1-15-7366
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.09.2015 Tallinn (Liivalaia kohtumaja)
Kriminaalasja number
1-15-7366 (15230103456)
Kohtukoosseis
kohtunik Ingrid Kullerkann
Kohtuistungi sekretär
Martina Kommel
Tõlk
Marianna Sidorok
Prokurör
Raigo Aas
Kriminaalasi
Anastassia Rjabova süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Anastassia Rjabova, isikukood 48005290337, XXX, käesoleval ajal viibib Vanglas, määratlemata kodakondsus, keskharidus, emakeel vene keel, töökoht puudub. 29.06.2015-30.06.2015 01.07.2015 vahistamine Harju Maakohtu 10.12.2013 otsusega kriminaalasjas
Süüdistatav
Kahtlustatavana kinnipidamine Tõkend Karistatus
nr 1-13-10446 KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi Kaitsja
Marina Leis
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas
Anastassia Rjabova süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks 3 (kolm) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Anastassia Rjabovale mõistetud karistust (3 aastat ja 2 kuud) Harju Maakohtu 10.12.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-10446 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta ja 10 kuu võrra ning lugeda tema poolt ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 6 (kuus) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Anastassia Rjabova karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 29.06.2015. a.
Anastassia Rjabova suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KarS § 184 lg 5 p 2 ja KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Anastassia Rjabovalt Harju Maakohtu 02.07.2015 määrusega arestitud vara – sularaha summas 95.00 eurot, mis on kantud Rahandusministeeriumi Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole. Asitõendid: narkootiline aine, mis on jäetud EKEI keemiaosakonda, KarS § 191 alusel konfiskeerida ja NPALS § 7 lg 3 alusel anda üle EKEI-le. 1 minigripp kilekott, ühiskaart, küüneviil, 2 fooliumtükki ja plastikpudel Evian, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Anastassia Rjabovalt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu summas 120.00 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 504.00 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 975.00 eurot. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud summas 1599.00 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 133.25 eurot.
Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 318 lg 4 alusel kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet hoidis ta enda elukohas Tallinnas Tondi 26-5/1 kuni 29.06.2015.a, mil nimetatud aadressil teostatud läbiotsimise käigus andis ta vabatahtlikult diivani all oleva peegli pealt välja ühe minigripp kilekoti, mille sees narkootiline aine fentanüül massiga 1,38 grammi (puhtal kujul 0,084 grammi) ja sama peegli peal lahtiselt oleva narkootilise aine fentanüüli massiga 0,029 grammi. Samuti andis ta läbiotsimise käigus vabatahtlikult välja kaks fooliumvoldikut, millede sees narkootiline aine fentanüül massiga 0,051 grammi (puhtal kujul 0,0031 grammi) ja ühe pudeli kirjaga Evian, mille sees metadooni sisaldav vedelik massiga 121,4 grammi (puhtal kujul 0,11 grammi). Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül ja metadoon kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete teise nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Fentanüüli puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 milligrammist narkootilisest ainest (puhtal kujul) ja metadooni puhul 0,65 grammist narkootilisest ainest (puhtal kujul). Seega piisaks leitud ja ära võetud 87,1 milligrammist fentanüülist (puhtal kujul) ja 0,11 grammist metadoonist (puhtal kujul) narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 670 inimesele. Alates 01.01.2015 a kehtiva KarS § 184 lg 1 redaktsiooni dispositsioon ei sisalda enam narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise mitteammendavat osategude loetelu ning karistatav on igasugune suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine, sh omandamine, valdamine ja edasiandmine. Suures koguses narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega (omandamise, valdamise ja edasiandmisega) pani Anastassia Rjabova isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo, toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Raigo Aas, süüdistatav Anastassia Rjabova ja tema kaitsja Marina Leis sõlmisid kokkuleppe järgnevas. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele taotleb abiprokurör kohtus Anastassia Rjabova süüditunnistamist KarS § 184 lg 2 p 2 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 3 aastat ja 2 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus 10.12.2013.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 2 aasta ja 10 kuu võrra, mõistes liitkaristuseks 6 aastat.
KarS § 68 lg 1 järgi lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse aja algust hakata lugema alates Anastassia Rjabova kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 29.06.2015.a. Konfiskeerimisele kuuluv vara: Anastassia Rjabova nõusolekul ning juhindudes KarS § 184 lg 5 p-st 2, § 832 lg 1 konfiskeerida kohtuotsusega tema poolt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varana sularaha summas 95.00 eurot, mis on Harju Maakohtu 02.07.2015.a määruse nr 1-15-5428 alusel arestitud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kaitsja ja prokurör jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Anastassia Rjabova kuulub KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on: riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Asjas on teostatud narkootilise aine ekspertiis nr 15E-AN0772 maksumusega 504.00 eurot. Kohus mõistab KrMS § 180 lg 1 ja lg 2 alusel süüdistatavalt välja menetluskuluna: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu summas 120.00 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 504.00 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 975.00 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 on kohus kohtuotsuse tegemisel pädev kaaluma kohtuotsuse täitmise asjaolusid ja tal on seejuures õigus määrata kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ka ühest kuust pikem tähtaeg. Kaitsja esitas taotluse menetluskulude ajatamiseks, kuivõrd Anastassia Rjabova kannab vanglakaristust ja seega menetluskulude kohene tasumine ei ole võimalik. Prokurör nõustus menetluskulude ajatamisega.
Kohus asub seisukohale, et menetluskulude ajatamine on põhjendatud. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Eeltoodust johtuvalt tuleb menetluskulud summas 1599.00 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 133.25 eurot. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.
(allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.