Kriminaalasi nr 1-08-12529
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 21. september 2015, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number
1-08-12529
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Evgenii Sidorkini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
EVGENII SIDORKIN, isikukood 38209092235, Vene Föderatsiooni kodanik, keskharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 02.10.2008 ja lõpp 16.03.2017
Jätta EVGENII SIDORKIN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Vangla esitas 01.07.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Evgenii Sidorkini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 02.10.2008 otsusega tunnistati Evgenii Sidorkin süüdi KarS § 331 järgi ja teda karistati vangistusega 5 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 22.04.2002 Narva Linnakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 8 aasta ja 15 päeva vangistust võrra ja mõisteti liitkaristuseks 8 aastat 5 kuud ja 15 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 02.10.2008.
Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 4-l korral ning reaalset vangistust kannab ta teist korda. Käesolevat karistust kannab isik kinnipeetavana vanglas narkootilise aine ilma arsti ettekirjutuseta tarvitamise ja narkootilise aine omamise eest. Kuritegude dünaamika on muutunud, sest varasemad kuriteod on olnud isikuvastased, kuid praeguses kuriteos puudub vägivalla komponent. Soodusteguriks on sõltuvus narkootikumidest. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava raames on isik osalenud programmides "Convictus 12 sammu", „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“, samuti anonüümsete narkomaanide tugigrupis. Lisaks on isik osalenud spordiprogrammis narkosõltlastele. Kinnipeetav läbis ka järeltegevuse programmile "Viha juhtimine", toimunud on vestlus riskikäitumise tagajärgedest ja mõjust ning mõttetu riski võtmise vältimisest. Lisaks lõpetas kinnipeetav vanglas nii 9. klassi kui ka 12. klassi ning on osalenud vangla tööhõives, mh on olnud majandustöödel koristaja, päevnik ja xxxx elektrik. Alates 23.03.2015 kannab kinnipeetav karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas ning alates 04.05.2015 on isik vormistatud tööle väljaspool vanglat xxxx-s abitöölisena. Isikule on lubatud lühiajalist väljasõitu koju, mis on planeeritud 19.06.2015, et säilitada suhteid lähedastega. Emaga suhtleb kinnipeetav ka telefonitsi, mida kinnitab telefonikõnede väljavõte. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 6 aastat 11 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 5 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kriminaalhooldusametniku arvamusest tulenevalt ei soovinud Evgenii Sidorkin tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt vabaneda, keeldudes avaldamast vabanemisjärgset elukohta. Seega on alust kahelda, kas ta oleks üldse motiveeritud täitma temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja nõudeid ja kohustusi. Rahvastikuregistris puuduvad andmed Evgenii Sidorkini elukoha kohta. Isiku sõnade kohaselt on tal vabanemisel võimalus elama asuda ema T S ja kasuisa juurde aadressile xxxx. Tegemist on kahetoalise korteriga, kus elavad kinnipeetava ema ja võõrasisa V K. Alghariduse omandas kinnipeetav xxxx. Vanglas olles on isik omandanud kutsehariduse elektriku, maalri ja treiali erialal. Riigikeele tase on kinnipeetaval B2. Suhtumine haridusse ja enesetäiendamisse on positiivne. Tasumata rahalisi nõudeid isikul ei ole, vabanemisfondis on 1170 eurot. Vabaduses elatus kinnipeetav peamiselt kuritegelikul teel saadud tulust, tööga hõivatud ei olnud, mis näitab puudulikku majandusliku toimetuleku oskust. Vabanedes isikul kindel töökoht puudub. Kinnipeetava päritoluperekonda kuuluvad ema ja õde, isa on surnud. Kinnipeetava ema sõnul on viimasel ajal hakanud tema ja kinnipeetava suhted taastuma, suheldakse telefoni teel. Suhted õega on katkenud. Hoolimatule elustiilile viitab kinnipeetava alkoholi kuritarvitamine (eelviimane üliraske isikuvastane kuritegu on toime pandud alkoholijoobes) ning õigusvastane käitumine. Isik ei avaldanud andmeid oma lähedaste kohta. Seega on tõenäoline, et alkohol on agressiivse käitumise üheks vallandajaks. Üldiselt saab isik aru probleemi olemasolust seoses alkoholiga ja usub, et pikaajaline kaine olek võib selle elimineerida. Meditsiiniosakonna poolt ei ole alkoholi sõltuvust diagnoositud. Narkootikume proovis isik esimest korda Murru Vanglas. Viimati tarvitas kinnipeetav narkootikume 2007. aasta lõpus ning seoses sellega on ta ka kriminaalkorras karistatud. Viie aasta vältel vangistuse ajal tarvitas isik võimalusel amfetamiini (isiku sõnul suhteliselt süsteemselt), on ka heroiini proovinud. Kinnipeetav oli paigutatud SRS sektsiooni, kus osales vajalikes tegevustes. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud narkootikumide tarvitamise sõltuvus. Kinnipeetavale on pakutud sõltuvusravi kohaldamist, kuid ta keeldus. Isikule on pakutud ka sõltuvusravi kohaldamise võimalust peale vabanemist, millest ta samuti keeldus, väites, et tal ei ole enam probleeme narkootikumidega ning ta saab ise hakkama. Kinnipeetaval on diagnoositud krooniline haigus, samas hindab isik ise oma tervislikku ja emotsionaalset seisundit heaks. Agressiivset käitumist on esinenud eelkõige
eelviimase kuriteoga seoses, mille vallandajaks oli tõenäoliselt alkohol. Probleemide lahendamise ja ka toimetuleku oskus on olnud kinnipeetaval puudulik. Isik on püstitanud mitmeid eesmärke (sõltuvusprobleemiga tegelemine, töötamine) ning teeb samme nende eesmärkide saavutamiseks. Kriminaalhoolduse järelevalve all kinnipeetav olnud ei ole. Oht seisneb isiku- ja varavastaste kuritegude toimepanemises. Agressiivne käitumine võib väljenduda, kui kinnipeetav on alkoholijoobes. Varavastaseid kuritegusid võib isik toime panna enese ära elatamise eesmärgil ning narkootikumide hankimiseks. Kinnipeetava puhul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 24%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 27%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava Evgenii Sidorkini ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata kinnipeetavale katseaeg kuni 16.03.2017 ning käitumiskontroll pikkusega 14 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Evgenii Sidorkinile KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,8 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et arvestades kinnipeetava korduvat kriminaalkorrast karistatust võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Evgenii Sidorkini tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni 16.03.2017 ning käitumiskontroll pikkusega 14 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas Evgenii Sidorkinile määrata KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 4,8 sätestatud kohustused. Evgenii Sidorkin ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta oli vahepeal seisukohal, et ei soovi ennetähtaegselt vabaneda, kuid nüüd asub ta avavanglas, töötab ja saab igasuguste probleemidega hakkama, mistõttu soovibki vabaneda. Tööga tal probleeme ei tule, kuna saab vabanemisel tööle jääda kohta, kus praegugi töötab. Ta kujutab ette, mida kriminaalhooldus tähendab, on valmis täitma kontrollnõudeid ja kohustusi, mis kohus talle paneb. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Evgenii Sidorkini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 08.06.2015 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele, ega toeta samuti nagu vangla E. Sidorkini ennetähtaegset vangistusest vabastamist. E. Sidorkini varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Karistusregistri andmetel on seisuga 10.09.2015 kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud kaheksal korral (seitse kehtivat ja üks arhiveeritud kriminaalkaristus). Reaalses vangistuses viibib ta teist korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. E. Sidorkin kannab liitkaristust mh raskendavatel asjaoludel tahtliku tapmise eest. Tegemist on raske esimese astme kuriteoga (Narva Linnakohtu 29.06.2001 kohtuotsusega mõisteti ta süüdi varem kehtinud Kriminaalkoodeksi /KrK/ § 101 p 1,7; § 202 järgi ja karistati vabadusekaotusega 15 aastat).
Ehkki vangistatul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, on teda vangistuses kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 02.10.2008 kohtuotsusega KarS § 331 alusel karistuse täitmise vastase kuriteo – kinnipeetava poolt narkootilise aine omandamise ja valdamise ning arsti ettekirjutuseta tarvitamise – eest. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Kuna kinnipeetav kannab liitkaristust mh raskendavatel asjaoludel tahtliku tapmise eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmise toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. On selge, et tapmine esimese astme kuriteona on äärmiselt raske kuritegu, kuna selle toimepanemisega on põhjustatud inimese surm. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa jätta kõrvale toimepandud kuriteo raskust ning isiku varasemat ükskõikset suhtumist teiste inimeste elusse ja kaaskodanike turvatundesse. Süüdlase ennetähtaegse tingimisi vabastamise küsimuse lahendamisel peab arvestama ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ning selle tagajärgede pöördumatusest, ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (joobes on toime pannud raskeima isikuvastase kuriteo) ning narkootikumidega (diagnoositud sõltuvus, karistatud KarS § 331 alusel), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). Asja materjalides puuduvad andmed süüdimõistetu vabanemisjärgse elukoha kohta. Kriminaalhooldaja 19.05.2015 ettekandes on märgitud, et „Evgenii Sidorkin ei soovi tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt vabaneda ning ta keeldus avaldamast vabanemisjärgset elukohta“. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (KarS § 75 lg 1 p 3,4,5). Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab iseenesest KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on E. Sidorkin kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende elu ja tervise kaitseks – oleks põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ja mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Evgenii Sidorkini ennetähtajalisele vabastamisele vastu. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Evgenii Sidorkin ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on 4-l korral kriminaalkorras karistatud ning reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav Harju Maakohtu
02.10.2008 otsusega mõistetud liitkaristust nii vanglas KarS § 331 järgi (kinnipeetavana vanglas narkootilise aine ilma arsti ettekirjutuseta tarvitamise ja narkootilise aine omamise eest) toime pandud kuriteo eest kui ka Narva Linnakohtu 22.04.2002 otsusega muuhulgas KrK § 101 p 1,7 järgi, s.o tahtliku tapmise eest raskendavatel asjaoludel, milline on raskeim esimese astme isikuvastane kuritegu. Nimetatud kuritegu on sooritatud alkoholijoobes. Eeltoodu näitab seda, et varasemad karistused ei ole kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, sest ta on jätkanud uute kuritegude toimepanemist ja teinud seda ka vangistuses range järelevalve tingimustes. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Kuigi isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, on viimane kuritegu toime pandud vanglas. Seega ei ole eelnimetatud tingimus vangistatu õiguspärase käitumise näol täidetud. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus. Evgenii Sidorkinile on pakutud sõltuvusravi kohaldamist nii vanglas olles kui ka vabanemisjärgselt, kuid isik keeldus mõlemast, kuna leiab, et tal ei ole enam probleeme narkootikumidega ning ta saab ise hakkama. Sõltuvusainete tarvitamist tuleb pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Kinnipeetaval puudub vabaduses garanteeritud töökoht. Evgenii Sidorkin esialgselt ei soovinud tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabaneda, mistõttu ei andnud kriminaalhooldusametnikule andmeid vabanemisjärgse elukoha ega lähedaste kohta. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus ei ole kindel, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate kohustuste määramine aitaks uute, eriti vägivaldsete isikuvastaste kuritegude toimepanemise riske maandada. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et sõltuvusaineid tarvitanuna, võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Evgenii Sidorkini suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Positiivseks tuleb lugeda seda, et kinnipeetav on osalenud mitmetes programmides, programmi „Viha juhtimine“ järeltegevuses, anonüümsete narkomaanide tugigrupis, lisaks on toimunud vestlus riskikäitumise tagajärgedest ja mõjust ning mõttetu riski võtmise vältimisest. Kinnipeetav on vanglas olles omandanud nii põhi- kui ka keskhariduse, osalenud vangla tööhõives. Alates 23.03.2015 kannab kinnipeetav karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas ning töötab alates 04.05.2015 väljaspool vanglat xxxx-s abitöölisena. Samas ei kaalu kohtu hinnangul need positiivsed asjaolud üles negatiivseid asjaolusid, millel kohus eelnevalt peatus ja mida kohus peab kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.