lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-6226/15

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 23.09.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-6226/15
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kiirmenetlus lihtmenetluse sätete järgi
Kuulutamise aeg
23.09.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1863
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-6226/6Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja01.08.20151-15-6226/33Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja02.08.20171-15-6226/41Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja08.03.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. september 2015, Tallinn

Kriminaalasja number

1-15-6226

Kohtukoosseis

Ivi Kesküla, Meelika Aava, Orvi Tali

Kriminaalasi

Jevgeni Bogatovi (Bogatov) süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi

Apelleeritud kohtuotsus Apellatsiooni esitaja

Harju Maakohtu 01. augusti 2015 otsus lühimenetluses (kiirmenetluse korras) süüdistatav Jevgeni Bogatov

Süüdistatav

Jevgeni Bogatov, isikukood: 39107080294, kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 17.12.2014 otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, § 199 lg 2 p 5, 9 järgi vangistusega 2 aastat 5 kuud 18 päeva tingimisi KarS § 74 alusel katseajaga 3 aastat. Katseaja lõpp 16.12.2017.

Prokurör

Abiprokurör Natalia Duškina

Kaitsja

Vandeadvokaat Leelo Viil

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Jevgeni Bogatovi apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

1.Jevgeni Bogatovit süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varasemalt korduvalt toime pannud vargusi, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti:

20.06.2015 kella 17:36 paiku võõra vallasasja omastamise eesmärgil võttis tema Harjumaal, Rae vallas, Peetri alevikus, Veesaare tee 2 asuvas, AS-le kuuluvas kaupluses Peetri Selver 5 tk Eesti angerjast, maksumus kokku 114.50 eurot, 1 lõhemarja maksumusega 19.79 eurot ja 15 põdra täissuitsuvorsti, maksumus kokku 67.35 eurot, seega kaupa kokku maksumusega 201.64 eurot ning möödus kassadest, jättes nimetatud kauba eest tasumata, ent kuritegu jäi lõpule viimata seoses kinnipidamisega kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti 24.06.2015 kella 12:53 paiku võõra vallasasja omastamise eesmärgil võttis tema Tallinnas, Akadeemia tee 35 asuvas, ETK Jaekaubandus AS-le kuuluvas kaupluses Akadeemia Konsum 3 1-kilost pakki kohviuba Qualita Oro, 1 paki makusmus 24.39 eurot, maksumus kokku 73.17 eurot ning möödus kassadest, jättes nimetatud kauba eest tasumata. Nähes peale seda kaupluse turvatöötajat endale järgnemas, viskas Jevgeni Bogatov koti maha ja jooksis minema, mõne aja pärast pidas kaupluse turvatöötaja ta kaupluse läheduses kinni. Samuti tema 30.07.2015 kella 13:58 ajal, viibides aadressil Vilde tee 75/77, Tallinn asuvas Maxima kaupluse müügisaalis, võõra vallasasja omastamise eesmärgil võttis Maxima Eesti OÜ-le kuuluvat kaupa, s.o 2 pakendit Geel-kapslid Ariel Color maksumusega 11,99 eur/tk, kogumaksumusega 23,98 eurot; 1 pakendi Geel-kapslid Ariel Mount Spring maksumusega 11,99 eurot; 5 pakendit Suuvesi Listerine Freshburst maksumusega 4,19 eurot, kogumaksumusega 20,95 eurot, koguväärtusega 56,92 eurot, ning möödus kassadest jättes kauba eest maksmata, kuid kuritegu lõpuni viia tal ei õnnestunud põhjustel, mis ei olenenud tema tahtest, teda pidas kinni kaupluse turvatöötaja. Oma sellise tegevusega Jevgeni Bogatov isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, alustas vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning tegi kõik temast oleneva süüteo lõpule viimiseks, pani toime süstemaatilise varguse katse, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi.

2.Maakohus tunnistas J. Bogatovi süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning mõistis karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.12.2014 otsusega mõistetud, kuid ärakandmata karistuse, s.o 2 aastat 5 kuud ja 18 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 9 kuud ja 18 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti J. Bogatovi eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva (s.o 20.06.2015 – 21.06.2015) karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks on 2 aastat 9 kuud 16 päeva vangistus. Karistuse kandmise algust arvati alates viimasest kinnipidamisest, s.o 30.07.2015. Menetluskuludena mõisteti J. Bogatovilt riigituludesse välja sundraha 292,50 eurot ja määratud kaitsja tasu 168 eurot, kokku 460,50 eurot. Nimetatud menetluskulud tuleb J. Bogatovil tasuda KrMS § 180 lg 3 kohaselt ositi 12 kuu jooksul: esimesel 11 kuul igas kuus 38,38 eurot ja 12. kuul 38.32 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tuleb J. Bogatovil tasuda ühe kuu jooksul alates otsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.

APELLATSIOON

3.J. Bogatov taotleb vangistuse asendamist tingimisi karistusega. Samuti avaldab süüdistatav soovi üldkasuliku töö tegemiseks. J. Bogatov leiab, et kuue kuu pikkune vangistus, samuti ka nelja kuu pikkune vangistus on temale KarS § 199 lg 2 p 9 alusel inkrimineeritavate kuritegude toimepanemise eest liiga range karistus. Apellant märgib, et ta on nõus tingimisi karistusega ning rangema kriminaalhoolduse kohaldamisega, üldkasuliku töö tegemisega. J. Bogatov juhib tähelepanu asjaolule, mille kohaselt ei ole tal kriminaalhooldusega kunagi probleeme olnud. Samuti avaldab süüdistatav korduvat nõusolekut töötundide tegemiseks, mis vastavad nelja kuu pikkusele vangistusele. J. Bogatov lisab, et tal on ka ühe-kahe nädala jooksul võimalik esitada ametlik tööleping oma endise tööandjaga, kes on nõus J. Bogatovi jälle tööle võtma. Juhul, kui üldkasuliku töö tegemine ei ole võimalik, on J. Bogatov nõus ka rahalise karistusega. Sellisel juhul, töötades tööpäevadel ametlikul töökohal, on J. Bogatov nõus veetma vabad päevad arestimajas tasumata rahalise karistuse katteks. Apellant palub pöörata tähelepanu ka sellele, et tal on olemas elukoht ning vanemad, kes on valmis teda aitama. Kaebuse esitaja lisab, et kõik asjad on kannatanutele rikkumata tagastatud. J. Bogatov tunnistab oma süüd ning kahetseb toimepandut. Apellant taotleb enda kohalolekut apellatsioonkaebuse läbivaatamisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

4.Kolleegium, tutvudes kriminaalasja materjalidega ning hinnates apellatsiooni põhjendatust, kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning see tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.
5.Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata. Kolleegium osutab, et eelmenetluses menetlusökonoomilistel kaalutlustel apellatsiooni läbi vaatamata jätmine ei riku PS § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures (RKKKm nr 3-1-1-120-09, p 7). Samuti on Riigikohtu kriminaalkolleegium korduvalt selgitanud (vt RKKKm nr 3-1-1-64-11; 3-1-1-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Süüdistatav ei vaidlusta süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstata õiguslikke probleeme seoses süüteo kvalifitseerimisega, samuti ei käsitle süüdistatav muid õiguslikke probleeme, mida ringkonnakohtul tuleks lahendada. J. Bogatov taotleb üksnes maakohtu otsuse muutmist mõistetud karistuse osas ning kergema karistuse mõistmist.

Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. Ringkonnakohus peab vajalikuks osundada, et süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui süüdimõistetu suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu J. Bogatovile mõistetud karistuse muutmiseks puudub alus ning mõistetud karistus karistuspraktikast ei hälbi.

6.Süüdistatav on taotlenud rahalise karistuse mõistmist või vangistuse asendamist tingimisi karistusega ning ka üldkasuliku töö kohaldamist. Kohtukolleegium märgib, et maakohus on J. Bogatovile karistust mõistes ülima põhjalikkusega motiveerinud mõistetava karistuse liiki ja määra (otsuse lk-d 6 – 7). KarS § 199 lg 2 sanktsioon näeb ette nii rahalise karistuse kui ka kuni 5-aastase vangistuse. Maakohtu istungil on kaitsja poolt taotletud rahalise karistuse kohaldamist. Vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga pole taotletud ning süüdistatav pole ka üldkasuliku tööga vangistuse asendamiseks oma nõusolekut andnud. Seega puudus maakohtul seaduslik alus kaaluda KarS § 69 sätete kohaldamist. Apellatsioonis on süüdistatav andnud oma nõusoleku vaid 4 kuu osas üldkasuliku töö tegemiseks, seega puudub ka apellatsioonikohtul formaalne alus üldkasuliku töö kohaldamiseks kuna süüdistatavale Kars § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmine on kohustuslik ja liitkaristuse asendamise nõusolekut pole süüdistatav andnud. Maakohus võttis arvesse, et J. Bogatovit on varem kriminaalkorras karistatud tingimisi vangistusega ja uued kuriteod on toime pandud katseajal, mistõttu leidis, et eripreventiivset eesmärki silmas pidades ei ole põhjendatud sellise isiku karistamine rahalise karistusega. Samuti märkis maakohus, et varavastase süüteo toimepanemine näitab ka rahaliste vahendite nappust, mistõttu ei ole rahaline karistus ka J. Bogatovi puhul täidetav, seda enam, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud. Lisaks ei ole J. Bogatov tasunud eelmise kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid ja tsiviilhagisid. Samuti võttis maakohus arvesse süüdistatava poolt istungil esitatut rahalise karistuse kohaldamise osas, märkides, et J. Bogatovil ei ole ametlikku töökohta. Maakohus leidis, et samuti ei oleks kooskõlas ka karistuse mõistmise printsiipidega, kui isikule, keda on varem kriminaalkorras karistatud ja kes paneb uue samaliigilise teo toime katseajal, mõistetakse järjekordse kuriteo eest kergemaliigiline karistus. Maakohus lisas, et isiku käitumine näitab, et ta ei ole teinud mingeid järeldusi varasemast karistusest ja samuti ei aidanud isiku käitumise muutmisele kaasa tingimisi vangistuse mõistmine ja katseaja määramine. Eeltoodule tuginedes välistas maakohus J. Bogatovi suhtes rahalise karistuse kohaldamise ning leidis, et karistuseks tuleb mõista vangistus. Kolleegium maakohtu põhjenduste ja järeldusega nõustub. Karistuse mõistmisel pidas maakohus võimalikuks karistada J. Bogatovit miinimumi lähedases määrast, s.o 6 kuulise vangistusega, kuna J. Bogatov on oma süüd tunnistanud ja tehtut puhtsüdamlikult kahetsenud. Samuti arvestas maakohus, et tegu oli kolme varguse episoodiga, mis jäid katse staadiumisse. Lühimenetluse korras vähendati J. Bogatovile mõistetud karistust 1/3 võrra. Maakohus arvestas J. Bogatovile karistuse mõistmisel isiku süü suurust, toime pandud episoodide arvu, varasemat karistatust, asjaolu, et isikut on varem varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud, asjaolu, et kuriteod pandi toime katseajal, karistuse preventiivseid eesmärke ning

asjaolu, et süüteod olid toime pandud kavatsetult. Lisaks märkis maakohus, et J. Bogatovil on varasemalt kohtuotsusega mõistetud menetluskulud ja tsiviilhagid tasumata ning kuna süüdistatav pani kuritegusid toime varalise kasu saamise eesmärgil, ei ole rahalise karistuse kohaldamine otstarbekas. Mõistetud karistusest tingimisi vabastamise taotluse osas märgib kolleegium, et J.Bogatovi liitkaristusest tingimisi vabastamine koos käitumiskontrolliga puudub seaduslik alus. KarS § 74 lg 5 sätestab üheselt, et kui isik paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud korras. KarS § 75 lg 2 p 9 sätestab üheselt, et süüdlane on käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Käesolevas asja puudub J.Bogatovi nõusolek rakendada elektroonilist valvet, mistõttu puuduvad nimetatud sätte kohaldamise formaalsed eeldused.

7.Kohtukolleegium on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on maakohus arvestanud karistuse mõistmise üldpõhimõtteid ja kehtivat kohtupraktikat, mistõttu on süüdistatava apellatsioonis toodud taotlus mõistetud karistuse vähendamiseks, asendamiseks tingimisi vangistusega ning üldkasuliku töö kohaldamiseks, perspektiivitu. Ringkonnakohus võib jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 236 lg-le 3 tuginevalt läbi vaatamata kui mõistetud karistus ei hälbi kohtupraktikast (RKKKm nr 3-1-1-120-09, p 8.5). Maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka süüdistatava isikuga, sest kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda konkreetse isiku omadusi arvestades, s.o karistuse mõistmisel tuleb mh lähtuda võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest (RKKKo nr 3-1-140-04, p 7; RKKKo nr 3-1-1-58-13, p 7).
8.Lähtudes eeltoodust leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et esitatud apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning see tuleb juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätta läbi vaatamata.

Ivi Kesküla, Meelika Aava, Orvi Tali /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.