Eesistuja Pavel Gontšarov, liikmed Orvi Tali ja Ivi Kesküla
Kohtuistungi sekretär
Elina Huobolainen
Kohtuistungi toimumise aeg
31. august 2015
Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus
Ilja Drobõsevi süüdistuses KarS § 184 lg 1, § 185 lg 3 järgi, RG’i süüdistuses KarS § 183 lg 1, § 347 lg 1 järgi. Harju Maakohtu 23. aprilli 2015.a. otsus
Apellatsiooni esitajad Prokurör
Süüdistatav Ilja Drobõsev ja tema kaitsja Kristina Suvalova Ringkonnaprokurör Leelet Kivioja
Süüdistatav
Ilja Drobõsev, 39408250261, aadress XXXXX XX-XX, XXXXXXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, XXXXXXXXX, emakeel vene keel, ei tööta, varem kriminaalkorras karistamata;
Kaitsja
Ilja Drobõsevi kaitsja advokaat Kristina Suvalova
Tõlk
Svetlana Talli
1-15-637
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 23. aprilli 2015 aasta otsus Ilja Drobõšev’i süüditunnistamise ja temale KarS § 63 lg 1 alusel karistuse mõistmise osas KarS § 185 lg 3 järgi ning teha uus otsus, millega: - mõista Sergei Drobõšev õigeks KarS § 185 lg 3 järgi; - mõista Sergei Drobõšev’ile karistuseks KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 3 (kolm) aastat vangistust.
2.
Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid rahuldada osaliselt.
4.Apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Määruskaebus esitatakse Riigikohtule ringkonnakohtu kaudu.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 23. aprilli 2015.a. otsusega: 1) tunnistati Ilja Drobõsev süüdi KarS § 184 lg 1 ja § 185 lg 3 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ning karistuseks mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel vangistus 6 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 30.09.2014. Lisaks konfiskeeriti I. Drobõsevilt KarS § 832 alusel Harju Maakohtu 08.10.2014 määrusega arestitud sularaha 280 eurot ja mobiiltelefon. 2) tunnistati RG süüdi KarS § 183 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust ning KarS § 347 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 74 ja § 75 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui RG ei pane 2-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja § 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 22.10.2014, s.o 1 päev karistusaja hulka. I. Drobõsev mõisteti KarS § 184 lg 1 järgi selles, et tema pani toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise. Nimelt tema ebaseaduslikult omandas kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kohas, isikult ja ajal, kuid enne 30.09.2014 kella 13:42 erinevaid narkootilisi aineid, so marihuaanat ja metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) sisaldavaid tablette suures koguses, so kokku vähemalt kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest marihuaana hoidis Ilja Drobõšev ebaseaduslikult enda juures kuni 30.09.2014 kella 13:42ni, mil ta Tallinnas XXXXX XX XX maja parempoolses trepikojas politseiametnike poolt kahtlustatavana kinni peeti ja tema juurest leiti üks fooliumnutsakas, milles 0,47 g marihuaanat. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest marihuaana ning narkootilist ainet MDMA-d sisaldavaid tablette hoidis Ilja Drobõšev ebaseaduslikult kuni 30.09.2014 kella 13:55ni enda elukohas Tallinnas aadressil XXXXX XX-XX, mil narkootiline aine läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Nii leiti ja võeti politseiametnike poolt ära 20 fooliumnutsakat ning üks minigripp kilekott kokku 27,15 g marihuaanaga ja musta värvi kilekott, milles 129 tumeroosat tabletti
kogumassiga 32,27 g, mis sisaldavad 39% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi, kus puhast MDMA-d kokku 10,6 g. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest marihuaana andis Ilja Drobõšev ajavahemikul suvi 2013 kuni 28.09.2014 Tallinnas Ümera tänava piirkonnas, kokku ca 5 korral, korraga 1 g kaupa 20.- EUR eest, ebaseaduslikult edasi EG-le. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest marihuaana andis Ilja Drobõšev ajavahemikul suve algus 2014 kuni septembri algus 2014 Tallinnas Lasnamäe piirkonnas, sh Ümera tänaval, kokku ca 10-15 korral, korraga 0,5 g kaupa 10.- EUR eest, ebaseaduslikult edasi EV-le. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest marihuaana andis Ilja Drobõšev ajavahemikul juuli 2014 kuni 27.09.2014 Tallinnas Ümera tänaval Seli bussipeatuse juures, kokku ca 5 korral, korraga 0,5 g kaupa 10.- EUR eest, ebaseaduslikult edasi EJT-le. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest marihuaana andis Ilja Drobõšev ajavahemikul augusti algus 2014 kuni 21.08.2014 Tallinnas Ümera tänaval Seli bussipeatuse juures, kokku 2 korral, korraga 0,5 g kaupa 10.- EUR eest, ebaseaduslikult edasi HV-le. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest marihuaana andis Ilja Drobõšev ajavahemikul augusti algus 2014 kuni umbes 18.08.2014 Tallinnas Raadiku, Mahtra ja Ümera tänavate piirkonnas, korduvalt korraga 0,5 g kaupa 10.- EUR eest või 1 g kaupa 20.- EUR eest, ebaseaduslikult edasi RG-le. Samuti Ilja Drobõšev tahtlikult kallutas RG-i panema toime tahtlikku õigusvastast tegu, so narkootilise aine marihuaana ebaseaduslikku edasiandmist. Nimelt, soovides takistada enda kui narkootikumide müüja isiku tuvastamist, andis ta alates umbes 18.08.2014 RG-le kasutamiseks enda mobiiltelefoni Samsung SHG-B130 IMEI koodiga 359040027346552 koos SIM kaardiga, mis vastas abonentnumbrile xxxxxxxxx ning mida ostjad kasutasid narkootikumide ostmiseks, st tegemist oli narkootikumide müümiseks nn eelnevalt sissetöötatud telefoniga. Nii helistasid mainitud numbrile marihuaana ostmise eesmärgil eeluurimisel tuvastatud ning tuvastamata isikud, sh nooremad kui kaheksateistaastased isikud. RG-i ülesanne oli Ilja Drobõševi eest ise nimetatud telefonile vastata ning narkootikume osta soovinud isikutega marihuaana üleandmiseks Tallinnas Lasnamäe piirkonnas kohtumised kokku leppida ning seejärel eelnevalt Ilja Drobvõševilt talle müümiseks üle antud marihuaana ebaseaduslikult ostjatele edasi anda. Nii andis RG alates 24.08.2014 kuni septembri alguseni 2014 Tallinnas Lasnamäel kokku kolmel korral korraga 0,5 g kaupa 10.- EUR eest narkootilist ainet marihuaana ebaseaduslikult edasi EV-le. Nii andis RG 21.08.2014 Tallinnas Lasnamäel Kotka poe piirkonnas narkootilist ainet marihuaana 0,5 g 10.- EUR eest ebaseaduslikult edasi HV-le. Seega suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega pani Ilja Drobõšev toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti mõisteti Ilja Drobõšev KarS § 185 lg 3 järgi selles, et tema täisealise isikuna, olles eelnevalt toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise suures koguses, so koguses, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele, pani toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku edasiandmise nooremale kui kaheksateistaastasele isikule.
Nii Ilja Drobõšev andis ajavahemikul suvi 2013 kuni 28.09.2014 narkootilist ainet marihuaana Tallinnas Ümera tänava piirkonnas, kokku ca 5 korral, korraga 1 g kaupa 20.- EUR eest, ebaseaduslikult edasi nooremale kui kaheksateistaastasele EG-le (sünd. XX.XX.XXXX, 16-17aastane). Nii Ilja Drobõšev andis ajavahemikul suve algus 2014 kuni septembri algus 2014 narkootilist ainet marihuaana Tallinnas Lasnamäe piirkonnas, sh Ümera tänaval, kokku ca 10-15 korral, korraga 0,5 g kaupa 10.- EUR eest, ebaseaduslikult edasi nooremale kui kaheksateistaastasele EV-le (sünd. XX.XX.XXXX, 16-17-aastane). Nii Ilja Drobõšev andis ajavahemikul juuli 2014 kuni 27.09.2014 narkootilist ainet marihuaana Tallinnas Ümera tänaval Seli bussipeatuse juures, kokku ca 5 korral, korraga 0,5 g kaupa 10.EUR eest, ebaseaduslikult edasi nooremale kui kaheksateistaastasele EJT-le (sünd. XX.XX.XXXX, 17-aastane). Nii Ilja Drobõšev andis ajavahemikul augusti algus 2014 kuni 21.08.2014 narkootilist ainet marihuaana Tallinnas Ümera tänaval Seli bussipeatuse juures, kokku 2 korral, korraga 0,5 g kaupa 10.- EUR eest, ebaseaduslikult edasi nooremale kui kaheksateistaastasele HV-le (sünd. XX.XX.XXXX, 17-aastane). Nii Ilja Drobõšev andis ajavahemikul augusti algus 2014 kuni umbes 18.08.2014 narkootilist ainet marihuaana Tallinnas Raadiku, Mahtra ja Ümera tänavate piirkonnas, korduvalt korraga 0,5 g kaupa 10.- EUR eest või 1 g kaupa 20.- EUR eest, ebaseaduslikult edasi nooremale kui kaheksateistaastasele RG-le (sünd. XX.XX.XXXX, 17-aastane). Samuti Ilja Drobõšev tahtlikult kallutas alaealist RG (sünd. XX.XX.XXXX, 17-aastane) panema toime tahtlikku õigusvastast tegu, so narkootilise aine marihuaana ebaseaduslikku edasiandmist. Nimelt, soovides takistada enda kui narkootikumide müüja isiku tuvastamist, andis ta alates umbes 18.08.2014 RG-le kasutamiseks enda mobiiltelefoni Samsung SHG-B130 IMEI koodiga 359040027346552 koos SIM kaardiga, mis vastas abonentnumbrile xxxxxxxxx ning mida ostjad kasutasid narkootikumide ostmiseks, st tegemist oli narkootikumide müümiseks nn eelnevalt sissetöötatud telefoniga. Nii helistasid mainitud numbrile marihuaana ostmise eesmärgil eeluurimisel tuvastatud ning tuvastamata isikud, sh nooremad kui kaheksateistaastased isikud. RG-i ülesanne oli Ilja Drobõševi eest ise nimetatud telefonile vastata ning narkootikume osta soovinud isikutega marihuaana üleandmiseks Tallinnas Lasnamäe piirkonnas kohtumised kokku leppida ning seejärel eelnevalt Ilja Drobõševilt talle müümiseks üle antud marihuaana ebaseaduslikult ostjatele edasi anda. Nii andis RG alates 24.08.2014 kuni septembri alguseni 2014 Tallinnas Lasnamäel kokku kolmel korral korraga 0,5 g kaupa 10.- EUR eest narkootilist ainet marihuaana ebaseaduslikult edasi EV-le. Nii andis RG 21.08.2014 Tallinnas Lasnamäel Kotka poe piirkonnas narkootilist ainet marihuaana 0,5 g 10.- EUR eest ebaseaduslikult edasi HV-le. Seega, täisealise isikuna, olles eelnevalt toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise suures koguses, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku edasiandmise eest nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, samuti kihutades alaealist narkootilise aine ebaseaduslikule edasiandmisele, pani Ilja Drobõšev toime KarS § 185 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
RG mõisteti KarS § 183 lg 1 järgi süüdi selles, et tema pani toime I. Drobõsevi kihutamisel narkootilise aine marihuaana ebaseadusliku edasiandmise EV-le ja HV-le. KarS § 347 lg 1 järgi mõisteti RG süüdi selles, et ta võltsis paberile Eesti Vabariigi isikutunnistust enda nimele, eesmärgiga määratleda ennast täisealise isikuna.
ESITATUD APELLATSIOONID
2.Harju Maakohtu 23. aprilli 2015.a. otsusele esitasid apellatsioonid süüdistatav I. Drobõsev ja tema kaitsja Kristina Suvalova, kes mõlemad taotlevad maakohtu otsuse osalist tühistamist, leides, et I. Drobõsev tuleb süüdistuses KarS § 185 lg 3 järgi mõista õigeks ning ta väärib kergemat karistust kui on maakohtu poolt mõistetud 6 aastat vangistust. Alternatiivselt taotleb kaitsja kriminaalasja saatmist esimese astme kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Ühtlasi on apellandid seisukohal, et kuna KarS § 185 inkrimineerimiseks mängib tähtsat rolli alaealiste välimus, on asja arutamiseks vajalik korraldada suuline menetlus ning kohtuistungile tuleb kutsuda kaassüüdistatav ning tunnistajad, kellele I. Drobõšev müüs marihuaanat. Apellandid põhjendavad oma seisukohti järgmiselt.
3.Süüdistatava I. Drobõsevi kaitsja leiab, et kohus rikkus otsuse tegemisel oluliselt kriminaalmenetlusnorme ning kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Asjas puuduvad tõendid I. Drobõševi poolt KarS § 185 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise kohta, samas mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule.
3.1.Kaitsja hinnangul suhtus kohus I. Drobõsevi ja tema ütlustesse eelarvamuslikult, mida kinnitas kohtu seisukoht, et I. Drobõsev on temalt äravõetud tablettide arvu segamini ajanud või ei mäletanud seda asjaolu õigesti. Nimelt väitis I. Drobõšev algusest peale, et tema juurest leitud ecstasy tablettide arv oli väiksem, kui eksperdi poolt märgitud, s.o. 129 tk asemel 94 tk. Asja materjalides on aga nimetatud tablettide pildilt näha, et nende arv on 94 tk. Seega ei vasta I. Drobõsevilt ära võetud ecstasy tablettide tegelik arv kohtuotsuses märgitule. Kaitsja hinnangul leidis kohus, et süüdistatava ütlused ei ole usutavad, kusjuures võis neid kontrollida, kuid pole seda teinud.
3.2.Järgnevalt osutab kaitsja, et ei ole tõendamist leidnud, et süüdistatav vähemalt möönis, et müüs marihuaanat alaealistele. Kaitsja hinnangul moonutas kohus I. Drobõševi ütlusi, võttis neid kontekstist välja ning tegi paljasõnalisi järeldusi, millega näitas, et ei ole erapooletu. Kaitsja märgib, et põhiline asi, mida Ilja Drobõšev rõhutas, oli see, et ta ei saanud tunnistajate ega kaassüüdistatava välimuse alusel aimata, et tegemist on alaealistega. Isikud, kellele süüdistuse järgi müüs Ilja Drobõšev marihuaanat olid 2014.a aasta suvel kuni septembrini 1617 aastased s.o vanusevahe nende ja täisealiste vahel oli väga väike. I. Drobõšev ei küsinud tunnistajate ega RG-i vanust vaid seetõttu, et tal puudus kahtlustus, et tegemist võib olla alaealistega. Kaitsja on veendunud, et I. Drobõševi väited on elulised usutavad. Lisaks osutab kaitsja, et I. Drobõsevil puudus alus seostada tunnistajaid kooliõpilastena. Kool, mille kohta I. Drobõšev andis ütlusi, on XXXXXXXX XXXXXXXX – s.o. vene kool, tunnistajad on eestlased, seega ei saanud nad selles koolis käia ning süüdistatav oli sellest teadlik. Kooli juures on ala, kuhu on juurdepääs kõikidel isikutel ning seal viibimine ei saa olla aluseks viibijate vastavas koolis käimisega seostamiseks.
3.3.Kaitsja hinnangul ei ole tõendatud asjaolu, et I. Drobõšev kallutas RG-i narkootikume müüma. I. Drobõšev ei rääkinud kohtus, et on näinud kaassüüdistatavat kooli juures. Süüdistus KarS § 185 lg 3 järgi põhineb usaldusväärselt tõendamata asjaolul, et I. Drobõšev olevat andnud RG-le augustis 2014 kasutada oma mobiili koos SIM-kaardiga. Kaitsja juhib tähelepanu sellele, et RG-i ütlustest tuleneb, et I. Drobõšev ei olnud ainuke ega põhiline isik, kellelt ta ostis narkootikume aastal 2014. Seega ei saa seostada marihuaanat, mida RG on edasi andnud
tunnistajale selle marihuaanaga, mida ta ostis kui tavaline klient I. Drobõševilt. Samas ostis RG I. Drobõševilt marihuaanat väikses koguses, mitte tihti ning tavahinnaga. Seega ei ole loogiline, et RG hakkaks I. Drobõševilt saadud marihuaanat edasi müüma ilma kasu saamata. I. Drobõšev ning RG eitavad, et viimane sai I. Drobõševilt marihuaanat edasimüümiseks. Mõlemad kinnitavad, et RG ostis tavalise hinnaga ja enda tarbeks, samuti kogustes, mis ei anna alust rääkida aine võimalikust edasimüümisest. Asjas puuduvad tõendid, mis lükkaksid süüdistatavate eelmainitud ütlusi ümber. Seoses väitega, et I. Drobõsev andis oma mobiili koos SIM-kaardiga RG-le kasutamiseks viitab kaitsja, et selle kohta on kõnesalvestised, millest tuleneb vaid see, et RG tõesti vastas telefoninumbrilt, mis varem kuulus I. Drobõševile. Samas ei saa sellest teha usaldusväärset järeldust selle kohta, et RG tegi seda Ilja Drobõševi ülesandel. RG-i ja kohtu väited selle kohta, et RG vastas I. Drobõševile suunatud kõnedele selleks, et vähendada võimalust tuvastada I. Drobõševi isikut ei ole loogilised ega eluliselt usutavad. I. Drobõšev müüs ise narkootikume, ise sai kokku oma klientidega ning temal ei olnud mõtet kasutada teist isikut telefonile vastamiseks, kuna telefoni teel ei ole võimalik isikut tuvastada. Tegemist on sõna sõna vastu olukorraga, kus ühe süüdistatava jutt ei ole teise süüdistatava poolt kinnitatud ning puuduvad ka asjakohased muud tõendid. Kusjuures I. Drobõševi ütlused kohtus olid selged ja usutavad, mida ei saa öelda RG-i ütluste kohta, mis olid vastuolulised ja ebakindlad. Samas ei ole RG-i ütlused selle kohta, et tema koos I. Drobõševiga käis marihuaanat müümas, millegagi kinnitatud. Isikud, kes ostsid I. Drobõševilt marihuaanat kinnitasid, et viimane tuli kohtumisele alati üksinda. Ka kohus leidis, et RGi ütlused selles osas ei ole usaldusväärsed. Lisaks juhib apellant kohtu tähelepanu sellele, et asjaolu, et RG-lt leiti telefon, kus oli mingil ajavahemikul kasutatud I. Drobõševile varem kuulunud kõnekaarti, ei kinnita veel seda, et I. Drobõšev andis selle telefoni RG-le. Nimetatud asjad võisid sattuda RGi kätte erineval viisil. I. Drobõševi selgitused vastava kõnekaardi RG-le sattumise kohta ei ole millegagi ümber lükatud.
3.4.Kohtu etteheited selle kohta, et miks kliendid jätkasid helistamist vanale numbrile, kui I. Drobõšev pidi saatma kõikidele klientidele sms-i, ei ole asjakohased, kuna I. Drobõšev ei rääkinud, et saatis sms-e kõikidele, vaid nendele klientidele, kelle numbrid olid tal olemas. Seega võis esineda olukordi, kui I. Drobõševi numbrile helistasid isikud, kelle numbrid ei olnud I. Drobõševil kirjas. Samas selgitas Ilja Drobõšev, et ta vahetas aeg ajalt telefoninumbrit, seega sim-kaardi metsas eemale viskamine ei saa olla imelik.
3.5.Samas ei ole millegagi tõendatud see, et RG-ilt äravõetud telefon pärines I. Drobõševilt. Asjas on tuvastatud, et I. Drobõševile varem kuulunud SIM-kaarti kasutati augusti lõpus paar päeva nimetatud telefonil. Siinjuures väärib tähelepanu see, et juhul, kui I. Drobõšev andis telefoni SIM-kaardiga RG-le üle, siis miks ei tuvastatud, et vastavat SIM-kaarti kasutati nimetatud telefonis ka varem. Seega ka selles osas ei ole RG-i ütlused ja kohtu järeldused eluliselt usutavad ega teiste tõenditega kinnitatud.
3.6.Lisaks leiab kaitsja, et kohtu järeldus nagu tegutsenuks I. Drobõsev kavatsetult RG-i kihutamisel põhineb vaid oletustel. Ei ole jälgitav, miks pidi I. Drobõšev kellelegi oma „äri“ koos kliendibaasiga üle andma, kui ta ise jätkas narkootikume müümist. See on absurdne, kuna ta peaks siis sel juhul jagama kliente, s.o kasu, teise isikuga ja mis huvi oleks RG-il, kes sai I. Drobõševilt narkootikume tavahinnaga, müüa neid edasi sama hinnaga - keegi ei oleks temalt ostnud kallimalt. RG eitab ka ise, et sai I. Drobõševilt narkootikume edasiandmiseks. Samas on asjas tuvastatud, et RG ostis narkootikume ka teistelt isikutelt.
3.7.Kaitsja osutab, et KarS § 185 lg 3 alusel põhineb süüdimõistmine sellel, et I. Drobõšev andis RG-le telefoni koos kõnekaardiga. Apellant leiab, et isegi, kui nimetatud teod oleksid tuvastamist leidnud, siis ei ole sellega vastav koosseis täidetud, kuna tuleks tuvastada, et I. Drobõšev andis RG-le marihuaanat selleks, et kallutada viimast narkootikume müüa. I.
Drobõšev ega RG seda ei kinnita, samas on kindlaks tehtud, et RG ostis Ilja Drobõševilt narkootikume enda tarbeks.
3.8.Järgnevalt on kaitsja refereerinud Riigikohtu poolt esitatud seisukohti KrMS § 7 lg 3 kohaldamise osas kohtuasjades 3-1-1-29-14, 3-1-1-114-13, milledest tulenevalt leiab kaitsja, et süütuse presumptsioonist lähtudes tuleb I. Drobõšev õigeks mõista süüdistuses KarS 185 lg 3 järgi.
3.9.Karistuse osas on kaitsja seisukohal, et reaalse 6-aastase vangistuse määramine ei vasta kohtupraktikale ega süüdistatava isikule. Esmakordselt noore isiku poolt narkokuriteo toimepanemisel määratakse tavaliselt vangistus tingimisi. Kohtuistungil avaldas I. Drobõšev siirat kahetsust, ta rääkis väga usutavalt, et vahi all viibitud aeg oli piisav, et mõelda oma elust, ta on teinud enda jaoks tähtsaid järeldusi ega soovi enam olla seotud kriminaalasjadega. Toimunud muutusi kinnitas ka tema ema. Vabaduses on I. Drobõševile tagatud ametlik töökoht ning vanemate toetus. Juhul, kui mõistetud karistus jääb muutmata, ei saa noormees pärast pikaajalist vangistuse kandmist normaalset elu alustada. Seega palub apellant kergendada süüdistatava olukorda ning jätta mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata KarS § 73 alusel.
3.10.Samuti leiab kaitsja, et on võimalik jätta I. Drobõševile mõistetud vangistus osaliselt täitmisele pööramata, nt mõistes 1 aastat reaalselt ning ülejäänud osa tingimisi 5 aastase katseajaga. Kaitsja rõhutab, et 01. jaanuaril 2015.a jõustunud karistusõiguse muudatustega andis seadusandja signaali, et isiku vanglasse saatmine peab olema äärmiseks vahendiks.
4.I. Drobõsev märgib oma apellatsioonis, et ei nõustu enda süüdimõistmisega KarS § 185 lg 3 järgi, kuna ta ei saanud aru, et narkootikumide ostja on noorem kui 18-aastane. Ühtlasi taotleb I. Drobõsev kohaldada temale mõistetud vangistust tingimisi. I. Drobõsev selgitab, et RG ei näinud välja alaealisena või kooliõpilasena. Samuti ei teadnud I. Drobõsev, kus koolis võiks RG käia. Kool, mille juures suheldi, oli vene kool, tema klient rääkis eesti keeles, vene keeles aga väga halvasti, mistõttu arvas I. Drobõsev, et klient ei õpi selles koolis. Omavahel nad nendel teemadel ei arutanud. I. Drobõsev nägi, kuidas RG ostis ID-kaardi abil kioskist sigarette ja seetõttu ta arvas, et tegemist on 18-aastasega. RG oli tavaline klient, I. Drobõsev ei andnud talle narkootikume edasimüümise jaoks. Samuti osutab I. Drobõsev, et RG ostis narkootikume erinevatelt isikutelt, tema ei andnud RG-le SIM-kaarte ega telefone. Viimane kord kui ta kohtus RG-iga, siis andis ta üle marihuaana ning uue telefoninumbri, vana SIM-kaardi viskas ta minema. Tunnistajad kinnitasid, et ei näinud RG-i tema läheduses, kuigi RG on väitnud, et oli tema läheduses selleks, et võtta vastu temale tulevaid kõnesid. Samuti ei ole I. Drobõsevi hinnangul loogiline see, miks ta peaks andma enda telefoni RG-le, kui I. Dobrõsev kohtub klientidega alati isiklikult ja andis ise üle ka narkootikume. I. Drobõsev juhib tähelepanu sellele, et kuigi kohus on asunud seisukohale nagu nad viimase kuu aja jooksul tihti suhtlesid omavahel ja viibisid koos, siis tegelikkuses RG helistas talle väga harva ja üksnes selleks, et tema käest osta marihuaanat. Kuriteole kihutamiseks puudus I. Drobõsevil vajadus. Samuti selgitab I. Drobõsev, et on mõistnud vajadust teenida raha ausa tööga, tingimisi vangistuse korral on tal võimalik asuda tööle autoteeninduses ja tal oleks olemas elukoht.
RINGKONNAKOHTU ISTUNG
5.Tallinna Ringkonnakohtu 29. juuni 2015.a. kohtumäärusega määrati süüdistatava I. Drobõsevi ja tema kaitsja apellatsioonid läbivaatamisele avalikul kohtuistungil 31. augustil 2015. Ühtlasi leidis ringkonnakohus nimetatud määruses, et kuna tunnistajad ja kaassüüdistatav olid maakohtus ristküsitletud, ei ole nende korduv ristküsitlemine ringkonnakohtus põhjendatud.
Kohtukolleegium jättis rahuldamata ka kaitsja taotluse tunnistajate väljakutsumiseks nende vaatluse eesmärgil, selleks et veenduda nende välises küpsuses. Kohtuistungil jäid süüdistatav ja kaitsja oma apellatsioonide juurde ning palusid neid rahuldada. Prokurör vaidles kaitsja ja süüdistatava apellatsioonidele vastu ning palus jätta maakohtu otsus ning süüdistatavale mõistetud karistus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
6.Kohtukolleegium sissejuhatavalt märgib, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on 3. detsembri 2012. a otsuses nr 3-1-1-107-12 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtukolleegiumi hinnangul on selline minetus maakohtu otsuses tuvastatav süüdistatava poolt KarS § 185 ettenähtud kuriteokooseisu subjektiivse külje realiseerimise osas, mis päädis Ilja Drobõševi ebaõige süüdimõistmisega KarS § 185 lg 3 järgi. Kohtukolleegium põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
6.1.Süüdistatava ja kaitsja apellatsioonide keskseks vaidlusesemeks on küsimus, kas süüdistatav teadis või möönis, et isikud, kellele ta narkootilist ainet edasi andis, olid alaealised. Apellandid on seisukohal, et I. Drobõšev ei teadnud ega pole kunagi huvi tundnud narkootilise aine ostjate vanuse vastu, samuti ei osanud seda möönda. Maakohus on oma otsuses jõudnud järeldusele, et tunnistajate ja süüdistatava RG ütlustest nähtub, et I.Drobõšev ei tundnud kordagi huvi nende vanuse suhtes. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust, et objektiivselt andis I. Drobõšev narkootilist ainet suures koguses edasi alaealistele – üleandmise hetkel 16-17 aastastele isikutele. Kohtukolleegium märgib, et subjektiivsest küljest KarS §-s 185 ettenähtud süüteo koosseisu realiseerimine ei eelda vähemalt otsest tahtlust narkootilise aine edasiandmiseks alaealistele, kuna nimetatud normi dispositsioonis puudub viide narkootilise aine teadvalt nooremale kui kaheksateistaastasele isikule ülendamisele. Seega subjektiivsest küljest piisab nimetatud koosseisu realiseerimiseks kaudsest tahtlusest ehk asjaolust, kas süüdistatav möönis, et annab narkootilist ainet edasi alaealisele. Maakohus jõudis seisukohale, et süüdistatav möönis, et tegemist on alaealistega järgmistel põhjendustel.
nooremad kui kaheksateistaastased. Kohtukolleegium märgib, et juba maakohtu eeltoodud sõnastusest tulenevalt pidi süüdistatav kahtlema tunnistajate ja kaassüüdistatav RG-i vanuses. Samas sedastas maakohus, et I. Drobõšev pidi võimalikuks pidama, et kõnealused isikud ei ole täisealised. Selline sõnastus viitab aga süüdistataval tahtluse puudumisele koosseisu realiseerimise suhtes ning osundab süüdistatava hooletusele. Sellist järeldust toetab maakohtu mõtete käik, et I.Drobõševi käitumisest nähtub, et ta suhtus ükskõikselt tõsiasja, et marihuaana ostja võib olla alaealine. Kohtukolleegium nõustub kaitsja etteheitega, et kontekstist välja rebitud on kohtu argument, et süüdistatav nägi tunnistajaid kooli taga jalutamas, mis pidi viitama sellele, et isikud käivad selles koolis. Kohtukolleegium märgib, et oma mõtte arendamiseks avaldas süüdistatav maakohtu istungil järgmise lausena, et nägi kuidas tunnistajad seal alkoholi jõid ja suitsetasid
(T lk 155 pöördel). Samuti väärib tähelepanu ka apellantide argument, et kõik tunnistajad olid eesti rahvusest, süüdistatav aga kohaliku elanikuna teadis, et nimetatud kool - XXXXXXXX XXXXXXXX on vene õppekeelega, seega tema kuidagi ei seostanud marihuaana ostjaid selles koolis käimisega. Pealegi tunnistajate ütlustest ei tulene, et narkootiline aine - marihuaana oleks neile kunagi üle antud nimetatud kooli territooriumil või selle läheduses. Ka ei tulene alaealiste tunnistajate ütlustest, et nad oleksid kunagi üldse süüdistatavaga nimetatud kooli juures kokku saanud. Asudes seisukohale, et tunnistajate, süüdistatava RG-i ja nimetatud põhikooli vahel puudus seos peale selle, et süüdistatav enda sõnade järgi nägi neid kooli territooriumil jalutamas - suitsetamas ja alkoholi joomas, tuleb sedastada, et I. Drobõšev ei pidanud möönma ega möönnud, et nad käivad selles koolis. Kui aga marihuaanat ostnud tunnistajate ja kaassüüdistatava seost põhikooliga ära mõelda, siis ei nähtu kriminaalasja materjalides mitte ühtegi tõendit, mille alusel võiks tulla järeldusele, et süüdistatav möönis, et nad olid kuriteo toimepanemise ajal alaealised. Süüdistatav on kogu menetluse jooksul väitnud, et arvas, et RG ja marihuaanat ostnud isikud on temaga samaealised või vähemalt 18aastased. Kohtukolleegium märgib, et maakohus tegelikult soostus kahe aspektiga – et tõendid puuduvad selle kohta, et RG või marihuaanat ostnud alaealised oleks oma vanusest kunagi süüdistatavale rääkinud ning, et välimuse järgi ei saa üheselt järeldada, kas tegemist on täisealiste isikutega või mitte. Siinkohal väärib märkimist, et süüdistatav ise oma välimusest on väikest kasvu ja kõhna kehaehitusega, kelle täisealisuse kohta ilma isikut tõendava dokumendi kontrollimiseta võib tekkida kahtlusi. I. Drobõšev on sündinud 25.08.1994 ning kahtlustatavana talle süüks arvatud kuritegudes oli kinni peetud 30.09.2014, mis tähendab, et kuritegude toimepanemise ajal oli ta ise 19aastane või alles sai 20aastseks. Sellest tulenevalt on eluliselt usutav süüdistatava kaitseversioon sellest, et ta arvas, et tema käest narkootilist ainet ostnud isikud oma välimuse järgi on temaga sama vanad ehk täisealised. Pealegi, täisealisusest eraldas kaassüüdistatavat ja marihuaanat ostnud tunnistajaid võrdlemisi lühike aeg - ligi aasta. Sama lühike aeg eraldas süüdistatavat aga alaealisusest.
6.2.Nõustudes apellantidega, et tõendamist pole leidnud, et I. Drobõšev teadis või möönis, et isikud (s.h. RG), kellele ta müüs marihuaanat või andis edasi edasimüümiseks, on alaealised, tuleb asuda seisukohale, et I. Drobõševi süü talle inkrimineeritud KarS § 185 lg 3 järgi pole tõendamist leidnud ning tema kuulub selle süüdistuse järgi õigeksmõistmisele. Sellest tulenevalt ei pea kohtukolleegium vastama kaitsja ja süüdistatava apellatsioonide osale, milles vaidlustatakse süüdistatava poolt RG-i kallutamist marihuaana edasiandmisele kolmandatele isikutele.
7.Esitatud apellatsioonis kaitsja märgib samuti, et süüdistatavalt äravõetud ecstasy (MDMA) tablettide tegelik arv ei vasta kohtuotsuses märgitule. Oma seisukohta kaitsja argumenteerib asjaoluga, et süüdistatav kogu menetluse jooksul väitis, et tema juurest leitud ecstasy tablettide arv oli väiksem, kui eksperdi poolt märgitud, s.o. 129 tk asemel 94 tk. Asja materjalides on nimetatud tablettide pildilt näha, et nende arv on 94 tk, seega maakohus on suhtunud süüdistatava ütlustesse eelarvamuslikult, suhtudes neisse kriitiliselt. Kohtukolleegium kaitsja sellise argumendiga ei nõustu ning osundab, et 30.09.2014 I. Drobõševi kasutuses olnud korteris aadressil Tallinn, XXXXX XX-XX toimunud läbiotsimise käigus I. Drobõšev vabatahtlikult andis välja jope taskus oleva kanepi ning panipaigas mustas läbipaistmatus kilekotis olevad ecstasy tabletid. Tabletid koos musta värvusega kilekotiga olid pakendatud paberümbrikusse (pakend nr. 6) (T lk 59,60). 06.10.2014 olid nimetatud tabletid vaadeldud, loetud ja pildistatud, mis on fikseeritud asitõendite vaatlusprotokollis. Menetleja tuvastas, et pakendis nr. 6 sisaldunud musta värvi läbipaistmatus kilekotis (prügikott) leidus 129 tk tumeroosat värvi tablette, millistel kirjaklambri logo. Nimetatud prügikott tablettidega (pakend 6) oli saadetud EKEI-sse narkootiliste ainete ja DNA-ekspertiisidesse. (T lk 65-69).
07.10.2014 ehk asitõendite vaatlusele järgneval päeval saabus pakendis nr 6 sisalduv must kilekott koos selles olevate tablettidega ekspertiisiasutusse, kus tuvastati, et pakendis nr 6 ekspertiisiks esitati 129 tumeroosat tabletti massiga 32,27 g, tablettide ühel küljel on kirjaklambri kujuline logo. Ekspertiisiarvamusest nähtub, et ekspertiisiks esitatud mustas kilekotis olevad
tumeroosat tabletti massiga 32,27 g sisaldavad metüleendioksümetamfetamiini (hüdrokloriidina), tablettide metüleendioksümetamfetamiini hüdrokloriidi sisaldus on 39%, tablettides sisaldub 10,6 g metüleendioksümetamfetamiini
(MDMA).
Kohtukolleegium seega leiab, et ülaltoodust üheselt nähtuvalt oli ekspertiisiks esitatud sama pakendisse nr. 6 pakendatud ja samas koguses narkootiline aine MDMA, mis oli läbiotsimise käigus I. Drobõševi poolt eeluurimisele vabatahtlikult välja antud, seega õige on maakohtu seisukoht, et I. Drobõšev võis segi ajada või unustada enda valduses olnud MDMA tableittide täpset arvu. Ekslik on ka kaitsja apellatsioonis toodud argument, et tablettide asitõenditena vaatluse käigus tehtud pildilt nähtub 94 tabletti (T lk 68), mis riimub ka süüdistatava ütlustega temal olnud tablettide kogusest. Kohtukolleegium sedastab, et tegelikult pildile on jäädvustatud vähemalt 110 tabletti, kusjuures mõned neist asuvad üks teise peal, seega täpset fotol olevate tablettide arvu üheselt tuvastada ei saa. Kohtukolleegium märgib samuti, et asitõendite vaatlusprotokolli juures olevad fotod on üksnes selle protokolli lahutamatuks osaks, ning fotodega jäädvustatakse vaadeldavate asitõendite välist ilmet, kuid ei tuvastata nende kogust. Käesoleval juhul tõend on asitõendite vaatlusprotokoll tervikuna ning sellega on üheselt tuvastatud, et I. Drobõševi poolt läbiotsimise käigus väljaantud mustas kilekotis sisaldus 129 tumeroosa värvi tabletti. Kohtukolleegium märgib samuti, et esitatud apellatsioonides ei vaidlustatagi, et I. Drobõšev käitles ebaseaduslikult narkootilisi aineid suures koguses.
8.Mõistes I. Drobõševi õigeks KarS § 185 lg 3 järgi, jätab ringkonnakohus muutmata maakohtu otsuse osas, millega I. Drobõšev oli süüdi mõistetud KarS § 184 lg 1 järgi toimepandud kuriteos ning mõistab talle selles osas karistuse.
8.1.Vastavalt kohtupraktikas omaksvõetud arusaamale tuleb karistuse mõistmisel võtta esmaselt aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida siis edasiselt, vastavalt kergendavate ja/või raskendavate asjaolude esinemisele, nihutada kas üles- või allapoole. KarS § 184 lg 1 sanktsiooni keskmiseks määraks on 5 aastat ja 5 kuud vangistust. Ilja Drobõševile karistuse mõistmisel maakohus arvestas, et ta tunnistas oma süüd täielikult narkootikumide käitlemises suures koguses ja kahetses, mis on käsitletav karistust kergendava asjaoluna. Maakohus on asjakohaselt märkinud, et I.Drobõšev on ise kinnitanud, et teenis 2014 aasta suvel narkootiliste ainete müügist ca 1000 eurot, mistõttu on tõendatud, et kuriteod pandi toime omakasu motiivil, mis on karistust raskendavaks asjaoluks. Maakohus on samuti asjakohaselt märkinud, et Ilja Drobõševi iseloomustab, et ta on varem kriminaalkorras karistamata isikuks, tal on olemas kindel elukoht ema juures, tal on võimalus töötada ning tema ülalpidamisel ei ole teisi isikuid. Kohtukolleegium on seisukohal, et süüdistatavat võib mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest vangistuse määraga, mis jääb KarS § 184 lg 1 sanktsiooniga ettenähtud keskmisest määrast allapoole ning mõistab I. Drobõševile karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.
8.2.Mõlemad apellandid taotlesid süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamist ning selle kandmisest osalist tingimuslikku vabastamist. Vastuseks apellantide kaebustele kohtukolleegium osundab eelkõige Riigikohtu lahendile asjas nr. 3-1-1-99-06, millest tuleneb, et karistuse kandmisest osalise vabastamise instituudi eesmärk
on üksnes nn šokivangistus, mida tuleb sisustada eripreventiivselt kui isiku tõsist hoiatamist lühiajalise - s. o mõnekuulise vangistusega (vt RKKKo nr 3-1-1-41-04 ja nr 3-1-1-21-05). Osalisel karistusest tingimuslikul vabastamisel tuleb kohesele ärakandmisele määratavat karistust käsitada igal juhul vaid kuudes vältava lühivangistusena. Selline lühivangistuse määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjendused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Süüdistatava karistusest tingimuslik vabastamata jätmine on selline diskretsiooniotsus, mida kohus ei pea eraldi põhjendama. Süüdistatava karistusest tingimuslikuks vabastamiseks ei pea mõlemad KarS §-des 73 ja 74 nimetatud alused (s.t nii kuriteo toimepanemise asjaolud kui ka süüdlase isik) olema märkimisväärsete erisustega. Süüdistatava karistusest tingimuslikku vabastamist saab lugeda seaduslikuks ka siis, kui kohtuotsuses on veenvalt põhjendatud kas kuriteo toimepanemise asjaolusid või süüdlase isikut iseloomustavate tunnuste märkimisväärset eripära (vt ka RKKKo nr 3-1-1-40-04). Karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine võib üldjuhul kõne alla tulla kergemate süütegude ja lühiajalisemate vangistuste puhul. KarS §-de 73 ja 74 esimestes lõigetes sätestatust ei tulene karistusest tingimusliku vabastamise keeldu ka raskemate kuritegude puhul, kuid seda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt (vt RKKKo nr 3-1-1-80-04). Käesoleval juhul on I. Drobõšev süüdistatud raskes I astme rahvatervisevastases süüteos. Väärib tähelepanu, et üksnes tema kodus leitud MDMA puhta aine kogusega saaks tekitada joovet ligi 100 inimesele. Samuti käesolevaks hetkeks on I. Drobõšev viibinud vahi all ligi aasta, mis tähendab, et tema suhtes eelpool osundatud kohtupraktikas omaksvõetud arusaama kohaselt ei ole enam kohaldatav nn šokivangistus, seega ei ole võimalik Ilja Drobõševi karistusest tingimuslikult vabastada ei KarS § 73 ega ka § 74 sätete alusel.
9.KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. I. Drobõšev’i kaitsja Kristina Suvalova taotles apellatsiooni koostamise, ringkonnakohtuistungiks ettevalmistumise ja kohtuistungist osavõtu eest, koos käibemaksuga, summas 336,00 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 2-4 või lg-s 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Ringkonnakohus tühistab Harju Maakohtu otsuse I. Drobõševi süüditunnistamise ja temale karistuse mõistmise osas KarS § 185 lg 3 järgi ehk teeb kohtulahendi KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel, seega menetluskulud jäävad riigi kanda.
10.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4 tühistab ringkonnakohus Harju maakohtu otsuse Ilja Drobõševi süüditunnistamise KarS § 185 lg 3 järgi ja temale mõistetud karistuse osas. Süüdistatava Ilja Drobõševi ja tema kaitsja Kristina Suvalova apellatsioonid rahuldab ringkonnakohus osaliselt. Pavel Gontšarov allkirjastatud digitaalselt
Ivi Kesküla allkirjastatud digitaalselt
Orvi Tali allkirjastatud digitaalselt
Juhindudes KrMS § 306 lg 5 kohtukolleegium määras:
1.Parandada kriminaalasjas nr. 1-15-637 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2015 kohtuotsuse resolutiivosas olev ilmne ebatäpsus ning asendada süüdistatava eesnimeks ekslikult märgitud „Sergei“ õige eesnimega „Ilja“. Edasikaebamise kord Kohtumäärus ei ole edasikaevatav.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.