Kohtulahend

registreerimisele. 22.06.2015 isik ei ilmunud. Saadetud kutse ilmuda 02.07.2015, kuid isik ei ilmunud, vaid teavitas telefoni teel, et ta on tööl ja ei jõua Rakveresse. Hooldusalune pidi tulema kindlasti registreerimisele 03.07.2015, kuid ei ilmunud. 03.07.2015 saadetud kutse ilmuda 10.07.2015, kuid isik ei ilmunud. Saadi ühendust isikuga telefoni teel, isiku sõnul oli tal olnud autoavarii ja jalg on kipsis. Pidi olema Tartus tuttava juures ja oli oma sõnul viibinud seoses avariiga ka haiglaravil. Isik pakkus välja, et jõuab registreerimisele 16.07.2015. Hooldusalune lubas siis esitada ka kõik tõendid haigestumise ja haiglas oleku kohta. 16.07.2015 isik ei ilmunud, kuid helistas, et ta on Lõuna-Eestis ja ei jõua registreerimisele. Ametnik andis isikule teada, et viimane peab esimesel võimalusel kohale tulema, samuti esitama tõendid haigestumise kohta. Isikule saadeti ka kutse ilmuda 21.07.2015 registreerimisele, kuid isik ei ilmunud. Ametnik saatis samal päeval veelkord isikule kutse ilmuda registreerimisele 27.07.2015. Ametnik püüdis 22.07.2015 isikuga ühendust saada ka telefoni teel, kuid telefon oli välja lülitatud. 22.07.2015 teostas ametnik kodukülastuse isiku elukohta aadressile xxxx. Vesteldud isiku emaga, kelle sõnul on ta teated registreerimisele tulemise kohustuse kohta edasi andnud. Ema ei osanud öelda, miks poeg registreerimisele ei ilmu, lubas pojaga veelkord rääkida, et viimane esimesel võimalusel registreerimisele kohale ilmuks. 27.07.2015 isik taaskord ei ilmunud. 05.08.2015 püüdis ametnik veelkord hooldusalusega ühendust saada telefoni teel, kuid telefonile vastas meesterahvas, kelle sõnul ta ei tea ega tunne hooldusaluse nimelist isikut, et antud telefoni on ta kasutanud vähe aega. Seega kontaktid hooldusaluse kohta puuduvad, isik registreerimisele ilmunud ei ole. Rohkem selgitusi pole kriminaalhooldusametnikul olnud võimalik saada, sest hooldusalusega pole olnud võimalik alates 19.06.2015 kohtuda. Esmakohtumine kriminaalhooldusalusega toimus 21.11.2014 Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esinduses. Kohtumiste põhjal koostati riskihindamine ja hoolduskava. 20.03.2015 Tartu Maakohtu määrusega määrati isiku suhtes kriminaalhoolduse teostamine ümber Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esindusse, kus esmakohtumine toimus 20.04.2015. Isiku suhtes on 20.01.2015 Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonnas alustatud kriminaalmenetlust KarS § 121 lg 2 p 2 tunnustel (lähisuhtevägivald). Isik on rikkunud registreerimiskohustust, mitte ilmudes alates 19.06.2015 registreerimisele. Kohtule ettepanekut tehes mõistetud ja ärakandmata karistus täitmisele pöörata lähtus kriminaalhooldusametnik Kert Koore ükskõiksest suhtumisest käitumiskontrolli nõuete täitmisesse. Juhul, kui kriminaalhooldusalune Kert Koor ei ilmu mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande läbivaatamisele kohtusse, tegi kriminaalhooldusametnik vastavalt KrMS § 429 lg 1 ettepaneku võtta Kert Koor vahi alla. Kohtukutse Kert Koorele kohtuistungiks 19.08.2015 oli saadetud aadressile xxxx. Kohtukutse on kohtule tagastatud märgetega „saaja ei viibinud kohal, hoiutähtaja möödumisel ja kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestunud“. Kriminaalhooldusametnik Krista Schönberg jäi kohtuistungil 19.08.2015 erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku ja vahistamistaotluse juurde, lisades, et Kert Koor on täiesti kadunud. Prokurör toetas kohtuistungil 19.08.2015 süüdimõistetu Kert Koore kohta esitatud vahistamistaotlust, märkides, et prokuratuuris on kriminaalasi, milles Kert Koorele on esitatud kahtlustus KarS § 215 järgi. KIS-i andmetel on Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja menetluses kriminaalasi nr 1-15-4708, kus üheks süüdistatavaks on Kert Koor. Nimetatud kriminaalasjas on Kert Koore suhtes

kohaldatud tõkendiks elukohast lahkumise keeld kuni 15.03.2016. Kohtuistung kriminaalasjas pidi algama 04.09.2015 kell 11.00. Arvestades kõike eeltoodut, oli kohtul põhjendatult alust arvata, et süüdimõistetu Kert Koor hoidub kõrvale Tartu Maakohtu kohtuotsuse nr 1-14-9020 30.10.2014 täitmisest, mistõttu Viru Maakohtu määrusega nr 1-14-9020 19.08.2015 kuulutati süüdimõistetu Kert Koor tagaotsitavaks ning tabamisel nähti ette ta vahistada. Süüdimõistetu Kert Koor tabati ja vahistati 12.09.2015. Kriminaalhooldusametnik Getlin Klement jäi kohtuistungil 21.09.2015 erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juurde. Kriminaalhooldusalune Kert Koor kinnitas kohtuistungil 21.09.2015, et erakorralises ettekandes toodu vastab tõele. Kert Koore sõnul ei ole ta nõus vangi minema, vaid on nõus ÜKT tunde tegema. Ta teab, et üldkasuliku tööga kaasnevad samuti käitumiskontrolli nõuded. Seda tööd ta peaks tegema kodust 2 km kaugusel ja selle tööga probleeme ei oleks. Kert Koore ütlustest nähtub, et tal oli kas juuni lõpus või juulis avarii, mille tagajärjel pandi parem jalg kipsi. Enne seda oli ta puhkusel ja siis töövõimetuslehel. Faktiliselt oli maksimaalselt nädal aega seda aega, kus ta ei saanud liikuda. Kahe nädala pärast eemaldas ta ise kipsi ja läks tööle, sest rahaline olukord ei võimaldanud kodus olla. Kert Koor tunnistas, et elas xxxx, kus asub ka töökoht. Põhitöö kõrvalt käis ta Tartu lähedal lisatööd tegemas. Tal on perekond (elukaaslane ja viimase 2 last) ning ta on peres ainuke, kellel on sissetulek. Kert Koor ei osanud põhjendada seda, miks ta kriminaalhooldusele ei allunud. 2-l korral andis ema talle kriminaalhooldaja teated edasi. 04.09.2015 ta Jõgeva kohtumajas kohal ei käinud. Tema teada ei ole Jõgeval menetletavas kriminaalasjas talle tõkendit kohaldatud. Kert Koor tunnistas, et on hoidunud kõrvale nii kriminaalmenetlusest kui ka kriminaalhooldusest. Kert Koore väitel on tal probleeme alkoholiga ning ta on nõus läbima alkoholivastase ravi. Ajavahemikul 2014.a septembrist kuni 2015.a maini käis ta iga 2 nädala tagant registreerimas. Edaspidi elaks ta vanemate juures ja käiks kriminaalhooldaja juures ikka Rakveres. Kui teda Tartu lähedal kinni peeti, siis oli ta alkoholi tarvitanud. Prokurör märkis kohtuistungil 21.09.2015, et Kert Koort on 6-l karistatud. Tingimusliku karistuse kandmise põhimõtted peaksid talle väga selged olema. Ligi 3 kuud ei ole isik kriminaalhooldaja juurde kohale ilmunud, hoidudes karistuse kandmisest kõrvale. Prokurör leidis, et karistuse tingimisi kandmine ei ole enam põhjendatud. Kaitsja märkis, et Kert Koor käis registreerimas 2014.a septembrist kuni 2015.a maini iga 2 nädala tagant. Nüüd tekkis vahe sisse. Kert Koor ei ole käinud kriminaalhooldaja juures ega ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oli haige. Üheks põhjuseks võib olla see, et isik kuritarvitab alkoholi. Kaitsja märkis, et Jõgeva kohtumajas menetletavas asjas on asi nii kaugel, et nad olid 04.09.2015 sõlmimas kokkulepet, kuid Kert Koor kahjuks sinna ei jõudnud. Kaitsja möönis, et formaalselt on isik rikkunud järelevalve tingimusi, samas ei ole karistuse täitmisele pööramine ainuke võimalus olukorras, kus isik on pikaajaliselt registreerimas käinud. Kaitsja tegi ettepaneku panna Kert Koorele kohustuseks minna alkoholi sundravile ja esitada selle kohta kõik dokumendid. Seniks lükata asja arutamine edasi ja kui isik ei ole kuu aja jooksul täitnud seda kohustust ega käinud kriminaalhooldaja juures, alles siis pöörata karistus täitmisele.

KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus leiab, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Krista Schönbergi erakorraline ettekanne Kert Koorele mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest süüdimõistetu Kert Koor ei ole 3 kuud järginud KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid. Tõendamist leidis see, et Kert Koor ei ole ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele alates 19.06.2015, ta ei elanud kindlaksmääratud elukohas, oli sealt lahkunud kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Kert Koore ütlustest nähtub, et ta elas ja töötas Jõgeval, samuti Tartu lähistel, pidades töö tegemist tähtsamaks kui kriminaalhooldust. Selle kohta, et Kert Koor oli avarii tagajärjel töövõimetuslehel, ei ole tõendeid esitatud. Tõendamist on leidnud see, et Kert Koore suhtes käimasolevates kriminaalmenetlustes on nii Jõgeval kui ka Rakveres tema suhtes kohaldatud tõkendiks elukohast – xxxx – lahkumise keeld, mida ta on samuti rikkunud. Kert Koor on Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja määrusega 09.09.2015 tagaotsitavaks kuulutatud ning talle on kohaldatud tõkendiks vahistamine. Arvestades toimepandud rikkumiste hulka ja pikaajalisust, ei pea kohus põhjendatuks isiku suhtes leebemate meetmete kohaldamist ja kriminaalhoolduse jätkamise võimaldamist. Mis puutub vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, siis ka sellega kaasnevad kontrollnõuded, mida Kert Koor ei ole suuteline täitma. Kert Koor on kohtu hinnangul käitunud viisil, mis ei ole võimaldanud tema suhtes kriminaalhoolduse teostamist. Kuna süüdimõistetu Kert Koor on teadlik talle määratud kontrollnõuetest, siis on kohtu hinnangul tegemist oma kohustuste teadliku ja tahtliku rikkumisega. Mõjuvaid põhjuseid, mis kuidagi võiksid Kert Koore käitumist õigustada, kohus erakorralist ettekannet läbi vaadates ei leidnud. Eeltoodu põhjal saab asuda seisukohale, et Kert Koor ei ole motiveeritud oma karistust vabaduses kandma. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 74 lg 4; KrMS § 387, 427, 432 kohus m ä ä r a s: Rahuldada Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Krista Schönbergi erakorraline ettekanne 11.08.2015 ja pöörata täitmisele KERT KOOR’ele (isikukood 39011305229, elukoht xxxx, enne kinnipidamist töötas xxxx töölisena) Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-14-9020 30.10.2014 mõistetud ja ärakandmata karistus 7 (seitse) kuud 28 päeva vangistust. Tõkend vahistamine jätta Kert Koor’e suhtes muutmata ning tema karistuse kandmise alguseks lugeda 12.09.2015. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid (asukoht Suur-Karja 11, 10140 Tallinn) kasuks 122,88 (ükssada kakskümmend kaks eurot ja 88 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 20,48 eurot) eurot v.-adv. Argo Küünemäe poolt määratud korras süüdimõistetu Kert Koore kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Kert Koorelt menetluskuluna kaitsjatasu 122,88 (ükssada kakskümmend kaks eurot ja 88 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Argo Küünemäe poolt osutatud õigusabi eest.

Kert Koorel tasuda väljamõistetud summa 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700028256 ning selgitus: „Kert Koor, 1-14-9020, kaitsjatasu.“ Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 22.10.2015 kohtumääruse

RESOLUTSIOON:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.