akt nr 14E-AOK0008 30.06.20159 tasu 271 eurot 7t l60 II kd/. Kokku ekspertiiside tasud 1851 eurot. Tunnistaja sõidukulu on kriminaalmenetluse kulu KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel ja käesolevas kriminaalasjas on tunnistajale M.J. tasutud sõidukulu hüvitamiseks 51,07 eurot /tl 169-170 I kd/. Kaitsja taotles kohtuistungil, et kohus jätaks KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskulusid riigi kanda – kohus peaks hindama, kas kõik kriminaalasjas tehtud ekspertiisid olid vajalikud. Väljamõistetavad menetluskulud palus kaitsja ajatada. Prokurör leidis, et kõik toimingud menetluses on olnud vajalikud. Samas leidis, et arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud osade kulude riigi kanda jätmine. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis näitaks, et varalise seisundi tõttu menetluskulude hüvitamine P.Pentinenile ilmselgelt üle jõu käib. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas teostatud menetlustoimingud s.h ekspertiisid on olnud vajalikud. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et kriminaalmenetluse kulude hüvitamine tuleb määrata ositi ja seaduses lubatud 1 aasata jooksul igakuiste masketena. Kohus leiab, et kuna ajatamise puhul ütleb isikul igakuiselt menetluskulude katteks tasuda riigile pisut üle 200 euro. Kohtule ei ole esitatud tõendeid isiku varalise seisundi kohta, mis tõendaks, et riigile igakuiselt 200 euro tasumine takistaks isiku resotsialiseerumist. Seetõttu leiab kohus, et taotlus osade menetluskulude riigi kanda jätmiseks tuleb jätta rahuldamata, küll aga ajatab kohus välja mõistetavate menetluskulude tasumise 1 aasta peale. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.