Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku julgeoleku vastased süüteod

ettenähtud kuriteo toimepanemises 11.03.2015 ja 23.03.2015 toimepandud episoodides ning mõista talle KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) aastat.

• asitõendi saatekulud: 1) 38,40 eurost (episood 11.03.2015) osa kulust, s.o 1⁄2 kulust, mis moodustab 19,20 eurot, 2) 238,40 eurost (23.03.2015 episood) osa kulust, s.o 1⁄2 kulust, mis moodustab 119,20 eurot, s.o kokku saatekulu 138 (sada kolmkümmend kaheksa) eurot ja 40 (nelikümmend) senti; • määratud kaitsjale kohtueelsel (Merike Allikmäe) menetlusel makstud tasu 120 (sada kakskümmend) eurot, s.o kokku menetluskulu 7614 (seitse tuhat kuussada neliteist) eurot ja 40 (nelikümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „Kestutis Drungys, 1-15-7180, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos maksegraafiku ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Kestutis Drungysele tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

senti, mis tuleb kanda XXX AS Swedbank arveldusarvele nr XXXXXXXXX, märkides selgitusena „Kestutis Drungys, 1-15-7180, tsiviilhagi“.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. KRIMINAALASJA KOHTULIKUL UURIMISEL KOHUS TUVASTAS: Kestutis Drungyst süüdistatakse selles, et tema koos Gediminas Montvilase ja teiste isikutega kuulus kolmest või enamast isikust koosnevasse püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega, varalise kasu saamise eesmärgil loodud kuritegelikku ühendusse, mille süstemaatiline tegevus oli suunatud sõidukite varguste toimepanemisele, sealhulgas Eesti Vabariigi territooriumil kallihinnaliste BMW sõidukite varguste, s.o KarS §-s 199 sätestatud teise astme kuritegude toimepanemisele ning varastatud sõidukite toimetamisele Leedu Vabariiki nende edasiseks realiseerimiseks. See kuritegelik ühendus, mis oli loodud täpselt tuvastamata ajal enne 25.03.2014, tegutses Eesti Vabariigi territooriumil vähemalt alates 25.03.2014 kuni 23.03.2015, millise aja jooksul panid kuritegeliku ühenduse liikmed Eesti Vabariigi territooriumil toime vähemalt 13 sõidukivargust (12 lõpuleviidud vargust ja 1 varguse katse). Kestutis Drungys kuulus sellesse kuritegelikku ühendusse vähemalt alates 27.11.2014 kuni 23.03.2015 ning tema peamiseks ülesandeks oli BMW sõidukite varguste organiseerimine ja toimepanemine Eesti Vabariigis ning varastatud sõidukite toimetamine Leedu Vabariiki nende edasiseks realiseerimiseks, olles varastatud sõidukite roolis või liikudes saateautoga varastatud sõidukist eespool või läheduses ja tagades varastatud sõidukile turvalist teekonda. Täites oma ülesandeid kuritegelikus ühenduses sõidutas Kestutis Drungys oma kuriteokaaslast Gediminas Montvilast Leedu Vabariigist Eesti Vabariigi territooriumile, otsis varastamiseks sobilikke BMW sõidukeid, tungis kuriteoobjektiks olevatesse sõidukitesse ning spetsiaalsete elektrooniliste seadmete abil programmeeris temal kaasas oleva BMW autovõtme selliselt, et selle võtmega oli võimalik käivitada kuriteoobjektiks oleva sõiduki mootor, pärast mida andis programmeeritud võtme üle Gediminas Montvilasele, kellele andis ka korraldusi konkreetsete sõidukite varguste toimepanemiseks programmeeritud võtme abil. Gediminas Montvilas kuulus kuritegelikku ühendusse vähemalt alates 11.03.2015 kuni 23.03.2015 ning tema peamiseks ülesandeks oli kuriteoobjektiks oleva sõiduki toimetamine vargusekohalt Leedu Vabariiki, olles varastatud sõiduki roolis. Kuriteoobjektiks olevate sõidukite käivitamiseks kasutas Gediminas Montvilas autovõtmeid, millised olid talle antud Kestutis Drungyse poolt, kes samuti andis Gediminas Montvilasele korraldusi kontreetsete sõidukite varguste toimepanemiseks. Kuritegeliku ühenduse tegevuse raames pani Kestutis Drungis toime vähemalt kaks sõidukivargust ja ühe sõidukivarguse katse alljärgnevatel asjaoludel: 1) Ajavahemikul 27.11.2014 kella 18.30 kuni 28.11.2014 kella 10:45 Tallinnas XXX asuva maja juurest, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult vähemalt veel ühe või rohkemate isikutega, võttis Kestutis Drungys ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära seal pargitud, - XXX (Germogenova) kuuluva sõiduauto BMW X5 reg.nr-ga XXX , VIN-koodiga XXX , väljalaskeaasta 2010, valget värvi, väärtusega 31 000 eurot, koos sõiduautos olnud esemetega üldväärtusega 585,30 eurot: lastetool Maxicosi väärtusega 215,30 eurot, päikesepriliid Vogue väärtusega 150 eurot, prillid Vogue väärtusega 150 eurot, USB-autolaadimisseade BMW väärtusega 35 eurot, prillide vutlar BMW väärtusega 35 eurot ning - XXX (Germogenov) kuuluva sõiduauto BMW X6 reg.nr-ga XXX , VIN-kood XXX , väljalaskeaasta 2008, valget värvi, väärtusega vähemalt 28 000 eurot, koos sõidukis olnud päikeseprillidega Bulgari väärtusega 250 eurot. Varastatu väärtus on kokku 59 835,30 eurot, milline summa moodustab suurt varalist kahju. 2014. aastal moodustas suurt varalist kahju summa 35 500 eurot ja rohkem; alates 01.01.2015 summa, mis ületab 40 000 eurot. 2) 11.03.2015 ööl või varahommikul, mitte hiljem kui kell 05:00 Kestutis Drungys ja Gediminas Montvilas tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult üritasid Tallinnas XXX asuva korterelamu juurest varastada (ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta) AS-le

LHV Pank kuuluva, liisingulepingu alusel DocHouse OÜ vastutavas kasutuses ja osundatud osaühingu juhatuse liikme XXX faktilises kasutuses oleva sõiduauto BMW X5 XDRIVE 30D reg.nr-ga XXX , VIN-kood XXX , väljalaskeaasta 2011, pruuni värvi, väärtusega 30 000 eurot. Kestutis Drungys ja Gediminas Montvilas saabusid sündmuskohale Kestutis Drungyse kasutuses oleva sõidukiga Opel Zafira Leedu reg.nrga XXX . Kestutis Drungys lõhkus kuriteoobjektiks oleva sõiduki BMW X5 vasaku esiukse (juhiukse) luku, tungis sõidukisse ja kasutades spetsiaalseid elektroonilisi seadmeid programmeeris temal kaasas olnud BMW autovõtit selliselt, et selle võtmega oli võimalik käivitada kuriteoobjektiks oleva sõiduki BMW X5 mootor. Seejärel andis ta programmeeritud võtme üle Gediminas Montvilasele, kes vastavalt Kestutis Drungyse korraldusele sisenes sõidukisse BMW X5, korduvalt käivitas programmeeritud võtmega sõiduki mootori ja üritas sündmuskohalt ära sõita, kuid kuritegu jäi Kestutis Drungyse ja Gediminas Montvilase tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, sest sõidukisse BMW X5 oli paigaldatud täiendav turvaseade (kütusepumba tööd takistav lisaimmobilaiser), mille tõttu sõiduki mootor seiskus ning sõidukiga ei olnud võimalik sündmuskohalt ära sõita. Kestutis Drungys ja Gediminas Montvilas jätsid kuriteoobjektiks oleva sõiduki BMW X5 sündmuskohale ning lahkusid. 3) 23.03.2015 ööl või varahommikul, mitte hiljem kui kell 04:27 Pärnu maakonnas XXX asuva maja juures, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, võtsid Kestutis Drungys ja Gediminas Montvilas ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära seal pargitud, XXX (XXX ) kuuluva sõiduauto BMW X5 reg.nr-ga XXX , VIN-kood XXX , väljalaskeaasta 2007, valget värvi, väärtusega 20 000 eurot, koos sõiduautos olnud esemetega üldväärtusega 2 389 eurot: esiistmete vahelises käetoes olnud valget värvi taskuruuter Huawei E5377 4G IMEI-koodiga XXX , väärtusega 119 eurot ja navigatsiooniseade Prestigio väärtusega 200 eurot; videoregistraator väärtusega 70 eurot; pagasiruumis olnud ehitustööriistad (trellpuurid, lõikur, tööpink plaatide jaoks, raadio, väike hõbedast värvi kohver tööriistadega, väike labidas) koguväärtusega 2 000 eurot. Varastatu väärtus on kokku 22 389 eurot. Kestutis Drungys ja Gediminas Montvilas saabusid sündmuskohale Kestutis Drungyse kasutuses oleva sõidukiga Opel Zafira Leedu reg.nrga XXX . Kestutis Drungys lõhkus kuriteoobjektiks oleva sõiduki BMW X5 vasaku esiukse (juhiukse) luku, tungis sõidukisse ja kasutades spetsiaalseid elektroonilisi seadmeid programmeeris temal kaasas olnud BMW autovõtit selliselt, et selle võtmega oli võimalik käivitada kuriteoobjektiks oleva sõiduki BMW X5 mootor. Seejärel andis ta programmeeritud võtme üle Gediminas Montvilasele, kes vastavalt Kestutis Drungyse korraldusele sisenes sõidukisse BMW X5, käivitas mootori ja lahkus selle sõidukiga sündmuskohalt, viies sellega varguse lõpuni. Pärast seda Gediminas Montvilas, juhtides varastatud sõidukit BMW X5, suundus Eesti-Läti riigipiiri poole. Samal ajal suundus Eesti-Läti riigipiiri poole ka Kestutis Drungys, kes juhtis sõidukit Opel Zafira liikudes varastatud sõidukist eespool, et tagada varastatud sõidukile BMW X5 turvalist teekonda. Gediminas Montvilas ja Kestutis Drungys ei jõudnud Eestist lahkuda, sest 23.03.2015 kell 04:45 pidas politsei kinni Gediminas Montvilase ja kell 04:48 Kestutis Drungyse. Lisaks kolmele eeltoodud kuriteoepisoodile kuritegeliku ühenduse tegevuse raames olid toime pandud veel järgmised sõidukivargused: • 25.03.2014 Pärnu linnas Papiniidu tn 29 asuva korterelamu juurest varastati AS-ile Nordea Finance Estonia kuuluv ja liisingulepingu alusel XXX (XXX ) vastutavas kasutuses olev sõiduk BMW X5 reg.nr-ga XXX , väljalaskeaasta 2007; • Ajavahemikul 06.04.2014 kella 19:30 kuni 07.04.2014 kella 06:45 Tartu linnas XXX asuva korterelamu juurest varastati seal pargitud, XXX (XXX ) kuuluv sõiduk BMW 525D reg.nr-ga XXX , väljalaskeaasta 2008; • 18.04.2014 kella 03:00 ja 12:10 vahelisel ajal Tartu linnas Anne tn 80 asuva korterelamu juurest varastati seal pargitud, XXX (XXX ) kuuluv sõiduk BMW X5 reg.nr-ga XXX , väljalaskeaasta 2008; • Ajavahemikul 22.04.2014 kella 16:00 kuni 23.04.2014 kella 07:50 Tartu linnas XXX asuva eramu juurest varastati seal pargitud, AS-le SEB Liising kuuluv, liisingulepingu

alusel XXX (XXX ) vastutavas kasutuses ja XXX faktilises kasutuses olev sõiduk BMW 525D reg.nr-ga XXX, väljalaskeaasta 2008; • Ajavahemikul 28.04.2014 kella 21:00 kuni 29.04.2014 kella 08:45 Tartu linnas XXX juurest varastati XXX (XXX) kuuluv sõiduk BMW X5 reg.nr-ga XXX, väljalaskeaasta 2003; • Ajavahemikul 01.06.2014 kella 22.00 kuni 02.06.2015 kella 08.30 Tallinnas XXX asuva maja juurest varastati AS-ile SEB Liising kuuluv ja XXX (XXX) vastutavas kasutuses olev sõiduk BMW 530D reg.nr-ga XXX, VIN-kood XXXX, väljalaskeaasta 2009; • Ajavahemikul 24.09.2014 kella 22:15 kuni 25.09.2014 kella 08:00 Pärnu linnas XXX asuva korterelamu juurest varastati seal pargitud, AS-ile Nordea Finance Estonia kuuluv ja liisingulepingu alusel XXX (XXX ) vastutavas kasutuses olev sõiduk BMW 325I XDRIVE reg.nr-ga XXX, väljalaskeaasta 2011; • Ajavahemikul 29.09.2014 kella 22:00 kuni 30.09.2014 kella 11:00 Tartu linnas XXX asuva korterelamu juurest varastati seal pargitud, AS-ile Nordea Finance Estonia kuuluv ja liisingulepingu alusel Ahti Põderi (Põder) vastutavas kasutuses olev sõiduk BMW 525BXD reg.nr-ga XXX, väljalaskeaasta 2008; • 08.10.2014 kella 05:30 ja 06:30 vahelisel ajal Pärnu linnas XXX asuva eramu juurest varastati seal pargitud, liiklusregistris Urve XXX i (XXX ) nimele registreeritud, kuid XXX (XXX) kuuluv sõiduk BMW 530D reg.nr-ga XXX, väljalaskeaasta 2009; • 02.02.2015 kella 02.00 ja 08.50 vahelisel ajal Tallinnas XXX asuva maja juurest varastati XXX (XXX) kuuluva sõiduauto BMW 525D, reg.nr-ga XXX, väljalaskeaasta 2008. Eespool kirjeldatud tahtliku tegevusega pani Kestutis Drungys toime kuriteo, mis on: 27.11.2014-28.11.2014 episoodi osas kvalifitseeritav KarS § 199 lg 3 järgi (enne 01.01.2015 kehtinud KarS redaktsiooni kohaselt), s.o KarS § 199 lg 2 p-des 6, 7, 9 sätestatud teo, mis on toime pandud kuritegeliku ühenduse poolt, s.o vastavalt KarS § 255 lg-le 1 kolmest või enamast isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega ühenduse poolt, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, toimepanemisele (alates 01.01.2015 kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt KarS § 199 lg 2 p 6, 7, 9, § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo). KarS § 199 lg 2 p-des 6, 7, 9 sätestatud teoks on võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud suures ulatuses, grupi poolt ja süstemaatiliselt; 11.03.2015 ja 23.03.2015 episoodide osas kvalifitseeritav KarS § 255 lg 1 järgi (alates 01.01.2015 kehtiva KarS redaktsiooni kohaselt), s.o kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse, mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, kuulumise, ja § 199 lg 2 p 7, 9 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt ja süstemaatiliselt. Gediminas Montvilast süüdistatakse selles, et tema koos Kestutis Drungyse ja teiste isikutega kuulus kolmest või enamast isikust koosnevasse püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega, varalise kasu saamise eesmärgil loodud kuritegelikku ühendusse, mille süstemaatiline tegevus oli suunatud sõidukite varguste toimepanemisele, sealhulgas Eesti Vabariigi territooriumil kallihinnaliste BMW sõidukite varguste, s.o KarS §-s 199 sätestatud teise astme kuritegude toimepanemisele ning varastatud sõidukite toimetamisele Leedu Vabariiki nende edasiseks realiseerimiseks. See kuritegelik ühendus, mis oli loodud täpselt tuvastamata ajal enne 25.03.2014, tegutses Eesti Vabariigi territooriumil vähemalt alates 25.03.2014 kuni 23.03.2015, millise aja jooksul panid kuritegeliku ühenduse liikmed Eesti Vabariigi territooriumil toime vähemalt 13 sõidukivargust (12 lõpuleviidud vargust ja 1 varguse katse). Kestutis Drungys kuulus sellesse kuritegelikku ühendusse vähemalt alates 27.11.2014 kuni 23.03.2015 ning tema peamiseks ülesandeks oli BMW sõidukite varguste organiseerimine ja

toimepanemine Eesti Vabariigis ning varastatud sõidukite toimetamine Leedu Vabariiki nende edasiseks realiseerimiseks, olles varastatud sõidukite roolis või liikudes saateautoga varastatud sõidukist eespool või läheduses ja tagades varastatud sõidukile turvalist teekonda. Täites oma ülesannet kuritegelikus ühenduses sõidutas Kestutis Drungys oma kuriteokaaslast Gediminas Montvilast Leedu Vabariigist Eesti Vabariigi territooriumile, otsis varastamiseks sobilikke BMW sõidukeid, tungis kuriteoobjektiks olevatesse sõidukitesse ning spetsiaalsete elektrooniliste seadmete abil programmeeris temal kaasas oleva BMW autovõtme selliselt, et selle võtmega oli võimalik käivitada kuriteoobjektiks oleva sõiduki mootor, pärast mida andis programmeeritud võtme üle Gediminas Montvilasele, kellele andis ka korraldusi konkreetsete sõidukite varguste toimepanemiseks programmeeritud võtme abil. Gediminas Montvilas kuulus kuritegelikku ühendusse vähemalt alates 11.03.2015 kuni 23.03.2015 ning tema peamiseks ülesandeks oli kuriteoobjektiks oleva sõiduki toimetamine vargusekohalt Leedu Vabariiki, olles varastatud sõiduki roolis. Kuriteoobjektiks olevate sõidukite käivitamiseks kasutas Gediminas Montvilas autovõtmeid, millised olid talle antud Kestutis Drungyse poolt, kes samuti andis Gediminas Montvilasele korraldusi kontreetsete sõidukite varguste toimepanemiseks. Kuritegeliku ühenduse tegevuse raames pani Gediminas Montvilas toime vähemalt ühe sõidukivarguse katse ja ühe sõidukivarguse alljärgnevatel asjaoludel: 1) 11.03.2015 ööl või varahommikul, mitte hiljem kui kell 05:00 Kestutis Drungys ja Gediminas Montvilas tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult üritasid Tallinnas XXX asuva korterelamu juurest varastada (ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta) AS-le LHV Pank kuuluva, liisingulepingu alusel DocHouse OÜ vastutavas kasutuses ja osundatud osaühingu juhatuse liikme XXX faktilises kasutuses oleva sõiduauto BMW X5 XDRIVE 30D reg.nr-ga XXX , VIN-kood XXX , väljalaskeaasta 2011, pruuni värvi, väärtusega 30 000 eurot. Kestutis Drungys ja Gediminas Montvilas saabusid sündmuskohale Kestutis Drungyse kasutuses oleva sõidukiga Opel Zafira Leedu reg.nrga XXX . Kestutis Drungys lõhkus kuriteoobjektiks oleva sõiduki BMW X5 vasaku esiukse (juhiukse) luku, tungis sõidukisse ja kasutades spetsiaalseid elektroonilisi seadmeid programmeeris temal kaasas olnud BMW autovõtit selliselt, et selle võtmega oli võimalik käivitada kuriteoobjektiks oleva sõiduki BMW X5 mootor. Seejärel andis ta programmeeritud võtme üle Gediminas Montvilasele, kes vastavalt Kestutis Drungyse korraldusele sisenes sõidukisse BMW X5, korduvalt käivitas programmeeritud võtmega sõiduki mootori ja üritas sündmuskohalt ära sõita, kuid kuritegu jäi Kestutis Drungyse ja Gediminas Montvilase tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, sest sõidukisse BMW X5 oli paigaldatud täiendav turvaseade (kütusepumba tööd takistav lisaimmobilaiser), mille tõttu sõiduki mootor seiskus ning sõidukiga ei olnud võimalik sündmuskohalt ära sõita. Kestutis Drungys ja Gediminas Montvilas jätsid kuriteoobjektiks oleva sõiduki BMW X5 sündmuskohale ning lahkusid. 2) 23.03.2015 ööl või varahommikul, mitte hiljem kui kell 04:27 Pärnu maakonnas XXX asuva maja juures, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, võtsid Kestutis Drungys ja Gediminas Montvilas ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära seal pargitud, XXX (XXX ) kuuluva sõiduauto BMW X5 reg.nr-ga XXX , VIN-kood XXX , väljalaskeaasta 2007, valget värvi, väärtusega 20 000 eurot, koos sõiduautos olnud esemetega üldväärtusega 2 389 eurot: esiistmete vahelises käetoes olnud valget värvi taskuruuter Huawei E5377 4G IMEI-koodiga XXX , väärtusega 119 eurot ja navigatsiooniseade Prestigio väärtusega 200 eurot; videoregistraator väärtusega 70 eurot; pagasiruumis olnud ehitustööriistad (trellpuurid, lõikur, tööpink plaatide jaoks, raadio, väike hõbedast värvi kohver tööriistadega, väike labidas) koguväärtusega 2 000 eurot. Varastatu väärtus on kokku 22 389 eurot. Kestutis Drungys ja Gediminas Montvilas saabusid sündmuskohale Kestutis Drungyse kasutuses oleva sõidukiga Opel Zafira Leedu reg.nrga XXX . Kestutis Drungys lõhkus kuriteoobjektiks oleva sõiduki BMW X5 vasaku esiukse (juhiukse) luku, tungis sõidukisse ja kasutades spetsiaalseid elektroonilisi seadmeid programmeeris temal kaasas olnud BMW autovõtit selliselt, et selle võtmega oli võimalik käivitada kuriteoobjektiks oleva sõiduki BMW X5 mootor. Seejärel andis ta

programmeeritud võtme üle Gediminas Montvilasele, kes vastavalt Kestutis Drungyse korraldusele sisenes sõidukisse BMW X5, käivitas mootori ja lahkus selle sõidukiga sündmuskohalt, viies sellega varguse lõpuni. Pärast seda Gediminas Montvilas, juhtides varastatud sõidukit BMW X5, suundus Eesti-Läti riigipiiri poole. Samal ajal suundus Eesti-Läti riigipiiri poole ka Kestutis Drungys, kes juhtis sõidukit Opel Zafira liikudes varastatud sõidukist eespool, et tagada varastatud sõidukile BMW X5 turvalist teekonda. Gediminas Montvilas ja Kestutis Drungys ei jõudnud Eestist lahkuda, sest 23.03.2015 kell 04:45 pidas politsei kinni Gediminas Montvilase ja kell 04:48 Kestutis Drungyse. Lisaks kahele eeltoodud kuriteoepisoodile kuritegeliku ühenduse tegevuse raames olid toime pandud veel järgmised sõidukivargused: • 25.03.2014 Pärnu linnas Papiniidu tn 29 asuva korterelamu juurest varastati AS-ile Nordea Finance Estonia kuuluv ja liisingulepingu alusel XXX (XXX ) vastutavas kasutuses olev sõiduk BMW X5 reg.nr-ga XXX , väljalaskeaasta 2007; • Ajavahemikul 06.04.2014 kella 19:30 kuni 07.04.2014 kella 06:45 Tartu linnas XXX asuva korterelamu juurest varastati seal pargitud, XXX (XXX ) kuuluv sõiduk BMW 525D reg.nr-ga XXX , väljalaskeaasta 2008; • 18.04.2014 kella 03:00 ja 12:10 vahelisel ajal Tartu linnas Anne tn 80 asuva korterelamu juurest varastati seal pargitud, XXX (XXX ) kuuluv sõiduk BMW X5 reg.nr-ga XXX , väljalaskeaasta 2008; • Ajavahemikul 22.04.2014 kella 16:00 kuni 23.04.2014 kella 07:50 Tartu linnas XXX asuva eramu juurest varastati seal pargitud, AS-le SEB Liising kuuluv, liisingulepingu alusel XXX (XXX ) vastutavas kasutuses ja XXX faktilises kasutuses olev sõiduk BMW 525D reg.nr-ga XXX , väljalaskeaasta 2008; • Ajavahemikul 28.04.2014 kella 21:00 kuni 29.04.2014 kella 08:45 Tartu linnas XXX juurest varastati XXX (XXX ) kuuluv sõiduk BMW X5 reg.nr-ga XXX , väljalaskeaasta 2003; • Ajavahemikul 01.06.2014 kella 22.00 kuni 02.06.2015 kella 08.30 Tallinnas VanaRannamõisa tee 1d/3 asuva maja juurest varastati AS-ile SEB Liising kuuluv ja XXX (XXX ) vastutavas kasutuses olev sõiduk BMW 530D reg.nr-ga XXX , VIN-kood XXX , väljalaskeaasta 2009; • Ajavahemikul 24.09.2014 kella 22:15 kuni 25.09.2014 kella 08:00 Pärnu linnas XXX asuva korterelamu juurest varastati seal pargitud, AS-ile Nordea Finance Estonia kuuluv ja liisingulepingu alusel XXX (XXX ) vastutavas kasutuses olev sõiduk BMW 325I XDRIVE reg.nr-ga XXX, väljalaskeaasta 2011; • Ajavahemikul 29.09.2014 kella 22:00 kuni 30.09.2014 kella 11:00 Tartu linnas XXX asuva korterelamu juurest varastati seal pargitud, AS-ile Nordea Finance Estonia kuuluv ja liisingulepingu alusel XXX (XXX) vastutavas kasutuses olev sõiduk BMW 525BXD reg.nr-ga XXX, väljalaskeaasta 2008; • 08.10.2014 kella 05:30 ja 06:30 vahelisel ajal Pärnu linnas XXX asuva eramu juurest varastati seal pargitud, liiklusregistris XX (XXX ) nimele registreeritud, kuid XXX (XXX) kuuluv sõiduk BMW 530D reg.nr-ga XXX, väljalaskeaasta 2009; • Ajavahemikul 27.11.2014 kella 18.30 kuni 28.11.2014 kella 10:45 Tallinnas XXX asuva maja juurest varastati XXX (XXX) kuuluv sõiduk BMW X5 reg.nr-ga XXX , väljalaskeaasta 2010, ja XXX (XXX) kuuluv sõiduk BMW X6 reg.nr-ga XXX , väljalaskeaasta 2008; • 02.02.2015 kella 02.00 ja 08.50 vahelisel ajal Tallinnas XXX asuva maja juurest varastati XXX (XXX) kuuluva sõiduauto BMW 525D, reg.nr-ga XXX, väljalaskeaasta 2008. Eespool kirjeldatud tahtliku tegevusega pani Gediminas Montvilas toime KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse, mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, kuulumise, ja KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja

äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, ja grupi poolt. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 18.09.2015 sõlmitud ringkonnaprokurör Deniss Medvedevi, süüdistatava Kestutis Drungyse ja tema kaitsja Monica Meristo-Dmitrijevi vahel järgnev kokkulepe: Kohtus nõuab prokurör süüdistatava Kestutis Drungyse karistamist alljärgnevalt. Süüdi tunnistada Kestutis Drungys KarS § 199 lg 3 (alates 01.01.2015 KarS § 255 lg 1, § 199 lg 2 p 6, 7, 9) järgi 27.11.2014-28.11.2014 toimepandud kuriteoepisoodis; KarS § 255 lg 1, § 199 lg 2 p 7, 9 järgi 11.03.2015 ja 23.03.2015 toimepandud kuriteoepisoodides ning karistada teda KarS § 199 lg 3 (enne 01.01.2015 kehtinud KarS redaktsioonis), KarS § 255 lg 1 (alates 01.01.2015 kehtivas KarS redaktsioonis) ja KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega 6 (kuus) aastat. KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel jätta Kestutis Drungysele mõistetud karistus osaliselt täitmisele pööramata, määrates kohesele ärakandmisele 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust ning jättes ülejäänud karistuse osa, s.o 4 (neli) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust täitmisele pööramata, kui Kestutis Drungys ei pane 5 (viie) aastase katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus ning kohesele ärakandmisele määratud 1 (ühe) aastase 4 (nelja) kuulise vangistuse kandmise alguseks lugeda 23.03.2015. KarS § 54 lg 1 alusel kohaldada lisakaristusena Leedu Vabariigi kodanikule Kestutis Drungysele väljasaatmist Eesti Vabariigist koos Eesti Vabariiki sissesõidukeeluga 10 (kümneks) aastaks. KarS § 55 lg 2 alusel arvestada väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega alates Kestutis Drungyse faktilisest väljasaatmisest Eesti Vabariigist. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 18.09.2015 sõlmitud ringkonnaprokurör Deniss Medvedevi, süüdistatava Gediminas Montvilase ja tema kaitsja Urmas Simoni vahel järgnev kokkulepe: Kohtus nõuab prokurör süüdistatava Gediminas Montvilase karistamist alljärgnevalt. Süüdi tunnistada Gediminas Montvilas KarS § 255 lg 1, § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ning karistada teda KarS § 255 lg 1 ja KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega 5 (viis) aastat. KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel jätta Gediminas Montvilasele mõistetud karistus osaliselt täitmisele pööramata, määrates kohesele ärakandmisele 1 (üks) aasta vangistust ning jättes ülejäänud karistuse osa, s.o 4 (neli) aastat vangistust täitmisele pööramata, kui Gediminas Montvilas ei pane 5 (viie) aastase katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus ning kohesele ärakandmisele määratud 1 (ühe) aastase vangistuse kandmise alguseks lugeda 23.03.2015. KarS § 54 lg 1 alusel kohaldada lisakaristusena Leedu Vabariigi kodanikule Gediminas Montvilasele väljasaatmist Eesti Vabariigist koos Eesti Vabariiki sissesõidukeeluga 10 (kümneks) aastaks. KarS § 55 lg 2 alusel arvestada väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega alates Gediminas Montvilase faktilisest väljasaatmisest Eesti Vabariigist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatavate selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-dest 1 ja 4; 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 3, 4, 6 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg-te 1 ja 3 § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS § 199 lg 2 p-dest 4, 7 ja lg 3; § 255 lg -st 1; § 54 lg-test 1 ja 2; § 63 lg-st 1; § 73 lg-test 1, 2 ja 3; § 83 lg-st 1; § 85 lg-st 1 asub kohus seisukohale, et Gediminas Montvilas kuulub temale KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja § 255 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt ning et Kestutis Drungys kuulub temale KarS § 199 lg 3 (enne 01.01.2015 kehtinud KarS redaktsiooni kohaselt) ja KarS § 255 lg 1 ning § 199 lg 2 p 7 ja 9 (alates 01.01.2015 kehtiva KarS redaktsiooni kohaselt) ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatavate menetluskuludeks esimese astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha, määratud kaitsjale makstud tasu, ekspertiisiasutuse tehtud kulud ja asitõendite saatekulud. Kriminaalmenetluses on määratud mitmeid ekspertiise, tuvastamaks süütegude toimepanijaid. Ekspertiisi kulude osas märgib kohus, et viidates Riigikohtu lahendi 3-1-1120-12 punktile 6.1, on kõrgeim kohus asunud seisukohale, et prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada kas nad teostavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Vaid teatud erandjuhtudel võib ekspertiisikulud jätta süüdistatavalt välja mõistmata. Näiteks kui määratud ekspertiis ei saa ilmselgelt aidata kaasa kriminaalasja lahendamisele, ei ole ekspertiis teostatud tõendamisvajadusest lähtudes, nagu näeb ette KrMS § 105 lg 1, ja sellise ekspertiisi kulude väljamõistmine süüdistatavalt ei ole põhjendatud. Antud juhul kriminaalasjas leiduvatest ekspertiisimäärustest nähtuvalt määrati ekspertiisid tõendamisvajadusest lähtuvalt, kuivõrd see oli ainus võimalus tuvastada süütegude toimepanemise asjaolusid, viisi ja toimepanijaid. Riigikohtu lahendi 3-1-1-121-13 punkti 6 kohaselt on kõrgeima astme kohus asunud seisukohale, et ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Sellise menetluskulu hüvitamise kohustuse saab süüdistatavale panna vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele. Kohus leiab, et antud juhul olid vajalikud eriteadmistele tuginevad uuringud, mistõttu tingis ekspertiiside määramise tõendamisvajadus. Seetõttu asub kohus seisukohale, et ekspertiiside tegemise tulemusena tekkinud kulu tuleb lugeda põhjendatud kuluks, mis tuleb süüdistatavatelt välja mõista. Kuivõrd kriminaalasja kohtueelse menetluse tulemusena tuvastati kahe isiku süü ja mõlemad isikud mõisteti ka süüdi kuritegude toimepanemises grupis, siis tuleb see menetluskulu välja mõista mõlemalt süüdistatavalt vastavalt nende süü suurusele. Arvestades inkrimineeritud süütegude iseloomu ja tagajärgi, siis tekkisid menetluskulud ka asitõendite saatekuludest, kuivõrd tegemist oli sõidukite vargustega. Ilmselgelt ei oleks neid kulusid tekkinud kui süüdistatavad oleksid jätnud süüteod toime panemata. Sellest tulenevalt leiab kohus, et asitõendite saatekulud on otseses sõltuvuses kriminaalmenetlusega ning kuuluvad süüdistatavate poolt hüvitamisele. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavatele üle jõu. Kohtupraktika kohaselt ei ole ka kinnipidamisasutuses karistuse kandmine asjaoluks, mis võiks tingida menetluskulude vähendamise. Lisaks ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult

isikute faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetute resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna süüdistatavad panid korduvalt toime varavastaseid kuritegusid. Seega tegemist ei olnud juhusliku süüteoga, vaid harjumuslikuks muutunud käitumisega. Peale selle on süütegude toimepanemine olnud süüdistatavate vaba ja teadlik valik. Seega leiab kohus, et süüdistatavatelt tuleb menetluskulud välja mõista täies mahus. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust, samuti konkureerivat kohustust tsiviilhagide hüvitamise näol, siis esinevad alused võimaldada süüdistatavatel tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul osamaksetena (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.