1.Jätta Tartu Maakohtu 04.09.2015. a määrus muutmata ja süüdimõistetu A.N-i kaitsja Raul Tosmanni määruskaebus rahuldamata.
2.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Osaühingule Advokaadibüroo Raul Tosmann advokaat Raul Tosmanni poolt A.N-ile määruskaebemenetluses osutatud osutatud õigusabi eest tasu summas 72 eurot (sh käibemaks).
3.Mõista A.N-ilt riigituludesse kaitsja tasu summas 72 eurot. A.N tuleb temalt riigituludesse mõistetud summa tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank) või kontole nr EE502200221014193355 (Swedbank) või kontole nr EE401700017002872300 (Nordea Pank) või kontole nr EE873300333499990003 (Danske Bank). Maksekorraldusel tuleb märkida viitenumber 99914700015890. Juhul, kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 16.09.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-7689 tunnistati A.N süüdi KarS § 121 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 07.07.2014. a otsusega A.N-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa 3-e kuu vangistuse võrra ning mõisteti A.N-ile liitkaristuseks 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud 3 päeva mõistetud vangistuse aja hulka ning luges kandmata karistuseks neli kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 69 alusel otsustas kohus A.N-ile mõistetud vangistuse, s.o 4 kuud ja 27 päeva asendada üldkasuliku tööga 294 tundi ja määras üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 02.06.2015. a. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati A.N KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile. Kohtuotsus jõustus 02.10.2014. a.
2.07.05.2015. a esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande selle kohta, et A.N ei ole kinni pidanud üldkasuliku töö ajagraafikust.
3.Tartu Maakohus otsustas 14.05.2015. a määrusega A.N-ile kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega 3-e kuu võrra pikendada. Kohus määras üldkasuliku töö tegemise uueks tähtajaks 02.09.2015. a.
3.1.Maakohus tuvastas, et A.N ei ole olnud piisavalt hoolikas ja järjekindel, et kohtuotsusega ettenähtud tähtaja jooksul sooritada 294 tundi üldkasulikku tööd. Erakorralise ettekande esitamise ajaks oli A.N teinud ära vaid 6 tundi üldkasulikku tööd ning määratud tähtajaks, s.o 02.06.2015. a ei ole üldkasuliku töö sooritamine reaalselt võimalik. Süüdimõistetu nimetas üldkasuliku töö sooritamise takistusena 2015. a märtsis haigestumise ning hambaarsti juurde pöördumise. Kohus leidis, et nimetatud põhjendusi ei saa lugeda mõjuvaiks ning need ei vabanda üldkasuliku töö mittenõuetekohast sooritamist. Samas leidis kohus, et võttes arvesse asjaolu, et süüdimõistetu on järginud kontrollnõudeid, on käitunud korrektselt ja ei ole uusi kuritegusid toime pannud, siis on võimalik tema üldkasuliku töö tegemise tähtaega pikendada. Kohus leidis, et seni tegemata 288 üldkasuliku töö tundi on võimalik ära teha 3-e kuu vältel.
4.28.08.2015. a esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule uuesti erakorralise ettekande selle kohta, et A.N ei ole kinni pidanud üldkasuliku töö ajagraafikust ning 250-ne tegemata töötunni sooritamine kohtu poolt pikendatud tähtajaks ei ole enam ajaliselt võimalik.
5.Tartu Maakohus otsustas 04.09.2015. a määrusega pöörata A.N-ile 16.09.2014. a kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa 4 kuud ja 5 päeva vangistust täitmisele.
5.1.Kohus tuvastas, et pärast 14.05.2015. a kohtumäärusega üldkasuliku töö tähtaja pikendamist asus A.N üldkasulikku tööd sooritama alles 30.07.2015. a. Alates sellest ajast on A.N teinud ära vaid 44 töötundi. Kohtuotsusega määratud üldkasulikust tööst on tegemata 250 tundi. See, et A.N asus üldkasulikku tööd sooritama alles 30.07.2015. a ning on teinud seda väga vähesel määral, näitab kohtu hinnangul A.N-i ükskõikset suhtumist. Olenemata sellest, et kriminaalhooldaja on teinud A.N-ile hoiatuse, et karistus võidakse täitmisele pöörata, ei ole ta suhtunud üldkasuliku töö täitmisse kohusetundlikult. Maakohtu arvates on oluline ka see, et A.N ei ole üldkasuliku töö kohustuse täitmise tähtaja vältel olnud hoolikas ka kontrollnõuete täitmisel. Nimelt nähtub kriminaalhooldaja esitatud ütlustest ja materjalidest, et A.N ei ole korduvalt ilmunud kontrollnõuete täitmisele. Eeltoodut arvesse võttes on maakohus seisukohal, et A.N-ile mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 4 kuud ja 5 päeva vangistust tuleb täitmisele pöörata.
5.2.Süüdimõistetu taotles kohtuistungil üldkasuliku töö tähtaja peatamist ja uue tähtaja määramist, kuna ta oli haige alates 20.08.-03.09.2015. a. Kohus leidis, et süüdimõistetu taotlus ei ole põhjendatud. Arvestades süüdimõistetu senist suhtumist üldkasuliku töö tegemisse ja kontrollnõuete täitmisse, puudub kohtul veendumus, et süüdimõistetu jätkaks uue tähtaja määramisel hoolikalt üldkasuliku töö kohustuse täitmist ja järgiks kontrollnõudeid. Kohus märkis ka, et KarS § 69 lg 3 ei näe kohtule obligatoorselt ette kohustust üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamiseks ja uue tähtaja määramiseks.
6.Süüdimõistetu A.N-i kaitsja advokaat R. Tosmann esitas Tartu Maakohtu 04.09.2015. a määruse peale määruskaebuse, taotledes määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega pikendataks A.N-i üldkasuliku töö tegemise tähtaega 3-e kuu võrra, s.o kuni 10.12.2015. a.
6.1.Kaitsja leiab, et maakohus on A.N-ile mõistetud karistuse täitmisele pööranud põhjendamatult ning kaalutlusõigust kohaldamata. Kaitsja arvates ei ole kohus põhjendamatult kaalunud A.N-i suhtes vangistuse täitmisele pööramise asemel piirduda hoiatuse, lisakohustuste paneku või töö tegemise tähtaja pikendamisega.
6.2.Kaitsja arvates ei ole A.N üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidnud, mis KarS § 69 lg 6 järgi on aluseks karistuse täitmisele pööramisel. A.N asus augustikuu alguses tegema temale määratud üldkasulikku tööd, kuid vigastas 20. augustil jalga ja rohkem tööle minna ei saanud. Seega 20. augustist kuni 3. septembrini oli A.N KarS § 69 lg 3 järgi alus taotleda haiguse tõttu üldkasuliku töö tähtaja peatamist ja uue tähtaja määramist. Miks kohus tähtaja kulgemise peatamist ei ole kaalunud, määrusest ei selgu.
6.3.Kaitsja arvates on kohus ebaõigesti arvesse võtnud, et A.N ei täitnud nõutekohaselt kontrollnõudeid. A.N on käitunud korrektselt ja ei ole toime pannud uusi kuritegusid. Alates
20.augustist 2015. a oli A.N kontrollnõuete täitmine objektiivselt takistatud haiguse tõttu. Kaitsja märgib, et tõene ei ole erakorralises ettekandes väidetu ning kohus on seda ebaõigesti otsustuse tegemisel arvesse võtnud, et A.N-ile on tehtud kaks hoiatust. Hoiatuse sisu ei ole „Päeviku“ formaadis arusaadav, viidatakse formaalselt „Üldkasuliku töö korraldamise juhendi“ §-le 17, selle tegelikku sisu arvestamata. Pealegi ei sisalda „Päevik“ kahte formaalset hoiatust, vaid ühte, mis on tehtud vahetult enne erakorralist ettekannet (hoiatus 27.08, erakorraline ettekanne 28.08). Seega saab kaitsja hinnangul järeldada, et A.N-i ei ole sisukohaselt hoiatatud.
6.4.Kõike eeltoodut arvesse võttes palub kaitsja kohtul kaaluda võimalust pikendada A.N-i üldkasuliku töö tegemise tähtaega. Sama seisukohta on toetanud ka kriminaalhooldusametnik. Kaitsja leiab, et süüdimõistetul on piisava motivatsiooni olemasolul reaalselt võimalik seni tegemata 250 üldkasuliku töö tundi sooritada 3-e kuu vältel.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohus 04.09.2015. a määrus A.N-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus määruse tühistamiseks ja muutmiseks.
7.1.KarS § 69 lg 6 näeb ette, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt sama seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.
KarS § 69 lg 6 kohaldamise aluseks on süüdlase poolt üldkasulikust tööst kõrvale hoidmine, kontrollnõuete mitte järgimine või kohustuste täitmata jätmine. See, millist KarS § 69 lg 6 sätestatud abinõudest kohaldada on kohtu kaalutlusotsus. Kohus peab abinõu valikul võtma arvesse süüdimõistetu rikkumist ja ka tema suhtumist.
7.2.Kriminaalkolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et süüdimõistetu A.N on kõrvale hoidnud üldkasulikust tööst, ei ole järginud nõuetekohaselt ka kontrollnõudeid ning tema enda suhtumine üldkasulikku töösse ja kohustuste täitmisse on olnud ükskõikne. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtuga, et asjaolusid arvestades on põhjendatud A.N-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramine ja ei ole võimalik kohaldada KarS § 69 lg-s 6 sätestatud leebemaid abinõusid. Maakohus on määruses oma otsustust piisavalt põhjendanud ning karistuse täitmisele pööramisel õigesti arvesse võtnud rikkumise asjaolusid ning süüdimõistetu enda suhtumist.
7.3.Esitatud asjaoludest nähtub, et vastavalt kriminaalhooldaja erakorralisele ettekandele pikendas maakohus 14.05.2015. a määrusega A.N-ile kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega 3-e kuu võrra ja määras, et tegemata 288 üldkasuliku töö tundi tuleb ära teha hiljemalt 02.09.2015. a. A.N asus üldkasulikku tööd tegema 30.07.2015. a ja tegi seda kuni 17.08.2015. a. A.N on temale kohtuotsusega määratud üldkasulikust tööst kokku ära teinud vaid 44 tundi, tähtajaks on tegemata 250 töötundi. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtuga, et arvesse võttes A.N-i ükskõikset suhtumist, ilma mõjuva põhjuseta üldkasuliku töö ajagraafikust mittekinnipidamist ja selle tegema asumist alles siis, kui see ajaliselt oli objektiivselt võimatu, sooritatud töötundide väikest arvu, samuti kontrollnõuete rikkumist, on põhjendatud A.N-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramine. Varasemalt asenduskaristusena kohaldatud üldkasulik töö on vaatamata uuele võimalusele ning tähtaja pikendamisele süüdimõistetu enda ükskõikse suhtumise tõttu ebaõnnestunud. A.N-i varasem käitumine ja suhtumine ei anna alust veendumuseks, et KarS § 69 lg-s 6 sätestatud leebemate abinõude kohaldamine, sh täiendavate kohustuste määramine või töö tegemise tähtaja pikendamine annaks tulemust.
7.4.Kriminaalkolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja muutmiseks.
7.5.Kaitsja leiab määruskaebuses, et A.N ei ole üldkasulikust tööst kõrvale hoidnud. Kaitsja väitel oli A.N üldkasuliku töö tegemine takistatud haiguse tõttu. A.N on esitanud maakohtule perearst R. Sarapuu tõendi (tl 74), millest nähtub, et A.N vigastas 20.08.2015. a mootorsaega vasakut põlve, mistõttu tekkis põlve lahtine haav. Perearsti kinnitusel on niidid eemaldatud 02.09.2015. a. Kriminaalkolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et nimetatud tõend tõendab, et alates 20.08.2015. a kuni 02.09.2015. a oli A.N üldkasuliku töö tegemine haiguse tõttu objektiivselt takistatud. Samas ei ole A.N põhjendanud ega tõendanud üldkasuliku töö tegemise takistust ajavahemikul 14.05.2015. a kuni 30.07.2015. a. A.N asus tegemata töötunde sooritama alles kaks ja pool kuud pärast kohtumääruse tegemist, millega anti talle uus võimalus üldkasuliku töö tegemiseks täiendava tähtaja jooksul. See näitab A.N-i ükskõikset suhtumist asenduskaristusena määratud üldkasulikku töösse. A.N pidi mõistlikult võttes aru saama, et alles 30.07.2015. a üldkasulikku tööd tegema asudes, ei olnud tegemata 288 töötunni sooritamine määratud tähtajaks ehk hiljemalt 02.09.2015. a, s.o ühe kuu jooksul enam võimalik. Isegi kui 20.08.2015. a haigusest tulenevat takistust ei oleks esinenud, ei oleks A.N saanud üldkasulikku tööd tähtajaks sooritatud. Kriminaalkolleegiumi hinnangul näitab täiendavalt A.N-i ükskõikset suhtumist kohtu määratud kohustustesse ka see, et ta ei teavitanud 20.08.2015. a tekkinud traumast ja tööle
asumise võimatusest kriminaalhooldajat. Asja materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu esitanud tõendi enda haigestumise kohta alles kohtus erakorralise ettekande arutamise ajal.
7.6.Kaitsja heidab määruskaebuses ette, et maakohus ei ole karistuse täitmisele pööramisel võtnud arvesse seda, et A.N ei saanud täita kontrollnõudeid objektiivsetel põhjustel, kuna oli haige, samuti seda, et A.N on käitunud korrektselt ja ei ole toime pannud uusi kuritegusid. Kriminaalkolleegium leiab, et maakohus on õigesti järeldanud ja seda karistuse täitmisele pööramisel arvesse võtnud, A.N on üldkasuliku töö tegemise tähtajal rikkunud temale kohtuotsusega määratud kontrollnõudeid. Kohtuotsuse alusel oli A.N muu hulgas kohustus järgida KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud nõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Kriminaalhooldusaluse toimiku väljavõttest (tl 62-63) nähtub, et A.N on jätnud ilma mõjuva põhjuseta ja sellest ette teatamata ilmumata kriminaalhooldusosakonda 05.06., 15.06., 06.07. ja 08.07.2015. a. Nimetatud kuupäevadel kontrollnõuete täitmata jätmist ei vabanda A.N-i haigestumine 20.08.2015. a.
7.7.Kaitsja on määruskaebuses viidanud sellele, et maakohus on otsustuse tegemisel ebaõigesti arvesse võtnud, et süüdimõistetut on eelnevalt hoiatatud. Kaitsja väitel kriminaalhoolduse „Päevikus“ nähtub vaid, et kriminaalhooldaja on teinud üks päev enne erakorralise ettekande esitamist kriminaalhooldusalusele hoiatuse, kuid hoiatuse sisu ei ole „Päevikust“ nähtav. Kriminaalkolleegium märgib, et KarS § 69 lg 6 järgi ei ole karistuse täitmisele pööramise aluseks süüdimõistetu eelnev hoiatamine. Vastavalt KarS § 69 lg-le 6 on karistust täideviiva ametniku kirjalik hoiatus eraldi kohaldatav alternatiivne abinõu üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise korral. Seega ei ole oluline, et kriminaalhooldusametnik ei ole eelnevalt A.N-i kirjalikult hoiatanud. Karistuse täitmisele pööramisel on oluliseks süüdimõistetu rikkumine ja tema suhtumine, mis antud juhul ei võimalda leebemaid abinõusid kohaldada ning põhjendatud on karistuse täitmisele pööramine.
7.8.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
7.9.A.N-i kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega tutvumisele ja määruskaebuse esitamisele kokku 1,5 tundi, mille eest taotleb ta tasu 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
15.detsembri 2009. a otsuse (muudetud 7. aprilli 2015. a otsusega) punktidest 1 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel A.N-i kanda.
Aarne Sarjas
Mati Kartau
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.