Harju Maakohtu 21. juuli 2015. a otsus, kokkuleppemenetlus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdistatava Igor Viksi (ik 37808170314) määruskaebus menetluskulude väljamõistmise peale
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 21. juuli 2015. a otsus Igor Viksilt menetluskulude väljamõistmise osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 21. juuli 2015. a otsusega tunnistati Igor Viks kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat 5 kuud 20 päeva vangistust. Samuti tunnistati I. Viks süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. Lisaks tunnistati I. Viks süüdi KarS § 349 järgi ja mõisteti karistuseks rahaline karistus 30 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks KarS § 44 lg 2 alusel 10 eurot, s.o kokku 300 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud 20 päeva vangistust. KarS § 64 lg 2 alusel määrati rahalise karistuse – 30 päevamäära ehk 300 eurot – täideviimine iseseisvalt. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja rahalisest karistusest jäi kandmata 24 päevamäära ehk 240 eurot.
1.1.KrMS § 175 ja § 179 alusel mõistis Harju Maakohus I. Viksilt menetluskuludena välja sundraha summas 975 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 240 eurot, narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 14E-AN1081) 756 eurot, narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 14E-AN1273) kulu 252 eurot, narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 15E-AN0004) kulu 588 eurot, narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 15E-AN0147) kulu 840 eurot, DNA 1(4)
1-15-5368 ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 15E-GE0203) kulu 1482 eurot, sõrmejälje ekspertiis (ekspertiisiakt nr 14E-SS0190) kulu 663 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jättis maakohus riigi kanda DNA ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 14E-GE1306) kulu 684 eurot, DNA ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 15E-GE0009) kulu 627 eurot, DNA ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 14E-GE1622) kulu 855 eurot, DNA ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 14E-GE1623) kulu 855 eurot, narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 14E-AN1354) kulu 84 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulu tuleb tasuda 12 kuu jooksul.
2.Harju Maakohtu 21. juuli 2015. a otsusele on apellatsiooni esitanud süüdistatav I. Viks, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega talle mõisteti rahaline karistus summas 240 eurot ja millega temalt mõisteti välja menetluskulud summas 5 796 eurot. Kaebuse kohaselt viibib I. Viks vangistuses ning tal ei ole töökohta.
3.Tallinna Ringkonnakohtu 7. septembri 2015. a määrusega jäeti I. Viksi apellatsioon talle mõistetud rahalise karistuse osas KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg 4 alusel läbi vaatamata. I. Viksi määruskaebus temalt väljamõistetud menetluskulude osas määrati läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
14.septembril 2015 laekus ringkonnakohtule I. Viksi taotlus, milles ta palub kaitsja taandamist ning kohtulahendi teatavaks tegemise aja edasilükkamist. Tallinna Ringkonnakohtu
22.septembri 2015. a määrusega jäeti taotlused rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.KrMS § 189 lg 3 kohaselt kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, siis võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, mis näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse. I. Viks palub tühistada maakohtu otsus osas, millega mõisteti temalt välja menetluskulud summas 5796 eurot.
6.Ringkonnakohus peab vajalikuks pöörata tähelepanu, et arutatav kriminaalasi lahendati kokkuleppemenetluses. 9. juulil 2015. a sõlmisid prokurör Algis Sepp, kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa ja süüdistatav I. Viks kokkuleppe, mille kohaselt taotleb prokurör kohtus I. Viksi süüdimõistmist KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Kokkuleppe punktis 7 on kooskõlas KrMS § 245 lg 1 p-ga 12 märgitud kriminaalmenetluse kulud järgmiselt: ekspertiisiakti nr 14E-AN1081 teostamise kulu 756 eurot, ekspertiisiakti nr 14E-GE1306 teostamise kulu 684 eurot, ekspertiisiakti nr 14E-AN1273 teostamise kulu 252 eurot, ekspertiisiakti nr 14E-GE1543 teostamise kulu 1026 eurot, ekspertiisiakti nr 15E-AN0004 teostamise kulu 588 eurot, ekspertiisiakti nr 15E-GE0009 teostamise kulu 627 eurot, ekspertiisiakti nr 15E-AN0147 teostamise kulu 840 eurot, ekspertiisiakti nr 15E-GE0203 teostamise kulu 1482 eurot, ekspertiisiakti nr 14E-GE1622 teostamise kulu 855 eurot, ekspertiisiakti nr 14E-SS0190 teostamise kulu summas 663 eurot, ekspertiisiakti nr 15E-AN1354 teostamise kulu 84 eurot, ekspertiisiakti nr 14E-GE1623 teostamise kulu 855 eurot. Seega ekspertiisitasudena oli kokkuleppes märgitud kokku summa 8 712 eurot. Lisaks oli menetluskuludena märgitud ka kaitsjale makstud tasu 48 eurot /V kd tl 3/. Kokkuleppe kohaselt on süüdistatavale selgitatud, et ta peab tasuma sundraha 975 eurot ja ekspertiisikulud kokku 8712 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 48 eurot ja lisanduvad ka kulud seoses kaitsja osavõtuga kohtumenetlusest /V kd tl 3/. Nii süüdistatav kui tema kaitsja on oma allkirjadega kokkulepet kinnitanud. Seega oli süüdistatav teadlik, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude väljamõistmine.
2(4)
1-15-5368
7.Harju Maakohtu 9. juuli 2015. a istungil avaldas prokurör kokkuleppe ning I. Viks kinnitas, et kokkulepe on talle arusaadav, ta nõustub kokkuleppega ning jääb selle juurde. Sõlmitud kokkulepet on istungil toetanud ka kaitsja ning selle juurde on jäänud prokurör.
8.Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et alates 29. märtsist 2015. a jõustunud KrMS redaktsiooni kohaselt on KrMS § 245 lg-t 1 võrreldes varasemaga täiendatud. Nimelt märgitakse KrMS § 245 lg 1 p 11 kohaselt kokkuleppesse ka süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi alus ja ese ning § 245 lg 1 p 12 kohaselt süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana. Seletuskirjas kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde (770 SE I, lk 28) märgitakse, et kokkuleppe sõlmimiseks peavad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur jõudma kokkuleppele kõigis KrMS § 245 lg-s 1 sätestatud tingimustes. Seletuskirjas selgitatakse, et kuna kriminaalmenetluse kulude hüvitamine võib olla süüdistatava jaoks küllaltki koormav, võib see mõjutada ka kokkuleppemenetluseks nõusoleku andmist. Seega peab tal juba kokkulepet sõlmides olema ülevaade sellest, millises ulatuses ta kohtuotsuse jõustumisel peab kriminaalmenetluse kulusid kandma (samas). Kriminaalkolleegium järeldab, et seaduse muudatuse eesmärk oli lisada tsiviilhagi alus ja ese ning süüdistatavalt väljamõistetavad kriminaalmenetluse kulud kokkuleppemenetluses prokuröri ja süüdistatava ning kaitsja vahel peetavate läbirääkimiste eseme hulka. See tähendab, et lisaks kuriteo asjaoludele, kuriteo kvalifikatsioonile, karistusele, tsiviilhagi aluse ja esemele peavad prokurör, kaitsja ning süüdistatav jõudma kokkuleppele ka väljamõistetavate menetluskulude osas. Prokuröril, süüdistataval ning kaitsjal on võimalik kokku leppida, kas ja millises ulatuses jääb osa menetluskuludest riigi kanda. Seda kinnitab ka seletuskirjas märgitu, et kui eesseisvas kohtumenetluses tekkivate kulude täpne suurus ei ole kokkuleppe sõlmimise hetkel täpselt teada, on võimalik märkida (osa) süüdistatava hüvitatavatest menetluskuludest kokkuleppesse murdosana (KrMS § 190 p 1), näiteks tingimusena, et kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja (vt TlnRK 19. augusti 2015. a määrus nr 1-15-3280). Kohtul on omal algatusel võimalik KrMS § 180 lg 3 kolmandale lausele tuginedes määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi, kuna selles osas ei ole KrMS § 245 lg-s 1 sätestatud erisusi.
9.Arutatavas asjas on I. Viks nõustunud kokkuleppega, mille osaks oli ka kokkuleppes märgitud menetluskulude hüvitamine. Seega on I. Viks nõustunud ka menetluskulude hüvitamisega kokkuleppes märgitud ulatuses. Asjaolu, et I. Viks viibib vangistuses, ei tingi temalt menetluskulude väljamõistmise tühistamist. Süüdistatava hetkel vangis viibimine või karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks, mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-105-12, p 7). Samuti on maakohus võimaldanud I. Viksil tasuda menetluskulusid ositi 12 kuu jooksul, millega on maakohus arvesse võtnud, et I. Viksil võivad tekkida makseraskused menetluskulude täies ulatuses kohesel tasumisel.
10.Ringkonnakohus pöörab tähelepanu ka sellele, et kuigi poolte vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt oli I. Viks kohustatud tasuma menetluskuludena ekspertiisikulu summas 8712 eurot, on maakohus, viidates KrMS § 180 lg-le 3, jätnud riigi kanda ekspertiisikulu summas 4131 eurot. I. Viksilt on välja mõistetud menetluskuludena kokku 5796 eurot (sh sundraha ja kaitsjatasu määratud kaitsjale). Seega on maakohus otsuses niigi vähendanud oluliselt I. Viksilt kokkuleppe kohaselt väljamõistetavate menetluskulude suurust. Kuivõrd Riigikohus on selgitanud, et kokkuleppemenetluses on kohtu pädevuses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile, kuid kohtul puuduvad volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks (RKKKo asjas nr 3-1-1-25-09, p 15), võiks siinkohal tõusetuda küsimus kokkuleppemenetluse normide 3(4)
1-15-5368 rikkumisest. Samas on prokurör maakohtu 9. juuli 2015. a istungil märkinud, et DNA ekspertiisi kulusid võib vähendada ning samuti ei ole prokurör otsust vaidlustanud. KrMS § 390 lg 2 kohaselt vaadatakse määruskaebus läbi kaebuse piires ning kuna määruskaebuse on esitanud süüdistatav, ei saa ringkonnakohus väljuda esitatud määruskaebuse piiridest ning kõrvaldada võimalikke minetusi süüdistatava olukorda raskendavalt.
11.Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu 21. juuli 2015. a otsuse muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.