Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
24. september 2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-14-3700
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Ain Tali
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi Süüdimõistetu
Viru Vangla materjalid I.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks I.M, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistusaja algus 27.05.2014 karistusaja lõpp 04.12.2015.
Kohtuasja läbivaatamise aeg
11.09.2015, avalikul videokohtuistungil
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387
Vabastada I.M tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 27.05.2014 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest ja määrata tema katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada katseaja jooksul I.M-i suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 4 , 8 alusel järgmised kohustused: 1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi; 2) katseaja jooksul mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud ajaks, asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist; 4) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis, mis maandab isiku uue kuriteo sooritamise riske. I.M vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, I.M-ile ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.08.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. I.M on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 27.05.2014 kohtuotsusega KarS § 121 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, s.o 6 kuu võrra, mõistes karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 19.09.2013 kohtuotsusega 113-8350 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuu ja 7 päeva vangistuse võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud ja 7 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks arvestati alates 27.05.2014. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik kannab kolmandat reaalset vanglakaristust. Kriminaalkorras on isikut karistatud kokku kaheksal korral. Käesolevat karistust kannab kehalise väärkohtlemise eest, mille pani toime alkoholijoobes. Kinnipeetava praegune käitumine on sarnane varasemale kriminaalsele käitumisele, kuriteod on liigiliselt jäänud samaks ning raskusaste pole muutunud. Soodusteguriks on alkohol. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil taotles I.M enda ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava sõnul on tal jäänud vabanemiseni 2 kuud, kuid praegu on tal töökoht ja ta kardab seda kaotada. Praegusel hetkel hoitakse talle seda kohta ning ta tahab ka oma rahalised nõuded tasuda. Kinnipeetav on nõus kõikide tingimustega, mis kaasnevad tingimisi enne tähtaega vabanemisega. Ta on ka varasemalt täitnud kriminaalhoolduse nõudeid, kuid siis oli raske olukord. Samuti hakkas ta kõvasti jooma, kuid tänaseks tal enam neid probleeme ei ole. Kinnipeetav sõnul on tal praegu lähedastega head
suhted ning ta ei kavatse enam alkoholi tarbida. Lisaks on tal poeg, kes pole veel tema nimel. Korter, kuhu ta asuks elama, kuulub vanaemale ning seal elas ta ka varem. Elukaaslast on ta alati aidanud. Distsiplinaarkaristused on selle eest, et ta kaldus marsruudist kõrvale ja siis andis kambrikaaslasele suitsu. Kinnipeetav leiab, et käitus vanglas korralikult ja ta teeb kõik selleks, et tingimisi enne tähtaega vabaneda. Prokurör ei toetanud I.M tingimisi enne tähtaega vabanemist. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on kaheksal korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale mitmel korral antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ning muuhulgas rikkudes alkoholi tarvitamise keeldu ning pannes katseajal toime uue vägivaldse kuriteo. Prokurör leidis, et toimepandud isikuvastase kuritegude tehiolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Tulenevalt toimepandud isikuvastaste kuritegude ohtlikkusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuriteo asjaolusid ja ohtlikkust ega anna alust kinnipeetava ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Vangistuses on kinnipeetaval kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega, mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on mittevägivaldse kuriteo ja vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 58% ja 49%, mis ei ole madal risk. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on I.M ohtlik konkreetsetele täiskasvatanutele ning avalikkusele. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et I.M saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 1 kohaselt teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 5 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks.
I.M on olemas elukoht vanaema R K juures xxxx, kuhu ta soovib minna elama pärast vabanemist. Isik on elanud seal umbes 15 aastat ning ka vanaema on nõus isikut enda juurde elama võtma. Kinnipeetav omandas põhihariduse Rakvere Vene Gümnaasiumis ning eriala Töötukassa kursusel, kus õppis keevitajaks. Kinnipeetaval on riigikeele B1 tase ning vajadusel on ta motiveeritud ennast erialaselt täiendama. Kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud „Viha juhtimise programmi“ ja sõltuvusega tegeleva sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Lisaks töötas ta Viru Vanglas köögitöölisena ning läbitud on töö psühholoogiga, kelle sõnul on põhiprobleem alkoholis. Varem töötas ametlikult xxxx, xxxx, Arendushaldus ning Kinnisvarateeninduses. Kraha andmetel 30.07.2015 seisuga on isikul maksmata rahalisi nõudeid 1 003.22 euro ulatuses, mille maksmiseks ta on motiveeritud ning vabanemisfondis on 283.66 eurot. Ühtlasi on kinnipeetaval olemas vabanemisel garanteeritud töökoht. A L on kinnitanud, et nad võimaldavad I.M-ile töökoha xxxx tema võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral. Isik on seal varemgi töötanud . Kinnipeetava sõnul ta ei taha peale vabanemist alkoholi tarvitada, sest ei taha seoses sellega endale probleeme juurde tekitada. Isik tunnistab, et alkoholi tarvitades muutub ta närvilisemaks. Sõltuvust meditsiiniosakonna andmetel ei ole diagnoositud. Samuti ei ole tal diagnoositud narkootikumide tarvitamise sõltuvust. Isik on motiveeritud täitma kriminaalhoolduse nõudeid ning samuti on ta valmis muutuma. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, et I.M kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ning allutamisega käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustuste määramisega katseajaga 6 kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.