Kohtulahend

Määrata I.L kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada I.L karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.06.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 20.04.2011 otsusega nr 1-10-10414 tunnistati I.L süüdi KarS § 113 järgi ja karistuseks mõisteti talle 8 (kaheksa) aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise aja alguseks loeti 27.02.2010. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on I.L kriminaalkorras karistatud 6-l korral, vanglas kannab ta karistust kolmandat korda. Käesolevat karistust kannab isik tapmise eest. Kuritegu on toime pandud alkoholi tarbimisel tekkinud tüli käigus. Kuritegude vägivaldsuse raskusaste on muutunud raskemaks, varasemalt on isik toime pannud kehalisi väärkohtlemisi. Kuritegu on toime pandud samal viisil nagu eelmistel kordadel, süüdimõistetu käitumine on sarnane varasemaga. Soodusteguriks on alkohol. Individuaalse täitmiskava raames on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammid "Viha juhtimine" ja „Eluviisitreening“, osalenud Convictuse tugigrupis. Kinnipeetavaga on vesteldud programmis "Viha juhtimine" omandatud oskuste ja teadmiste kinnistamiseks. Kinnipeetav leiab, et alkohol mõjutab tema käitumist, mitte viha emotsioon. Väidetavalt oskab isik kaine peaga kontrollida oma käitumist ja emotsioo ne. Kinnipeetav läbis riigikeele A2 taseme kursuse (sooritas eksami 49 punktiga) ning riigikeele B1 taseme kursuse. Kinnipeetav omandas Ida-Viru Kutsehariduskeskuse kaudu abikoka eriala. Isik on töötanud vangla majandustöödel üldkasutatavate ruumide koristajana ning toidujagajana. 05.03.2015 on võimaldatud isikule külastada Töötukassat. Alates 10.02.2015 paikneb kinnipeetav Viru Vangla avavanglaosakonnas ning alates 26.03.2015 töötab väljaspool vanglat xxxx abitöölisena. Kinnipeetav suhtleb õega telefoni vahendusel. Käesolevaks ajaks on

kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 aastat 6 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 2 aastat 5 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav soovib võimaliku vabanemise järgselt elama asuda õe juurde aadressile xxxx. Kinnipeetava õde on nõus venna enda juurde elama võtma. Elukeskkonna vahetus oleks oluline, sest xxxx ei ole keegi isikule toetust pakkumas. Kinnipeetaval on põhiharidus. Enne vangistust oli isik hõivatud mitteametliku tööga. Kinnipeetav omab nii juhu- kui ametliku töö kogemust. xxxx garanteeritakse kinnipeetavale töökoha olemasolu ka võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral, kui isik ise seda soovib. Kuna isik asub xxxx elama, siis antud töökohale ta tööle asuda ei saa, sest see töökoht asub xxxx, kuid isik leiab, et probleeme töö leidmisega ei teki, sest xxxx on selleks rohkelt võimalusi. Käesoleval hetkel saab kinnipeetav isiklikku töötasu ja enne vangistust moodustas isiku sissetuleku töölt saadav palk. Väidetavalt oskas isik tulud-kulud tasakaalus hoida, kuid võlgu kohtutäiturite ees ei olnud võimalik tas uda. Teenitud tulust suur osa kulus ka alkoholi muretsemise peale. K-Raha andmetel omab kinnipeetav tasumata võlanõudeid 8418,46 euro ulatuses, vabanemisfondi on hoiustatud 579,79 eurot. Kinnipeetava vanemad on surnud. Sugulastest on toetavaks isikuks õde I K oma perekonnaga. Teised sugulased elavad väidetavalt xxxx . Isiku sõnul on tal xxxx poeg, kes elab oma emaga ning kellega omavahelisi suhteid ei ole. Isik omab xxxx linnas tuttavaid, kes võivad talle negatiivset mõju avaldada. Samuti on kinnipeetav varasemalt toime pannud kuriteo grupis, mis viitab kriminaalse suhtlusringkonna olemasolule. Isikuvastased kuriteod iseloomustavad isiku hoolimatust teiste inimeste suhtes. Riskiv- ja hoolimatu elustiil väljendub korduvate väär- ja kuritegude toimepanemises. Isik on toime pannud alkoholijoobes raskeid isikuvastaseid kuritegusid. Vestlusel tunnistas kinnipeetav ise, et muutub alkoholi kuritarvitades mõtlematuks ning vägivaldseks. Samas sõltuvust isik ise ei tähelda. Karistusregistri andmetel o n isikut väärteokorras 5-l korral karistatud Alkoholiseaduse alusel. Narkosõltuvust ei ole diagnoositud. Väidetavalt on isik proovinud marihuaanat, amfetamiini ja ecstasyt, viimane proovimine olevat aset leidnud 3 aastat tagasi. Süstinud isik ei ole. Narkootikumid väidetavalt ei huvita isikut. Karistusregistri andmetel on isikut 2-l korral väärteokorras karistatud NPALS alusel. Kinnipeetav võib kaotada kergelt enesevalitsuse ning käituda agressiivselt, mille tagajärjed võivad olla väga rasked. Isik on olnud varasemalt kriminaalhooldusel, mis lõppes edukalt. Vanglaametnikega suhtlemisel probleeme ei ole täheldatud. Isik on toime pannud raskeid isikuvastaseid kuritegusid, mis näitavad ükskõikset suhtumist ühiskonda tervikuna. Kinnipeetava puhul seisneb ohtlikkus füüsilises vägivallas, millega võib kaasneda ka kannatanu surm ning samuti varavastase kuriteo toimepanemises. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem alkoholijoobes olles tekkiva tüli/lahkheli käigus, kui teised ei käitu nii nagu kinnipeetav ootab ning materiaalselt raskes olukorras. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 48%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 45%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist ning teeb ettepaneku määrata I.L-ile katseaeg kuni tema karistusaja lõpuni 27.02.2018 ja käitumiskontroll pikkusega 14

kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata I.L-ile KarS § 75 lg 2 p 2,2 ,4,8 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et õe I K sõnul on I.L-il poeg, kes hetkel elab lastekodus. Kriminaalhooldusametnik teeb sarnaselt vanglaga ettepaneku määrata I.L-ile katseaeg kuni tema karistusaja lõpuni, s.o kuni 27.02.2018 ja käitumiskontroll

pikkusega 14 kuud. Samuti tuleks kriminaalhooldaja hinnangul määrata isikule KarS § 75 lg 2 p 2,2 1,4,8 sätestatud kohustused. I.L ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetava sõnul läheb ta vabanemisel elama õe juurde, kes on sellega nõus. Isik on teadlik sellest, et võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral on katseaeg kuni karistusaja lõpuni . I.L-i väitel leidis õde talle töökoha koka abi erialal, millise eriala ta vangistuses omandas. Kinnipeetav on otsustanud, et alkoholi ta enam ei tarvita. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa I.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub nimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 10.06.2015 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. I.L-i käitumises vangistuses on positiivseid asjaolusid – kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, riigikeele õppimine, sotsiaalprogrammide läbimine, majandustöödel töötamine jm, mis viitavad sellele, et süüdimõistetu on vangistuses käitunud õiguspäraselt ja teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vähetähtis pole ka asjaolu, et kinnipeetaval tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada eelnimetatud süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ning käitumiskontrolli kohaldamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks I.L-il jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli 24 kuu kestel. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 27.03.2018. Prokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja tähtaja kohta. Prokuratuur ei ole vastu I.L-i tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu I.L-i võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja seda vaatamata sellele, et I.L kannab karistust esimese raskusastme isikuvastase kuriteo (tapmise) eest, sest kuriteo raskus ei välista süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetava käitumisele vangistuses ei saa midagi ette heita. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammid "Viha juhtimine" ja „Eluviisitreening“, osalenud Convictuse tugigrupis, samuti on kinnipeetavaga vesteldud programmis "Viha juhtimine" omandatud oskuste ja teadmiste kinnistamiseks. Kinnipeetava riigikeele valdamine on hinnatud A2 tasemele. Kinnipeetav omandas Ida-Viru Kutsehariduskeskuse kaudu abikoka eriala, ta on töötanud vangla majandustöödel üldkasutatavate ruumide koristajana ning toidujagajana. Alates 10.02.2015 paikneb kinnipeetav Viru Vangla avavanglaosakonnas ning alates 26.03.2015 töötab väljaspool vangl at xxxx abitöölisena. I.L-il puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on täitnud oma eesmärgi ning

isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetaval on vabaduses kindel elukoht ja õde, kes teda toetab. Kinnipeetavale on garanteeritud töökoht asukohaga xxxx senisel töökohal, kuid xxxx tal puudub töökoht, kuid õde on andnud lootust, et isik saab tööle vangistuses omandatud abikoka erialale. Arvestades kinnipeetava karistatust on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 48%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 45%, mis on keskmine risk. Viru Vangla ja prokurör toetavad I.L-i tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kinnipeetava I.L-i puhul on suurimaks riskiks alkoholi kuritarvitamisega seonduv risk, kuid uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski, saaks kohtu hinnangul veelgi maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks I.L-ile KarS § 75 lg 2 p 2,2 1,4,8 sätestatud kohustuste panemisega. Kinnipeetav on ka varasemalt olnud kriminaalhooldusele allutatud ning see lõppes edukalt. Kohtu hinnangul tuleks I.L-ile anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.