Kriminaalasi nr 1-14-2227
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
17. september 2015. a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-2227
Kohtunik
Liivi Loide
Taotluse esitaja
kriminaalhooldusametnik Pille Maasen
Taotlus
erakorraline ettekanne O.N-i kohta
Süüdimõistetu
O.N isikukood XXX; elukoht: Jõgeva maakond, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
KarS § 69 lg 6 alusel pöörata täitmisele O.N-ile Tartu Maakohtu 12.03.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-2227 mõistetud vangistuse kandmata osa, mis on 5 (viis) kuud 5 (viis) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1 kohaselt kohustada O.N ilmuma karistuse kandmiseks 05.oktoober 2015.a kell 10:00 Tartu Vanglasse. KrMS § 414 lg 3 kohaselt võib süüdimõistetu määratud ajaks vanglasse mitteilmumisel kohaldada tema sundtoomist. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
O.N on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 12.03.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-2227 KarS § 121 järgi ja karistuseks mõistetud 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati O.N-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 20.12.2012. a otsusega kriminaalasjas 1-12-12232 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 7 kuud vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti O.N-ile 1 aasta vangistust. 1 (4)
KarS § 69 lg 1 alusel asendati O.N-ile liitkaristuseks mõistetud vangistus 730 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati O.N-ile üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule. KarS § 69 lg 4 alusel oli O.N kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. 22.01.2015. a esitas kriminaalhooldusametnik Pille Maasen kohtule esimese erakorralise ettekande O.N-i kohta, kuna viimane ei pea kinni üldkasuliku töö ajakavast ning rikub KarS § 75 lg 1 p 2 alusel määratud kohustust. Kriminaalhooldaja tegi ettepaneku pöörata O.N-ile mõistetud vangistus täitmisele. 11.02.2015. a toimunud istungil leidis kriminaalhooldaja, et üldkasuliku töö sooritamist on võimalik jätkata, kuna asjaolud on muutunud, O.N leidis uue töökoha kodu lähedal ning soovib tööd teha. Eelnevast tulenevalt jättis kohus rahuldamata kriminaalhooldusametniku taotluse O.N-ile Tartu Maakohtu 12.03.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-2227 mõistetud asenduskaristuse täitmisele pööramiseks. 06.08.2015. a esitas kriminaalhooldusametnik teise erakorralise ettekande O.N-i kohta, kuna O.N ei pea kinni üldkasuliku töö ajakavast ning rikub KarS § 75 lg 1 p 2 alusel määratud kontrollnõuet. 06.08.2015. a seisuga on O.N teinud talle kohtu poolt määratud 730-st üldkasuliku töö tunnist ära 323, neist 172 tundi perioodil veebruar 2015 - juuli 2015, sooritamata tunde on 407. Registreerimisnõude rikkumised on fikseeritud 20.03, 02.04, 14.04 ja 15.06.2015. a. Kriminaalhooldajale antud seletustes on O.N toonud põhjuseks Jõgevale sõiduks vajaliku raha puudumise ning töötamise. Erakorralise ettekande kohaselt paranes O.N-i suhtumine üldkasuliku töö sooritamisse peale 11.02.2015. a toimunud kohtuistungit, kuid positiivne muutus oli lühiajaline. Veebruaris jäi kriminaalhooldusametniku poolt graafikuga määratud tundidest tegemata 16, märtsis tegemata 77 tundi, aprillis ei töötanud tundigi. Kriminaalhooldusametnik on O.N-ile teinud sel perioodil kaks kirjalikku hoiatust 25.03.2015. a ja 28.04.2015. a. Peale teistkordse hoiatuse saamist töötas O.N maikuus 98 tundi, kuid juuni ja juulikuus algasid jälle probleemid. Töö tegemise vajadusest ja võimalikest tagajärgedest on temaga korduvalt vestelnud ka valla töötajad, kuid O.N ei ole ka nende nõuannetega arvestanud. Eelnevast tulenevalt tegi kriminaalhooldaja ettepaneku pöörata karistus täitmisele. 27.08.2015.a toimunud kohtuistungil selgitas O.N, et ta ei saanud üldkasulikku tööd teha, kuna pidi raha teenima. Lisaks oli ta ka vahepealsel perioodil haige ja ei saanud töötada. Ta avaldas, et saab aru, et karistus on vaja kanda ja soovib siiski määratud üldkasuliku töö tunnid ära teha ja saab nüüd aru, et tegemist on viimase võimalusega. Ta selgitas, et saab enda palgatööd selliselt korraldada, et jõuaks ka ÜKT teha. Kriminaalhooldaja kinnitas, et O.N oli trauma ja ta oli ca kahe kuu jooksul töövõimetu. Kuid ka muul perioodil ei teinud ta tööd nõuetekohaselt, ei pidanud kinni määratud töötamise graafikust. Kriminaalhooldaja leidis, et on kaheldav, kas süüdlane enda suhtumist muudab ja tegelikult ka tähtaja pikendamise korral määratud üldkasuliku töö ära teeb. Kohus lükkas asja arutamise edasi, et anda süüdlasele võimalus asuda korrektselt üldkasulikku tööd sooritama ja palus esitada ka dokumendid O.N-i vigastuse kohta, mis ei võimaldanud tal töötada.
2 (4)
17.09.2015.a kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja tehtud ettepaneku juurde ja palus pöörata O.N-i vangistuse täitmisele ning selgitas, et kohtuistungite vahelisel perioodil pidi O.N töötama 90 aga töötas vaid 48 tundi. Ühel päeval oli takistavaks asjaoluks vihm ja kuna tööd olid välitööd, siis objektiivsetel põhjustel ei olnud võimalik töid teostada. Ka tööandja kinnitas seda. 3 puudutud päeva osas esitas O.N kriminaalhooldajale tõendi, millest nähtub, et ta on 05.09.2013.a pöördunud Tartusse EMO sse, kuna 03.09.2015.a löönud vasaku põlve vastu paati ja vigastanud seda. Ülejäänud töölt puudutud päevade osas süüdlane mingeid põhjendusi esitanud ei ole. Lisaks on tööandja kriminaalhooldajat informeerinud, et O.N-i üldkasuliku töö sooritamine kulgeb endiselt väga vaevaliselt, ta loodab tunnid saada kirja mitte midagi tehes. Kriminaalhooldaja leiab, et arvestades O.N-i senist töötamise tempot ja tegemata töö hulka ei ole ta võimeline üldkasulikku tööd nõuetekohaselt sooritama isegi juhul kui kohus peaks tähtaega pikendama. Süüdlane on korduvalt andnud lubadusi, kuid ei ole neid täitnud. O.N selgitas, et nüüd ta kindlasti asub tööd tegema nõuetekohaselt ja palus anda selleks võimaluse. Miks ta senistest kokklepetest ei ole kinni pidanud, selle kohta ühtegi mõistlikku selgitust anda ei osanud.
Kohus leiab, et kriminaalhooldaja taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Alates 01.01.2015. a kehtivas redaktsioonis KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. O.N-ile mõistetud vangistus on asendatud üldkasuliku tööga enne 01.01.2015. a jõustunud kohtulahendiga, mistõttu ei saa käesolevalt vangistuse täitmisele pööramisel lähtuda KarS § 69 lg 6 uue redaktsiooni teises lauses toodud asendussuhtest. Aluseks tuleb võtta varasem KarS redaktsioon, mille kohaselt arvestatakse aresti või vangistuse täitmisele pööramisel karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega (Riigikohtu 16.03.2015.a lahend nr 3-1-1-18-15 p 22). O.N ei ole sooritanud üldkasulikku tööd ega täitnud ka nõuetekohaselt kohustust ilmuda registreerimisele. Rikkumiste tõttu on kriminaalhooldaja teinud talle korduvalt kirjalikke hoiatusi, süüdlane on andnud lubadusi, millest kinni ei ole pidanud. O.N on ka kohtule andnud korduvalt lubadusi enda käitumist parandada ja asuda nõuetekohaselt üldkasulikku tööd sooritama – käesolev erakorraline ettekanne on juba teistkordne. Kriminaalhooldaja on leidnud süüdlase erinevaid töö sooritamise kohti, et O.N oleks võimalik võimalikult vähese aja- ja rahakuluga tööd sooritada. Sellele vaatamata on O.N leidnud erinevaid põhjendusi töö mittetegemiseks ega pidanud kinni koostatud töö tegemise ajakavast. Mõningal määral on olukord paranenud peale toimunud kohtuistungeid, kuid see on alati olnud ajutine. Käesolevaks ajaks, kui töö tegemise tähtaja lõpuni on jäänud alla kahe nädala, on määratud 730 tunnist pooleteise aastaga sooritatud vaid 419 tundi. Oma põhjendustes kontrollnõuete täitmatajätmise kohta on O.N tuginenud perekonnaprobleemidele ning rahaliste vahendite puudumisele. Samas nähtub tema enda ütlustest, et ta on siiski töötanud ja saanud selle eest ka tasu ning ilmselt on
3 (4)
registreerimiskohustuse täitmata jätmine tulenenud enamasti isiku vastutustunde puudumisest. Ka üldkasuliku töö sooritamise graafikut on tulnud koostada korduvalt, kohandades seda süüdlase vajadustega ja võimaldatud tal endale elatist teenida. O.N-i selgitustest ja ka käitumisest saab aga teha järelduse, et ta ei ole olnud motiveeritud karistust vabaduses kandma ega teinud pingutusi tegelikult elukorralduse muutmiseks selliseks, et ka kohustusi täita. Ta valinud tegevused, mis on talle mugavamad ja leidnud järjekindlalt erinevaid põhjendusi nõutava tegematajätmiseks. Nii ametnikud, üldkasulikku tööd korraldav tööandja kui ka kohus on talle korduvalt võimalusi andnud. O.N ei ole antud lubadusi pidanud. Mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid takistanud isikul nõuetekohaselt üldkasuliku töö tegemist ning registreerimiskohustuse täitmist, süüdlane kohtule esitanud ei ole. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et käesolevalt on karistuse eesmärke võimalik täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Kriminaalhooldaja esitatud andmete kohaselt on süüdimõistetul sooritamata 311 tundi üldkasulikku tööd. Kuni 31.12.2014. a kehtinud KarS § 69 lg 6 tulenevalt vastab 2-le tunnile üldkasulikule tööle üks päev vangistust, seega on O.N karistuseks mõistetud vangistusest üldkasuliku tööga kandmata 155 päeva, s.o 5 kuud 5 päeva vangistust. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.