1-15-6122/8 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

tõmbas sellega üle XXXrandme, tekitades kannatanu käele väikese haava. Kui tegevusse sekkunud XXX ja XXX üritasid tirida V.M koridori, et teda korterist välja visata, tekkis rüselus, mille käigus võttis V.M kinni XXX kõrist ja pigistas tugevalt, samuti lõi mingil hetkel XXX’le ühe korra rusikaga nina piirkonda. Kui XXXpüüdis V.M-i käsi oma tütre XXX kõri ümbert lahti rebida, keeras V.M pead ning hammustas XXXt vasakust käsivarrest. Seejärel lõi V.M XXX mitu korda rusikaga pea piirkonda. Eelkirjeldatud tegevusega põhjustas V.M XXXfüüsilist valu ja 4 cm pikkuse pindmise haava vasaku käe randmel, XXX füüsilist valu ja marrastuse ninajuure ülemisel osal ning XXX füüsilist valu ja kehavigastused: marrastuse vasakul õlavarre piirkonnas ning silmakoopapõhja murru. Teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, mis on toime pandud korduvalt ning lähisuhtes, pani V.M toime KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil esitatud ja uuritud tõendid: 1) Kannatanu XXX ütlused (tlk.2-3); 2) Kannatanu XXX läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (tlk.5-7); 3) Kannatanu XXXütlused (tlk. 8-9); 4) Kannatanu XXXläbivaatuse protokoll koos fototabeliga (tlk.15-17); 5) Ida-Tallinna Keskhaigla Erakorralise meditsiini osakonna väljatrükk (tlk.10-12); 6) Kannatanu XXXütlused (tlk.18); 7) Kannatanu XXXläbivaatuse protokoll koos fototabeliga (tlk.20-21); 8) Kahtlustatava V.M ́u ütlused (tlk.29-30) 9) Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tlk. 23); 10) Harju Maakohtu 21.08.2013.a otsus (tlk.45-46). Prokuröri seisukoht ja taotlus: Prokuröri hinnangul on V.M ’ule süüksarvatud tegu tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Süüdistatav on oma süü teatava mööndusega tunnistanud, ei tunnista vaid kannatanut noaga löömises. Kannatanute ütlustega on süüdistatava teod tõendamist leidnud, kaasaarvatud kannatanu randmele noaga haava tekitamine. V.M’ut on varem samalaadse teo toime panemise eest karistatud. Eelmisel korral mõisteti isikule karistuseks 1 aasta pikkune vangistus. Teo on käesoleval ajal toime pannud katseajal. Prokurör taotles V.M’u süüdi tunnistamist KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistamist vangistusega 2 aastat ja 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetava vangistuse vähendamist 1/3 võrra, s.o. V.M’ul tuleb ära kanda 1 aasta ja 8 kuu pikkune vangistus. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada V.M ’ule käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud ja ärakandmisele kuuluvat 1 aasta ja 8 kuu pikkune vangistust, eelmise 22.08.2013 Harju Maakohtu otsuse alusel mõistetud ning ärakandmata osa võrra ning mõista lõplikuks liitkaristuseks 2 aasta, 5 kuu ja 17 päeva pikkune vangistus. Asitõend, CD plaat, jätta asja materjalide juurde. Kannatanu XXX Olontsev nõustus prokuröri poolt taotletud karistusega, midagi juurde lisada ei soovinud. Kannatanu XXXnõustus prokuröri poolt taotletud karitusega, midagi juurde lisada ei soovinud. Kannatanu XXXkohtuistungil ei ilmunud, kohtukutse on kannatanu kätte saanud. Süüdistatava seisukoht: V.M seletas kohtuistungil, et süüdistus on arusaadav, tunnistab oma süüd, kuid kannatanule ta noaga üle randme tõmmanud ei ole. Antud vigastuse võis kannatanule tekitada kass.

Nõustus asja arutamisega lühimenetluse korras. Enda ülekuulamist ei taotlenud. Oli nõus tegema ühiskondliku kasulikku tööd. Viimases sõnas ei soovinud V.M midagi lisada. Kaitsja seisukoht ja taotlus: Kaitsja leidis kohtuistungil, et süüdistus on tõendatud ning kõik tõendid on lubatavad. Leidis, et lahknevus on kuriteo asjaoludes-tema kaitsealune ei tunnista kannatanule noaga üle randme tõmbamises. Kaitsja hinnangul ei saa selline ümmargune vigastus olla noaga tekitatud, vaid see on kassi poolt põhjustatud. Kannatanute ning süüdistatava vahel toimus vastastikune kähmlus-ka tema kaitsealusel tuvastati vigastused. Palub arvestada asjaoluga, et kannatanud olid teadlikud, et tema kaitsealusele alkoholi pakkuda ei tohi, kuid tegid seda siiski. Leiab, et prokuröri poolt taotletud karistus on liialt range ning määrata tuleks väiksem karistus, mida on otstarbekas asendada ÜKT-ga. Palub varasemat kriminaalhooldusnõuete rikkumist mitte arvestada, kuna isik ei ilmunud kriminaalhooldaja juurde uue kuriteo toimepanemise tõttu. Kohtu seisukoht: KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. V.M-ile on esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritud kuriteos. Süüdistatav tunnistas kohtuistungil kannatanute löömist, kuid eitab kannatanu XXXsuhtes noaga riivamist. Kohtueelses menetluses on V.M andnud ütlusi (tlk.29-30), et 21.03.2015.a toimus tal rüselus ämma ja naisega. Ämm õiendas temaga, virutas talle köögis lahtise käega vastu kõrvu ning seetõttu lõi ta ämmale rusikaga näkku. Kedagi ta otseselt ei rünnanud. Naist tahtlikult näkku löönud ei ole, naise vigastused võisid tekkida rüselemise käigus. Ka ei ole ta XXX ta noaga kriimustanud, kuna nii väike kriimustus noast ei teki. Tegemist võib olla kannatanu kassi poolt tekitatud kriimustusega. Tunnistab, et ämma ta küll lõi, kuid seda ainult enesekaitseks. Süüdistatav ning kaitsja väidete kohaselt tekitas kannatanu XXX randme vigastuse kass. Kohus ei pea usutavaks süüdistatava versiooni kannatanu XXXvigastuse saamist läbi kassi tegevuse. Asja materjalidest nähtuvalt on kõik kannatanud andnud eeluurimisel sarnaseid ütlusi süüdistatava tegevuse osas 21.03.2015.a. Kannatanud on üheselt kirjeldanud, et Kuivõrd kannatanud on andnud asjas sarnaseid ütluseid, siis ei pea kohus nende ütlusi ebausaldusväärseks. Kohtu hinnangul vastab ka kannatanu XXX vigastuse paiknemine ning pikkus kannatanute ütlustes kirjeldatud vägivalla tekkimise mehhanismile, mis lükkab täielikult ümber kannatanu XXXvigastuste tekkimise kassi küünistuse tagajärjel. Kriminaaltoimikust nähtub, et kannatanu XXX on andnud eeluurimisel üksikasjalikke ütlusi (tlk.23). Kannatanu ütluste kohaselt oli ta 21.03.2015.a kella 21:00 ajal kodus aadressil XXX. Tarvitas oma ema, ema sõbranna ning oma lapse isa V.M-iga alkoholi. Ühel hetkel sai V.M vist XXX ütlemise peale vihaseks, haaras noa ning tõmbas sellega XXX üle randme. Tema ema XXX sekkus, tahtis noa ära võtta ning neil tekkis koridoris rüselus. Läksid XXX emale appi ning ta lõi Aleksandrit eesmärgiga, et ta ema rahule jätaks. Aleksandr võttis temalt selle peale kõrist kinni ning pigistas teda. Tagus Aleksandrit pähe ning näkku, et Aleksandr ta lahti laseks. Kannatanu XXXütluste kohaselt (tlk.8-9) tähistas ta 21.03.2015.a kella 21:00 paiku sünnipäeva koos oma tütre XXX ning oma sõbranna XXX . V.M tuli külla oma last vaatama. Ei tea, kas Aleksandr tarvitas alkoholi, kuid ühel hetkel jäi ta tugitooli tukkuma. Ärgates võttis Aleksandr laualt noa ning tõmbas sellega üle XXX randme. Uue rünnaku vältimiseks hüppasid nad tütrega

Aleksandrile kallale ning hakkasid teda koridori tirima, välja viskama. Aleksandr aga haaras XXX kõrist kinni ning kägistas teda. Võttis Aleksandril tagant kätest kinni. Aleksandr keeras pea ning hammasutas teda vasakust käsivarrest. Surus käega Aleksandri pead eemale, kuid Aleksandr lõi talle mitu korda rusikaga pea piirkonda. Said välisukse lahti ning lükkasid Aleksandri üldkoridori, kus hoidsid temast kinni seni kuni tuli kohale politsei. Läks arsti juurde 24.03.2015.a, kus diagnoositi näos luu murd. Kannatanu XXX ütluste kohaselt (tlk.18) oli ta 21.03.2015.a kella 21:00 paiku XXX (XXX ) külas ning pidasid XXX sünnipäeva. Samuti viibisid XXX juures tema tütar, tütre mees Aleksandr ning nende 3 aastane poeg. Tarvitasid alkoholi. Kui XXX heitis Aleksandrile ette tööl mittekäimist, siis Aleksandr haaras laualt noa. Tahtis Aleksandrilt noa ära võtta, kuid Aleksandr vehkis sellega ja tõmbas talle vastu rannet, mille tagajärjel tekkis tema randmele väike haav. Seejärel tulid talle appi XXX ja tema tütar, kes hakkasid Aleksandrit korterist välja tirima. Keegi naabritest kutsus karjumise peale kohale politsei. Nägi, kuidas XXX ja tema tütar Leera (XXX tütar) hoidsid Aleksandrit maas. Kannatanute XXX, XXXning XXXtekitatud kehavigastused on fikseeritud järgmiste dokumentaalsete tõenditega: XXX läbivaatuse protokolliga ning fototabeliga (tlk.5-7), mille kohaselt on 21.03.2015.a tuvastatud kannatanu XXX ninajuure ülemise osa vigastus ning vasaku küünarvarre maarastus; XXXläbivaatuse protokolliga ning fototabeliga (tlk.15-17), mille kohaselt tuvastati 21.03.2015.a XXXparema silma paistetus, vasaku käe küünarvarre seesmise poole marrastus ning parema küünarvarre marrastus; Ida-Tallinna Keskhaigla Erakorralise meditsiini osakonna väljatrükk (tlk.10-12), mille kohaselt diagnoositi XXXl 21.03.2015.a kolju-ja näoluude murd, muude kolju-ja näoluude murde, pindmine õla-ja õlavarrevigastus, õla-ja õlavarrekontusioon; XXX läbivaatuse protokoll ning fototabeliga (tlk.20-21), mille kohaselt tuvastati XXX21.03.2015.a vasaku käe randme seespool u. 4cm pikkune pindmine haav. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et keegi kolmas isik oleks kannatanutele säärased vigastused tekitanud kui süüdistatav: nii kanntanud kui ka süüdistatav on üheselt kinnitanud, et jõid 21.03.2015.a ühiselt alkoholi ning süüdistatav läks kannatanutega tülli, toimus kähmlus. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et süüdistatava poolt kannatanu XXX kõrist haaramine ning pigistamine tekitas XXXle füüsilist valu; kannatanu XXXnäo luu murru tekitamine tekitas XXXfüüsilist valu ning kannatanu XXXnoaga üle randme tõmbamine tekitas XXXfüüsilist valu. Kohtu hinnangul on kohtule esitatud ja istungil uuritud tõenditega tõendatud, et V.M kasutas 21.03.2015.a. kannatanute XXX, XXXning XXXvastu füüsilist vägivalda. V.M-ile esitatud süüdistuse kohaselt heidetakse isikule ette teise inimese tervise kahjustamist, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemist, mis on toime pandud korduvalt ning lähisuhtes, so KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist. Kohtu hinnangul on V.M egevus kannatanute väärkohtlemisel olnud kahtlemata korduv: varasemalton teda samalaadse teo toimepanemise eest karistatud (vt. Harju Maakohtu kohtuotsust nr 1-13-6073, tlk 4546). Ka on kohtu hinnangul V.M teo toime pannud lähisuhtes olevate isikute suhtes: kannatanu XXX näol oli tegemist tema lapse emaga ning kannatanu XXXnäol oli tegemist tema ämmaga. Kohtu arvates on V.M eo puhul täidetud KarS § 121 lg 2 p 2,3 teokoosseisu tunnused: valu põhjustamise korduvalt lähissuhtes olevate isikute suhtes. Subjektiivsest küljest peab tahe olema suunatud löömisele. KarS § 16 lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. V.M pigistas kannatanu XXX kõri, tekitas peksmisega kannatanu XXXnäole luu murru ning tõmbas kannatanu XXXnoaga üle randme. Seega pidi süüdistatav vähemalt möönma, et kannatanud võivad tema tegevuse tagajärjel haiget või tervisekahjustusi saada.

Kohtu hinnangul pani V.M toime õigusvastase teo, teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. V.M on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistus: Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on oma otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 3-1-1-5213), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib isikule mõista rahalise karistuse või kuni 5 aasta pikkuse vangistuse. V.M-i karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada V.M edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. V.M on toime pannud kehalise väärkohtlemise kolme kannatanu suhtes; tegemist on naisterahvastega – kannatanu XXX on isiku lapse ema, kannatanu XXXon isiku ämm. Kohus ei saa mööda vaadata sellest, et V.M on oma ütlustes üritanud oma süüd vähendada ja kannatanute panust suurendada. Märkimist väärib asjaolu, et V.M ei ole eeluurimisel ega kohtus kordagi oma tegu kahetsenud. Karistust raskendavaks asjaoluks on süüteo toimepanemine endise pereliikme XXX suhtes. Kahetsusväärselt mõisteti V.M eelmise kohtuotsuse alusel süüdi samuti KarS § 121 järgi – so viimati karistati teda 21.08.2013.a Harju Maakohtu otsuse alusel KarS § 121 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, lõplikuks karistuseks mõisteti V.M-ile 1 aasta pikkune vangistus tingimisi 2 aastase katseajaga. 12.05.2015.a pöörati Harju Maakohtu määrusega mõistetud karistus täitmisele, lisakohustuse (alkoholitarvitamise) rikkumise, kontrollnõuete mittetäitmise ning määratud elukohas mitteelamise tõttu (vt. tlk.47-48). Kohtu hinnangul on V.M-i näol tegemist isikuga, kes kuritarvitab alkoholi: eelnev karistus pöörati tema suhtes täitmisele mh. ka seetõttu, et ta oli rikkunud talle määratud lisakohustust, mis seisnes keelus tarvitada alkoholi. Käesolevas kriminaalasjas on kuritegu toime pandud alkoholijoobes (vt. tlk 23). Kohtu hinnangul ei ole kuriteo toimepanemine alkoholi mõju all vabandatav asjaolu: täisealine isik peab kohtu hinnangul suutma oma negatiivseid emotsioone adekvaatselt ohjeldada. Alkoholi tarvitamisega kaasneva ning selle foonil võimenduva agressiivsuse korral on paslik vähendada tarbimist või üldse loobuda alkohoolsetest jookidest; kahtlemata väärib esiletõstmist see, et V.M-ile selline kohustus eelmise otsuse alusel katseajaks ka määrati. V.M on kohtueelses menetluses süüdistanud alkoholijoomises kannatanuid, on öelnud, et kuigi kannatanud teadsid, et ta ei tohi alkoholi juua, pakkusid seda siiski talle. Kohtu hinnangul on V.M-i poolne kannatanute süüdistamine kummaline.

Süüdistatav ning kaitsja taotlesid kohtuistungil süüdistatavale karistuseks ühiskondliku kasulikku tööd. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). Nii üldkasuliku töö kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühest ja samast põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. V.M ei ole isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus ei saa asendada üldkasuliku tööga, kuna V.M on uue, vägivallaga seotud kuriteo pannud toime talle määratud katseajal. Temale eelnevalt määratud kriminaalhooldusesse on V.M suhtunud ükskõikselt: rikkus lisakohustust, ei täitnud kontrollnõudeid ega elanud talle määratud elukohas. Valitseva arvamuse järgi on vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga tegemist viimase abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks. V.M kannab hetkel karistust ning tema suhtes üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks aluseid ei esine. Lisaks on küsitav, kas isik on võimeline talle pandud kohustusi täitma olukorras, kus ta on varasemalt rikkunud katseajaks määratud kontrollnõudeid ja –kohustusi. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et V.M saab mõjutada üksnes reaalse vangistusega. Arvestades seda, et kannatanuid oli kolm, ühel kannatanutest fikseeriti ulatuslikud vigastused ning seda, et ühel kannatanul tõmbas süüdistatav noaga üle randme, leiab kohus, et prokuröri poolt taotletud karistus sanktsiooni keskmises määras on põhjendatud. Kui loetelule lisada kahetsuse puudumine terve menetluse vältel ning raskendava asjaolu esinemine (vt eelpool) ei ole kohtu arvates käesoleval juhul alust kaaluda karistuse mõistmist alla keskmise sanktsioonimäära. V.M tuleb süüdi mõista KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistada vangistusega 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud. KrMS § 238 lg 2 järgi vähendada V.M-ile mõistetud liitkaristust 1/3 võrra. V.M tuleb ära kanda 1 (ühe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda V.M-i poolt eelvangistuses viibitud aeg 21.03.22.03.2015.a, so 2 (kaks) päeva karistusaja hulka. V.M tuleb ära kanda 1 (ühe) aasta, 7 (seitsme) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus. KarS § 65 lg 2 järgi suurendada V.M-ile käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud ja ärakandmisele kuuluvat 1 (ühe) aasta, 7 (seitsme) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkust vangistust eelmise, 21.08.2013 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel mõistetud ning ärakandmata karistuse - 9 (üheksa) kuu ja 17 (seitsmeteistkümne) päeva pikkuse vangistuse võrra. Mõista V.M-ile lõplik liitkaristus – 2 (kahe) aasta, 5 (viie) kuu ja 15 (viieteistkümne) päeva pikkune vangistus. Karistusaja alguseks lugeda 23.09.2015.a. Asitõendid: Süüdistusaktis märgitud asitõenditega seoses otsustab kohus alljärgnevat: CD-plaat salvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures- KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel, jätta kriminaalasja materjalide juurde. CD plaadi säilitamine ei koorma arhiveeritavat kriminaaltoimikut olulisel määral, asitõendi hävitamisega kaasneb ressursikulu. Menetluskulud: Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära ehk 585,00 eurot. V.M-ile on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 264,00 EUR riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud.

Kohtumenetluse pooled ei taotlenud kohtuistungil menetluskulude osalist riigi kanda jätmist ning nende täitmist ositi. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumis väljavaateid. Juhul, kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda, samas võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kuigi kohtumenetluse pooled menetluskulude ositi riigi kanda jätmist ei taotlenud, leiab kohus, et käesolevas asjas on otstarbekas jätta osa menetluskuludest siiski riigi kanda: kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et süüdistatav suudab vangistuses olles tasuda sellises ulatuses menetluskulusid. Samuti leiab kohus, et põhjendatud on ka menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Eeltoodu alusel tuleb KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista V.M-ilt riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 585,00 eurot. Kaitsjatasu 264,00 eurot jätta riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulu tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena, seega kuulub ühes kuus tasumisele 48,75 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena „V.M , 1-15-6122, menetluskulu“. Menetluskulu tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahaline nõue ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.