Kohtulahend

sätete kohaselt jõustub määrus, mida ei saa vaidlustada, selle määruse tegemisest. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Süüdistusakti kohaselt on Dmitri Xxx esitatud süüdistus selles, et tema 19. aprillil 2014.a. kella 03.10 paiku pani tahtlikult kohtueelses menetluses tuvastamata motiivil põlema Tallinnas Pallasti 18 asuva Maxima Eesti OÜ-le kuuluva kaupluse seina juures asuvad kaubaalused, mille tagajärjel süttis sama kaupluse sein. Kirjeldatud käitumisega pani D.Xxx toime temale võõra asja rikkumise ja hävitamise, tekitades tahtlikult põhjustatud põlenguga kannatanu Maxima Eesti OÜ-le varalise kahju 5902,40 eurot, seega olulise ehk vastavalt KarS § 121 p-le 1 4000 eurot ületava varalise kahju ehk pani kirjeldatud käitumisega toime KarS § 203 (alates 01.01.2015.a. KarS § 203 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil taotles prokurör kriminaalmenetluse lõpetamist Dmitri Xxx suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel ning Dmitri Xxx kohustuste panemist maksta kindla summana 390 eurot riigituludesse. Prokurör leidis, et süüdistatava süü ei ole suur, kuivõrd kriminaalmenetluse esemeks on üks teise astme kuritegu. Süüdistataval puuduvad kehtivad karistusandmed, tema suhtes ei ole muid kriminaalasju menetluses. Kohtuistungil loobus kannatanu Maxima Eesti OÜ esitatud tsiviilhagist. Nimetatud asjaoludest kogumis tuleneb kaalukas põhjus, miks puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Süüdistatav nõustus prokuröri taotlusega ning selgitas, et ta on nõus endale võtma prokuröri taotluses märgitud rahalise kohustuse ja ta saab aru, et kohustuse täitmata jätmisel kriminaalmenetlus uuendatakse. Kaitsja asus seisukohale, et ta nõustub prokuröri taotlusega rahalise kohustuse ja menetluse lõpetamise osas ning palub kohtul taotlus rahuldada. KarS § 203 (alates 01.01.2015 KarS § 203 lg 1) ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Süüdistatavale süüks arvatud süüteoga on tekitatud varaline kahju, mis moodustab küll kuriteokoosseisuks vajaliku olulise kahju, kuid kindlustusandja on suures osas kahju hüvitanud ja kannatanu loobus kindlustusandja hüvitamata tsiviilhagi osa nõudest, leides, et selles osas ei ole varalisel kahjul kuriteoga puutumust. Samas nähtus eelmenetluses seda, et põhiliseks vaidlusesemeks on just esitatud tsiviilhagi suurus ja selle põhjendatus. Seega on vaidlusesemeks taandunud küsimusest üheselt näha, et avalik menetlushuvi puudub ning otsitakse muid lahendusi ja põhiliseks küsimuseks on esitatud tsiviilhagi. Kohus leiab, et arvestades kannatanu esindaja antud selgitustest tulenevat kahju suurust, ei ole süüdistatava süü kuigi suur. Süüdistatav on nõustunud rahalise kohustuse võtmisega kriminaalmenetluse lõpetamise tingimusena. Süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kellel puuduvad kehtivad karistusandmed, mistõttu ei nõua ka isikut iseloomustavad andmed karistusega kaasneva eripreventiivse eesmärgi saavutamist. Nimetatud asjaoludest tulenevalt nõustub kohus prokuröri seisukohaga, et süüdistatava süü ei ole suur ning edasiseks menetluse jätkamiseks puudub ka avalik menetlushuvi, mis annab aluse KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Kuivõrd KrMS § 202 lg 1 näeb ette menetluse lõpetamise tingimusena kohustuste panemise süüdistatavale, siis on ka see tingimus täidetud, kuivõrd süüdistatav nõustus prokuröri taotluses märgitud rahalise kohustusega. Seetõttu puuduvad menetluslikud takistused esitatud taotluse rahuldamata jätmiseks ning kohus rahuldab esitatud taotluse, lõpetades kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 1 alusel, määrates süüdistatavale rahalise kohustuse KrMS § 202 lg 2 p 2 sätete alusel.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.