1-15-6669
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. september 2015, Tallinn
Kriminaalasja number
1-15-6669 (14231700559)
Kohtunik
Märt Toming
Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi
Kertu Kuusik
Prokurör Süüdistatav
Enge Selge
Margus Luige süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7 ja 9 - § 25 lg 2 järgi Kokkuleppemenetluses Margus Luik Ik: 38610030247, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: XXX Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 05.01.2015 Kriminaalkorras karistatud 2 korda, viimati: Harju Maakohtu 12.06.2012 otsusega KarS § 213 lg 1 järgi vangistusega 2 kuud ja 20 päeva.
Kaitsja
Kohtueelsel menetlusel advokaat Jugans Grossmann
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 kohaselt arvestada Margus Luigele määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 23.09.2015. Margus Luige suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Margus Luigelt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: • Teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 585 eurot osa kulu, so 100 (ükssada) eurot, jättes ülejäänud osa sundrahast, so 400 eurot välja mõistmata; • määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 96 (üheksakümmend kuus) eurot, s.o kokku menetluskulu 196 (ükssada üheksakümmend kuus) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „Margus Luik, 1-15-6669, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos maksegraafiku ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Margus Luigele tema poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. •
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Margus Luike süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on toime pannud varguse 22.01.2014, mille eest on teda karistatud Politsei- ja Piirivalveameti 18.02.2014 otsusega, ja 03.06.2014, mille eest on teda karistatud Politsei- ja Piirivalveameti 03.06.2014 otsusega, uuesti 07.08.2014 kella 20.54 paiku Tallinnas Tammsaare tee 62 asuvas ja Selver AS-le kuuluvas kaupluses Tondi Selver, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise
eesmärgil, võttis, koos Kristina XXX (isik on eraldatud teise kriminaalasja) kooskõlastatult grupis, kaupa kogumaksumuses 351,34 eurot: - elektriline jalaviil maksumusega 32,49 eurot; - 2 elektrilist jalaviili maksumusega 11,99 eurot üks, kogumaksumusega 23,98 eurot; - silmaümbrusgeel maksumusega 22,50 eurot; - seerum kaviaeur maksumusega 31,70 eurot; - iluampullid maksumusega 19,30 eurot; - 5 tk erinevaid ehteid maksumusega 6,96 eurot, kogumaksumusega 34,80 eurot; - erinevaid ehteid kogumaksumusega 10,16 eurot; - kaelaehe maksumusega 13,29 eurot; - ehted maksumusega 14,70 eurot; - kõrvarõngad maksumusega 11,76 eurot; - 2 pakki kõrvarõngaid maksumusega 10.23 eurot, kogumaksumusega 20,46 eurot; - pudel šampust Moet Chandon maksumusega 51,90 eurot; - pudel šampust Veuve Clinquot Brut maksumusega 64,30 eurot. Kauba panid ostukärusse ning seejärel kaasas olnud kilekotti. Margus Luik möödus koos Kristina XXX kassade rivist kauba eest tasumata, kuid tegu jäi nende tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna Kristina XXXoli kaupluse turvatöötaja poolt kinni peetud, kaup kauplusele tagastatud. Seega Margus Luik olles isikuks, kes on süstemaatiliselt toime pannud varguseid, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupis, see on KarS § 199 lg 2 p 7, 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 18.08.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Enge Selge, süüdistatava Margus Luige ja tema kaitsja Jugans Grossmanni vahel järgnev kokkulepe: KarS § 199 lg 2 p 7, 9- § 25 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 6 /kuus/ kuud. KarS § 74 lg 1, 3 korras jätta nimetatud karistus tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Margus Luik ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelvalve all KarS § 75 lg 1-ga ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused:
KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS § 199 lg 2 p-dest 7, 9 - § 25 lg 2, § 74 lg-test 1 ja 3; § 75 lg-st 1; §-st 78 asub kohus seisukohale, et Margus Luik kuulub temale KarS § 199 lg 2 p 7 ja 9 - § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses ja teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Kohtule esitatud andmete kohaselt süüdistatav igapäevaselt tööga hõivatud ei ole. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Margus Luike on aga eelnevalt kriminaalkorras karistatud ja ta on teadlik sellest, et iga järgmise kriminaalmenetlusega kaasnevad menetluskulud. Inkrimineeritud süütegude toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seega tuleks eelmärgitud põhimõtteid arvestades asuda seisukohale, et süüdistatavalt tuleb välja mõista kogu menetluskulu. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et on välja kuulutatud tema kui füüsilise isiku pankrot ning ta ootab puudeastme ja töövõimekaotuse protsendi määramist ning esitas selle kohta ka Sotsiaalministeeriumis koostatud vaideotsuse. Arvestades selliseid andmeid asub kohus seisukohale, et süüdistataval puuduvad piisavad rahalised vahendid menetluskulude täies ulatuses tasumiseks ning olukorda arvestades tuleb esile seada süüdistatava resotsialiseerumisväljavaated. Seetõttu tuleb süüdistatavalt välja mõistetavaid menetluskulusid oluliselt vähendada. Samas leiab kohus süüdistatava ebapiisavat maksevõimet arvestades, et on põhjendatud võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), s.o kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel. Kohus selgitab ka, et menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.