lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-7547/6

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 23.09.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number
1-15-7547/6
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
23.09.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3378
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-7547/19Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium26.10.20151-15-7547/62Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja16.01.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-15-7547

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.septembril 2015 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas

Kriminaalasja number

1-15-7547 (13221000039)

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Tõlk

Ines Üprus

Kriminaalasi

Jekaterina Müürsepp süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja Marti Müürsepp süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Kairi Kaldoja

Süüdistatav

Kaitsja

Süüdistatav

Kaitsja

RESOLUTSIOON

Jekaterina Müürsepp – isikukood 47507140276, elukoht xxx (viibib Vanglas), kodakondsus määratlemata, põhiharidus, emakeel vene keel, ei tööta, tõkendina kohaldatud vahistamist, kriminaal- ja väärteokorras karistatud Liis Toomsalu (määratud korras) Marti Müürsepp – isikukood 37003250231, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, põhiharidus, emakeel eesti keel, töökoht: OÜ xxx laotööline, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, väärteokorras karistatud korduvalt Marina Leis (määratud korras)

Süüdi tunnistada Jekaterina Müürsepp KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 aastat ja 4 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 01.11.2012.a. Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud ja 29 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 3 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 11.03.2014.a – 12.03.2014.a, s.o. 2 päeva karistusaja hulka. Kandmisele kuulub seega 3 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust, millise karistusaja algust arvestada alates 21.04.2015.a. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Jekaterina Müürsepalt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 975 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 804 eurot ja ekspertiisikulu 378 eurot riigituludesse. Kohustada Jekaterina Müürseppa tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiiskulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 179.75 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumber edastatakse Jekaterina Müürsepale posti teel Tallinna Vanglasse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral makseinfo saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: [email protected]). Süüdi tunnistada Marti Müürsepp KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 aastat ja 2 kuud. KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Marti Müürsepp ei pane 4-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel kinnipidamise aeg 21.04.2015.a, s.o. 1 päev karistusaja hulka. Marti Müürsepa suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Marti Müürsepalt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 975 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 120 eurot, ekspertiisikulu 294 eurot riigituludesse.

Kohustada Marti Müürseppa tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiiskulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 115.75 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Marti Müürsepp, kriminaalasi 1-157547, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: [email protected]). Jätta ekspertiisikulu summas 420 eurot lahendamiseks väärteomenetluse käigus. Asitõendid: - narkootilised ained (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - CD plaadid ja DVD-plaadid (asuvad kriminaalasja materjalide juures) jätta kriminaalasja juurde; - fooliumvoldikud, metallist karbid, minigrip kilekotid, plastmassist nõela ja nõelakaitsmega süstal, digitaalkaal karbis, fooliumpaberirull (asuvad pakendis kriminaalasja juures) konfiskeerida ja hävitada; - 11.03.2013.a. Jekaterina Müürsepa kahtlustatavana kinnipidamise käigus ära võetud: mobiiltelefon Samsung Galaxy Duos, mille tehasekleebisel kaks IMEI koodi: IMEI xxx ja IMEI xxx. Telefoni sees on kaks SIM-kaarti, Tele2 SIM-kaart nr XXX ja ZEN SIMkaart nr XXX (asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas aadressil Tallinn, Tööstuse 52) tagastada Jekaterina Müürsepale või tema poolt näidatud isikule; - 11.03.2013.a. Jekaterina Müürsepa elukoha Tallinn, Xxx läbiotsimisel ära võetud: minigrip kilepakendid, heledat värvi vatt, metallist karp kirjega G5, mille sees on kaalu raskused, minigrip mille sees vatitükk ja valge aine jäägid (asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas aadressil Tallinn, Tööstuse 52) konfiskeerida ja hävitada; - 30.10.2013.a. Xxxtunnistaja ülekuulamise juurde võetud minigrip kilepakend (asub Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas aadressil Tallinn, Tööstuse 52) konfiskeerida ja hävitada. KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida riigi tuludesse Jekaterina Müürsepalt sularaha summas 60 eurot (kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole). KarS § 84 alusel mõista Jekaterina Müürsepalt konfiskeerimise asendamiseks välja 660 eurot vastavalt kuriteoga saadud ja konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele, milline on ära tarvitatud. Konfiskeerimise asemel välja mõistetud summa kanda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Viitenumber edastatakse Jekaterina Müürsepale posti teel Tallinna Vanglasse.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral makseinfo saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: [email protected]). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistused Jekaterina Müürsepp ́a süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu 30.05.2008.a otsusega tunnistatud süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, omandas täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 27.10.2013 suures koguses narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kokku massiga vähemalt 0,776 grammi (milles puhtal kujul fentanüüli 0,0445 grammi ehk 44,5 milligrammi) s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses narkootilist ainet. Ebaseaduslikult omandatud suures koguses narkootilist ainet andis Jekaterina Müürsepp edasi Xxxjärgnevalt: - 27.10.2013 andis Jekaterina Müürsepp enda elukohas aadressil Xxx, Tallinn Xxxedasi kaheksa fooliumvoldikut, milles oli kokku 0,16 grammi fentanüüli sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 0,0088 grammi ehk 8,8 milligrammi fentanüüli) ning mis leiti Xxxkinnipidamisel 28.10.2013, ning minigrip kilekoti, milles oli kokku 0,066 grammi fentanüüli sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 0,0037 grammi ehk 3,7 milligrammi fentanüüli) ning mis leiti 28.10.2013 Xxxelukoha Xxx, Tallinn läbiotsimise käigus; - 30.10.2013 andis Xxxebaseaduslikult edasi ühe minigrip kilekoti, milles oli kokku 0,55 grammi fentanüüli sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 0,032 grammi ehk 32 milligrammi fentanüüli) Nimetatud minigrip kilekoti andis Xxxvabatahtlikult politseile üle 30.10.2013 toimunud menetlustoimingu käigus. Samuti süüdistatakse Jekaterina Müürseppa selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud karistusseadustiku 12.peatükis 1.jaos sätestatud kuriteo tunnustele vastava kuriteo, omandas uuesti ja isikute grupis koos Marti Müürsepaga (Müürsepp) täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid pärast 12.03.2014 ja enne 21.04.2015 kokku suues koguses narkootilist ainet: fentanüüli sisaldavat pulbrit kokku massiga 0,285 grammi (milles puhtal kujul fentanüüli 0,0166 grammi ehk 16,6 milligrammi); amfetamiini sisaldavat pulbrit kokku

massiga 1,06 grammi (milles puhtal kujul amfetamiini 0,0776 grammi); gammahüdroksüvõihapet (GHB-d) sisaldavat vedelikku kokku massiga 7,73 grammi (milles puhtal kujul GHB-d 3,5 grammi), s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulauses narkootilist ainet. Suures koguses narkootilist ainet hoidsid Jekaterina Müürsepp ja Marti Müürsepp oma elukohas Xxx, Tallinn, kuni 21.04.2015, mil Marti Müürsepa kahtlustatavana kinnipidamise käigus leidsid politseitöötajad Marti Müürsepa taskust ühe fooliumvoldiku, milles oli narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kokku 0,054 grammi (puhtal kujul 0,0036 grammi ehk 3,6 milligrammi fentanüüli). Lisaks leidsid politseitöötajad Jekaterina Müürsepa ja Marti Müürsepa elukohaks olevas kortertis aadressil Xxx, Tallinn 21.04.2015 teostatud läbiotsimise käigus - kaks metallkarpi, milles oli kokku seitse fooliumvoldikut, milles oli kokku 0,231 grammi fentanüüli sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 0,013 grammi ehk 13 milligrammi fentanüüli) - kaks minigrip kilekotti, milles oli kokku 1,06 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 0,0776 grammi amfetamiini); - süstla, milles oli 7,73 grammi GHB-d sisaldavat vedelikku (puhtal kujul 3,5 grammi GHBd). Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül, amfetamiin ja GHB kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete vastavalt fentanüül II, amfetamiin ja GHB I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Fentanüüli puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 milligrammist narkootilisest ainest (puhtal kujul), amfetamiini puhul 1,3 grammist (puhtal kujul) ning GHB puhul 16 grammist (puhtal kujul). Seega käitles süüdistatav narkootilist ainet fentanüül koguses, millest piisaks narkojoobe tekitamiseks rohkem kui kümnele inimesele, narkootilist ainet amfetamiin koguses, millest piisaks narkojoobe tekitamiseks vähem kui ühele inimesele ja narkootilist ainet GHB koguses, millest piisaks narkojoobe tekitamiseks umbes kolmele inimesele. Oma tegevusega pani Jekaterina Müürsepp, isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo, toime suures koguses narkootilise aine fenatnüüli omandamise, valdamise ja edasi andmise, mis on toime pandud grupis, so. KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alates 01.01.2015 a kehtiva KarS § 184 lg 1 redaktsiooni dispositsioon ei sisalda enam narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise mitteammendavat osategude loetelu ning karistatav on igasugune suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine, sh omandamine, valdamine ja edasiandmine.

Marti Müürseppa süüdistatakse selles, et ta omandas isikute grupis koos Jekaterina Müürsepaga (Müürsepp) täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid pärast 12.03.2014 ja enne 21.04.2015 kokku suues koguses narkootilist ainet: fentanüüli sisaldavat pulbrit kokku massiga 0,285 grammi (milles puhtal kujul fentanüüli 0,0166 grammi ehk 16,6 milligrammi); amfetamiini sisaldavat pulbrit kokku massiga 1,06 grammi (milles puhtal kujul amfetamiini 0,0776 grammi); gammahüdroksüvõihapet (GHB-d) sisaldavat vedelikku kokku massiga 7,73 grammi (milles puhtal kujul GHB-d 3,5 grammi), s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulauses narkootilist ainet. Suures koguses narkootilist ainet hoidsid Marti Müürsepp ja Jekaterina Müürsepp oma elukohas Xxx, Tallinn, kuni 21.04.2015, mil Marti Müürsepa kahtlustatavana kinnipidamise käigus leidsid politseitöötajad Marti Müürsepa taskust ühe fooliumvoldiku, milles oli narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kokku 0,054 grammi (puhtal kujul 0,0036 grammi ehk 3,6 milligrammi fentanüüli). Lisaks leidsid politseitöötajad Jekaterina Müürsepa ja Marti Müürsepa elukohaks olevas kortertis aadressil Xxx, Tallinn 21.04.2015 teostatud läbiotsimise käigus - kaks metallkarpi, milles oli kokku seitse fooliumvoldikut, milles oli kokku 0,231 grammi fentanüüli sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 0,013 grammi ehk 13 milligrammi fentanüüli) - kaks minigrip kilekotti, milles oli kokku 1,06 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 0,0776 grammi amfetamiini); - süstla, milles oli 7,73 grammi GHB-d sisaldavat vedelikku (puhtal kujul 3,5 grammi GHBd). Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül, amfetamiin ja GHB kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete vastavalt fentanüül II, amfetamiin ja GHB I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Fentanüüli puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 milligrammist narkootilisest ainest (puhtal kujul), amfetamiini puhul 1,3 grammist (puhtal kujul) ning GHB puhul 16 grammist (puhtal kujul). Seega käitles süüdistatav narkootilist ainet fentanüül koguses, millest piisaks narkojoobe tekitamiseks rohkem kui kümnele inimesele, narkootilist ainet amfetamiin koguses, millest piisaks narkojoobe tekitamiseks vähem kui ühele inimesele ja narkootilist ainet GHB koguses, millest piisaks narkojoobe tekitamiseks umbes kolmele inimesele. Oma tegevusega pani Marti Müürsepp toime suures koguses narkootilise aine fenatnüüli omandamise, valdamise ja edasi andmise, mis on toime pandud grupis, so. KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Alates 01.01.2015 a kehtiva KarS § 184 lg 1 redaktsiooni dispositsioon ei sisalda enam narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise mitteammendavat osategude loetelu ning karistatav on igasugune suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine, sh omandamine, valdamine ja edasiandmine. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Jekaterina Müürsepp, süüdistatava kaitsja ja abiprokuröri vahel 15.09.2015.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb abiprokurör Jekaterina Müürsepa süüdi tunnistamist KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud. KarS § 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu 01.11.2012.a otsusega nr 1-12-9962 mõistetud ning ärakandmata karistuse (7 kuud ja 29 päeva vangistust) võrra, mõistes liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 11.03.2014 kuni 12.03.2014, so. kaks päeva, karistusaja hulka, mõistes lõplikuks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks arvata 21.04.2015, s.o päev, mil Jekaterina Müürsepp viimati kahtlustatavana kinni peeti ning tema suhtes kohaldati tõkendina vahistamist. Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et Jekaterina Müürsepp on saanud kriminaaltulu kokku vähemalt 720,00 eurot. Jekaterina Müürsepa elukoha aadressil Xxx, Tallinn läbiotsimistel ära võetud sularaha summas 60,00 eurot on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole. KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida 720 eurot. Kuna sellest summast 660 eurot on ära tarvitatud, asendada konfiskeerimine KarS § 84 alusel vastava summaga, so 660 euroga.

Süüdistatav Marti Müürsepp, süüdistatava kaitsja ja abiprokuröri vahel 14.09.2015.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb abiprokurör Marti Müürsepa süüdi tunnistamist KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 3 (kolm) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 21.04.2015, so. üks päeva, karistusaja hulka, mõistes lõplikuks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 järgi mitte pöörata mõistetavat karistust täielikult täitmisele, kui Marti Müürsepp ei pane 4 (nelja) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Asitõendid KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine, vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 2 sätestab, et muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1, 2 ja 4 alusel otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega alljärgnevat:

- narkootilised ained (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - CD plaadid ja DVD-plaadid (asuvad kriminaalasja materjalide juures) jätta kriminaalasja juurde; - fooliumvoldikud, metallist karbid, minigrip kilekotid, plastmassist nõela ja nõelakaitsmega süstal, digitaalkaal karbis, fooliumpaberirull (asuvad pakendis kriminaalasja juures) konfiskeerida ja hävitada; - 11.03.2013.a. Jekaterina Müürsepa kahtlustatavana kinnipidamise käigus ära võetud: mobiiltelefon Samsung Galaxy Duos ja kaks SIM-kaarti – tagastada Jekaterina Müürsepale või tema poolt näidatud isikule - minigrip kilepakendid, heledat värvi vatt, metallist karp kirjega G5, mille sees on kaalu raskused, minigrip mille sees vatitükk ja valge aine jäägid (asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas aadressil Tallinn, Tööstuse 52) konfiskeerida ja hävitada; - 30.10.2013.a. Xxxtunnistaja ülekuulamise juurde võetud minigrip kilepakend (asub Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas aadressil Tallinn, Tööstuse 52) konfiskeerida ja hävitada Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavatelt välja alljärgnevalt: Jekaterina Müürsepp: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 975 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 804 eurot, ekspertiisikulu 378 eurot riigituludesse. Jekaterina Müürsepp: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 975 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 120 eurot, ekspertiisikulu 294 eurot riigituludesse. Süüdistatavad ja nende kaitsja esitasid taotlused menetluskulude ajatamiseks, kuivõrd nende tasumine ei ole ühe kuu jooksul võimalik. Prokurör nõustus menetluskulude ajatamisega. J. Müürseppa kaitsja esitas ka taotluse J.Müürsepa kohtukulude vähendamiseks. Kohus leiab et taotlus kohtukulude ajatamiseks on põhjendatud, kuid vähendamiseks ei ole alust. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

7.detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse kas tegemist on narkootilise ainega ja millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasud summas 588 eurot kuuluvad süüdistatavatelt proportsionaalselt nende osale väljamõistmisele. Ekspertiisitasu summas 84 eurot kuulub väljamõistmisele Jekaterina Müürseppalt.

Ekspertiisikulud summas 1008 eurot on välja mõistetud varasemate kohtuotsustega. Narkootilise aine ekspertiis nr 14E-AN0264 maksumusega 420 eurot jätta otsustamiseks väärteomenetluse korras Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetutele ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselgelt üle jõu. Kohus asub seisukohale, et seoses kohtukulude ajatamisega esitatud taotlused kuuluvad rahuldamisele ning süüdistatavatelt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavatele kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistatavatel ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatavate majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.