Kohtulahend

EE502200221014193355. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700029801 ja selgitus „Andres Kuutok 1-14-10973 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MAAKOHTU SEISUKOHT

kaetud verekahtlase määrdumisega. Mehel on seljas musta-halli-valge ruuduline eest nööbitav lühikeste varrukatega särk, mis on kaenla alla üles tõstetud, jalas on rohekashallid kolmveerandpikkusega püksid. Särk on verekahtlase määrdumisega, samuti püksid eest luku kohalt. Verekahtlane määrdumine peene triibuna on mehe paremal paljal säärel, samuti tema mõlema spordijalatsi siseküljel. Surnukeha parema püksitasku juures maas on 5-eurone rahatäht ja musta värvi paber, mis on Tudengi Takso visiitkaart. Parempoolsest taskust leiti võti koos võtmehoidjaga ning kolm 2 eurost, kaks 50 sendist, kolm 5 sendist, kaks 10 sendist, üks 2 sendine ja üks 1 sendine münt. Fotodelt nr 18-21 on näha meesterahva kaelal lõike-torkehaav pikkusega 2,9 cm. Meesterahva paremal pool olevast vereklompidega vereloigust viib vereplekkide tilkumisrada Tartu XXX garaažiukseni (fotod 24-25), mis jätkub ka garaažis sees, kus on suurem plekk läbimõõduga 50 x 40 cm, millest võeti DNA proovid (pakend 2.1). Selle juures garaažis ukse vahetus läheduses paikneb valge-musta käepidemega nuga. Vasakul seina ääres on rohelise-punase ruuduline diivan, mille peal musta värvi korpusega iPhone, rahakott ja riided. Fotolt nr 44 on näha diivanist ukse poole viiv verekahtlase määrdumise rada. Suurem veremäärdumine mõõtmetega 46 x 42 cm on keset garaaži uksest kaugemale jääva diivani otsa juures. Sellest võeti DNA proove (pakend nr 3.1). Sündmuskohalt võeti kaasa 5 eurone paberraha (NA6604511293), visiitkaart, võti, võtmehoidja, metallist rõngas ja 12 münti, garaaži põrandalt ukse eest lauanuga, pliidi pealt lauanuga ja ehitusnuga, diivanilt iPhone ja võtmekimp, milles 10 võtit ja 2 pulti. 3.4 Täiendava sündmuskoha vaatluse teostas menetleja 23.07.2014. a (kd 1, tl 81-87), mille käigus võeti DNA proove garaaži parempoolselt uksepiidalt verekahtlasest määrdumisest, garaažiukse sisekülje alumisest servast, garaaži vasakpoolse ukse siseküljel paiknenud magnetilt. Garaaži ukse sisekülge töödeldi eelnevalt Lumiscene lahustiga. Nähtavale tuli veremäärdumine garaaži ukse alumises servas ja teise ukse siseküljel. Garaažis asuvat diivanit töödeldi samuti Lumiscene lahustiga, mis tõi nähtavale verekahtlase määrdumise diivani istumisosal ja käetoel ning diivani ees oleval õllepudeli kaelal. Diivani istumisosalt lõigati välja katteriidetükk, õllepudeli „Rock“ kaelalt võeti DNA-proovid. 3.5 DNA ekspertiisi käigus (ekspertiisiakti nr 14E-GE1041, tl 115-134, kd 1) andis ekspert arvamuse, et proovis P140138, mis on võetud garaažist seest ukse ees olnud veremäärdumisest, proovis P140139 (võetud garaaži põrandalt diivani juurest), proovis P140140 (garaažiukse parempoolselt piidalt) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult ja on kokkulangevad T.M. DNA profiiliga. Proovis P140142 (võetud Rock õllepudelilt) ja proovist nr L141074 (võetud garaaži parempoolse ukse alumisest servast), saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult ja mis esimesel juhul on kokkulangevad T.M. DNA profiiliga, v.a ühe lisaalleeli osas ning teisel juhul on segaproovis eristatav peamine DNA profiil kokkulangev T.M. DNA profiiliga. 3.6 Sündmuskoha vaatlusel fikseeritud verekahtlaste määrdumise jälgedega, mis algavad garaažis oleva diivani juurest, suunduvad garaaži ukse juurde ja sealt edasi kuni T.M. surnukeha parema külje juures oleva suure umbes ühemeetrise läbimõõduga verekahtlase määrdumiseni ning DNA eksperdi eeltoodud arvamusega loeb kohus tõendatuks, et T.M. tekitati eluohtlik kehavigastus, torkelõikehaav kaelal, Tartu linnas XXX asuvas A. Kuutoki garaažis diivani tagumise otsa juures. Sealt liikus T.M. garaaži ukse suunas. T.M. oli saadud vigastuse tõttu võimeline liikuma väga lühikest aega. Eksperdi arvamuse kohaselt on torke-lõikehaav tekitatud lühikese ajaga, mis on maksimaalselt 10 minutit enne surma. Seega võis ta ise liikuda garaažist välja. L. ja L.S. ütlustega on tõendatud, et enne nende lahkumist istus T.M. garaažis diivanil garaaži ukse poolt vaadates kaugemas servas, s.o kohas, mille lähedal on garaažis kõige kaugemal asuv T.M. kuuluva vere plekkidest moodustunud loik. Millises asendis oli T.M. sellel ajal, kui teda löödi noaga kaela, ei ole võimalik tuvastada - kohtuarst-eksperdi arvamuse kohaselt on kaelapiirkonda tabanud noa löögi suund vasakult eest ülevalt mõnevõrra alla taha paremale (skeem kd 1, tl 109) ning sel ajal võis T.M. olla nii istuvas, selili lamavas kui ka seisvas asendis.

3.7 Süüdistatava enda ning L. ja L.S. , samuti M.T. i ütlustega on tõendatud, et 19.07.2014. a õhtul peale kella 23 jäid T.M. ja A. Kuutok viimase garaaži kahekesi. Kriminaalasjas puuduvad igasugused andmed selle kohta, et keegi kolmas isik oleks sinna lisandunud. Samuti ei ole tõesed A. Kuutoki ütlused selle kohta, et T.M. läks pärast teiste lahkumist veel taksoga alkoholi järele. L. ja L.S. on andnud ühesuguseid ütlusi selle kohta, et T.M. käis alkoholi järel sellel ajal, kui nad olid veel A. Kuutoki garaažis. L.S. sõnul oli see vahetult enne kaupluse sulgemist kella poole kümne ajal õhtul. Seega puudus T.M. igasugune vajadus minna uuesti kauplusse umbes tund aega hiljem. Mõlema tunnistaja sõnul oli T.M. tugevalt purjus ja magas valdavalt. Seda kinnitab ka eksperdi arvamus, mille kohaselt oli etanooli sisaldus T.M. surnukeha veres 3,46 mg/g ja uriinis 4,38 mg/g. Ei ole eluliselt usutav, et sellises seisundis oleks T.M. garaažist ise lahkunud. T.M. surnukeha asus hoovialal, sama garaaži vahetus läheduses, kus ta koos A. Kuutokiga viibis. Kellegi kolmanda isiku sattumine sinna südaöö paiku ja võõra isiku ründamine, ei ole tõenäoline. 3.8 Eksperdi arvamuse kohaselt saabus T.M. surm orienteeruvalt 3-6 tundi enne surnukeha vaatlust sündmuskohal. Politseile teatasid S.K. ja A. Kuutok surnust garaaži ees kell 1.05. Kiirabi fikseeris T.M. surma kell 1.16, kohtuarst jõudis sündmuskohale kell 2.45. Arvestades eksperdi arvamust, pidi T.M. surm saabuma hiljemalt kesköö paiku. 3.9 20.07.2014. a asitõendi vaatlusprotokollis (kd 1, tl 93-94) on vaadeldud Tartu linnas XXX garaaži sündmuskoha vaatlusel garaaži parempoolse ukse eest kaasa võetud lauanuga, mille kogupikkus on 230 mm, sellest käepide 110 mm ja tera 120 mm. Tera laius on 22 mm. Noa käepide on musta-valget värvi plastmassi-kummisegust ning tera on määrdunud mõlemalt poolt verekahtlase ainega. Lauanoalt võeti DNA proovid tera vasakult poolt (pakend 2.4), tera paremalt poolt (pakend 2.2), käepideme paremalt poolt (pakend 2.3) ja käepideme vasakult poolt (pakend 2.5). Nimetatud nuga anti esmalt DNA ekspertiisiks ja sealt edasi kohtuarstile. 3.10 Eksperdi arvamuse (ekspertiisiakt nr 14E-GE1041, tl 115-134, kd 1) punkt 4 kohaselt on lauanoa teralt võetud proovidest, mis eeltesti alusel sisaldasid verd, saadud DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit ühelt isikult ja need on kokkulangevad T.M. DNA profiiliga. Ekspertkohtuarst on andnud arvamuse, et T.M. kaelal olev torke-lõikehaav võib olla tekitatud eksperdile esitatud noaga. Nende tõendite kogumiga loeb kohus tõendatuks, et T.M. t löödi kaela piirkonda ja põhjustati tema surm A. Kuutoki garaaži ukse eest (garaažist seest) ära võetud lauanoaga. 3.11 Lauanoa käepideme vasakult poolt võetud proovist nr L141075 saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit mitmelt isikult, kuid milles on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev A. Kuutoki DNA profiiliga. Lauanoa käepideme paremalt poolt võetud proovist nr P140144, mis sisaldas vähesel määral ka verd, saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada selles segaproovis A. Kuutokilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist ega kindlalt välistada T.M. t pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. Eksperdi arvamus, et ei saa välistada A. Kuutokilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist segaproovis, tähendab et selles on esindatud kõik temal esinevad alleelid ning tema DNA sisaldumine selles segaproovis ei ole ebatõenäoline. 3.12 04.12.2014. a on teostatud DNA täiendav ekspertiis (ekspertiisiakt nr 14E-GE1483, tl 145153, kd 1), et arvutada tõepära suhe lauanoa käepideme paremalt poolt võetud proovis P140144 tuvastatud DNA pärinemise kohta A. Kuutokilt ja T.M. Eksperdi arvamuse punkti 1.4. kohaselt on tõepära suhte leidmiseks tõstatatud kaks alternatiivset hüpoteesi. Nende hüpoteeside võrdlemisel leiti tõepära suhe 9,4 x 106, mis tähendab, et hüpotees, mille kohaselt proovis sisalduv DNA on pärit A. Kuutokilt ja kahelt tundmatult isikult, on 9,4 x 106 korda tõepärasem kui see, et DNA on pärit kolmelt tundmatult isikult, ehk esimene hüpotees on 9 400 000 korda tõepärasem. Samamoodi on leitud tõepära suhe T.M. osas. Eksperdi arvamuse kohaselt on hüpotees, mille kohaselt samas proovis

sisalduv DNA on pärit T.M. t ja kahelt tundmatult isikult, on 2,1 x 104 korda tõepärasem kui DNA pärinemine kolmelt tundmatult isikult. 3.13 A. Kuutoki ütlustest nähtuvalt jättis ta lauanoa eelmisel päeval garaaži ette pingi peale, kui küpsetas šašlõkki. Nad lõikasid sellega koos T. paaril korral vorsti enne seda, kui L.S. nende juurde tuli. Selliste ütlustega soovib A. Kuutok tekitada võimaluse, et keegi kolmas isik sai võtta garaaži eest noa ning tappa sellega T.M. . Esiteks on selline võimalus välistatud juba seetõttu, et nuga leiti garaažist seest, mitte väljast. Seega ei saanud T.M. löömine selle noaga toimuda garaaži ees. Lisaks noa asukohale välistab selle ka T.M. vere leidumine välisuksest kaugel garaažis sees. Võimalus, et nimetatud nuga kasutas keegi kolmas isik peale A. Kuutoki, on eksperdi arvamust arvestades väga väike, Eesti rahva arvu arvestades olematu. Tõenäosus, et lauanoa käepidemel olev bioloogiline materjal pärineb A. Kuutokilt, on 9,4 miljonit korda tõenäolisem kui selle mittepärinemine temalt. 3.14 Ekspert Kadri Tähnas selgitas kohtus, et hüpoteeside püstitamisel võtab ekspert arvesse segaproovides esinevate alleelide arvu, välistatakse võrdlusaluse isiku alleelid ja allesjäänute alusel teeb ekspert järelduse tundmatute isikute arvu kohta. Kui jääb järgi 2 alleeli, on see selgitatav ühe tundmatu isikuga. Vastandhüpoteesi, kaitsja hüpoteesi, püstitab ekspert selliselt, et DNA ei pärine A. Kuutokilt, vaid sellisel juhul kahelt tundmatult. 3.15 Kaitsja viitas Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-29-14 ning leidis, et tõepärasussuhe ilma tõenäosuse hinnanguta ei anna alust järelduste tegemiseks. Tõenäosuse hinnang peaks väljenduma protsentuaalselt. 3.16 Kohus leidis, et kaitsja selline seisukoht on meelevaldne ja ei tulene tema poolt viidatud Riigikohtu lahendist ega ekspertiisi võimalustest. Riigikohus on nimetatud otsuse punktis 12 leidnud, et eksperdi arvamuse puhul „isiku DNA sisaldumist ei saa välistada“ on täiendavate tõendamisalaste sammudena käsitatavad DNA-ekspertide tõepära suhet määravad arvutused, milledest nähtub, mitu korda on üks hüpotees teisest tõepärasem, ja millised võimaldavad kõrvaldada kõnealuse kahtluse (s.o kahtluse, et proovis ei sisaldu võrdlusaluse isiku DNA-d). Protsentides väljendatavast tõepärasuse hinnangust selles lahendis juttu ei ole. Ka käesoleval juhul on ekspert oma arvamuses ekspertiisiaktis nr 14E-GE1483 välja toonud kahe hüpoteesi vahelise tõepärasuse suhte. Selline eksperdi arvamus on kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega otsuses nr 3-1-1-29-14 ning kõrvaldab kahtlused, et võrdselt on võimalikud mõlemad versioonid. 3.17 A. Kuutok peeti kahtlustatavana kinni 20.07.2014. a kell 04.00 XXX garaaži vahetus läheduses. Kinnipidamisel võeti temalt ära jalas olnud Timberland rihmikud nr 44 ning valget värvi poolde säärde ulatuvad püksid. Need esemed vaadeldi asitõenditena (kd 1, tl 172-173). Parema jala rihmikult võeti DNA proovid vasakult poolt määrdunud kohast, paremalt poolt määrdunud kohast ja talla alt vasaku poole paremast servast määrdunud kohast. Vasaku jala rihmikult võeti DNA proovid paremalt poolt määrdunud kohast ja parema poole servast kontsa poolt. Kiirtestiga pükstel verd ei tuvastatud. 3.18 A. Kuutokilt ära võetud püksid esitati DNA ekspertiisiks, mille käigus võeti neilt 7 proovi. Eksperdi arvamuse (akt nr 14E-GE1041) punkti 5.1. kohaselt on A. Kuutoki pükstel tagant vasakult sääreosast võetud proovist, mis sisaldas eeltesti alusel verd, saadud DNA täisprofiil, mis on pärit rohkem kui ühelt isikult ja ei saa välistada T.M. t pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. A. Kuutoki DNA profiil ei ole sellega seostatav. Samamoodi on arvamuse p 5.4 kohaselt pükste parema sääre allosalt võetud proovist, mis sisaldas eeltesti alusel verd, saadud DNA täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Kindlalt ei saa välistada A. Kuutokilt ja T.M. t pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Punkti 5.2. kohaselt on pükstel parema esitasku seest, vasaku esitasku serva lähedalt ja vasaku esitasku seest võetud proovides eristatav DNA täisprofiil, mis langeb kokku A. Kuutoki DNA profiiliga. Arvamuse p 5.3 kohaselt saadi parema

esitasku ja vasaku esitasku seest DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaproovides on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokku langev Kuutoki DNA profiiliga. 3.19 Kohus leidis, et eksperdiarvamuse punktid 5.2 ja 5.3 ei oma kriminaalasjas tõenduslikku tähtsust. Tegemist oli A. Kuutokile kuuluvate pükstega, mida ta kandis ja mille tõttu on loogiline, et talle kuuluvat bioloogilist materjali leidus pükste taskutes. Arvamuse punkt 5.1 tõendab vaid seda, et A. Kuutoki pükste säärel oleva vere pärinemine T.M. t ei ole ebatõenäoline, kuid see ei kuulunud Kuutokile endale. 3.20 Ekspert on hinnanud ka A. Kuutoki rihmikutelt võetud proovides oleva bioloogilise materjali päritolu. Sama ekspertiisiakti punkti 6.1. kohaselt saadi mõlemalt rihmikult võetud neljast proovist (parema jala rihmiku vasakult servalt ning tallaosa vasakult servalt ja vasaku jala rihmiku paremalt servalt), mis eeltesti alusel sisaldasid verd, DNA analüüsil täisprofiilid, mis olid pärit ühelt isikult ja kokkulangevad T.M. DNA profiiliga. See tõendab, et mõlemal A. Kuutokil jalas olnud sandaletil leidus T.M. verd. 3.21 A. Kuutoki sõnul käis ta pärast surnukeha avastamist veel garaažis telefoni kontrollimas ning kuna oli pime, võis ta sisse astuda surnukeha kõrval olevasse vereloiku. Seda, et ta astus vereloiku, ütles A. Kuutok ka politseile hädaabinumbril helistades. Kohus nõustub sellega, et A. Kuutok astus sündmuskohal T.M. vere sisse. A. Kuutoki ütlused selles on igati usutavad, arvestades seda kui palju oli verd surnukeha vahetus läheduses. Küll aga ei seleta see T.M. vere sattumist A. Kuutoki garaaži põrandale. Sündmuskoha vaatlusprotokollis olevatelt piltidelt on selgelt näha, et tegemist on vereplekkidega, mille rada viib diivani juures asuvast suuremast veremäärdumisest ukse juures asuva vere määrdumiseni ning sealt edasi juba garaaži ees asuva surnukehani. Sellist rada ei ole võimalik tekitada, astudes sisse vereloiku ja kandes verd edasi jalatsitega. Veriseid jalatsijälgi ei ole garaaži põrandal tuvastatud. 3.22 Eeltoodud tõendite alusel asus kohus seisukohale, et A. Kuutok lõi tuvastamata põhjusel endale kuuluvas garaažis Tartus XXX lauanoaga ühel korral T.M. kaela piirkonda, tekitades talle eluohtliku vigastuse, mille tagajärjel T.M. sündmuskohal suri. Tegu on toime pandud otsese tahtlusega.

A. Kuutoki taskust leitud ja hiljem asitõendina vaadeldud viis 50-eurost rahatähte olid A. Kuutoki jaoks võõras vara, kuna tegemist oli T.M. omandis oleva varaga. A. Kuutok, pannes raha enda taskusse, ning hiljem väites, et tegemist on temale kuuluva rahaga, lõi raha suhtes omanikusarnase seisundi.

APELLATSIOONIS ESITATUD TAOTLUSTE SISU

Tapmist puudutavas osas on tõendeid hinnatud puudulikult

Sisuline tõenditel põhinev analüüs, et tapmine on toime pandud A. Kuutoki poolt, kohtuotsuses puudub. Sisuliselt ainuke põhistus tapmise toimepanemise kohta A. Kuutoki poolt on kohtu hinnangul see, et kolmanda isiku sattumine sündmuskohale kesköö paiku on ebatõenäoline. Kohus jättis arvestamata, et süüdistatava ja teiste ülekuulatud isikute ütluste pinnalt saab teha järelduse, et kõnealune garaaž oli tavapäraseks pidutsemiskohaks, kust vooris läbi palju rahvast. Garaaži uksed olid lukustamata ning igaüks võis sinna siseneda ning seda teati. A. Kuutok oli isikuks, kelle käest hädasolija võis tulla küsima alkoholi, sigarette või raha laenuks. Ka T.M. oli võõras, ent ometi A. Kuutoki garaažis teretulnud. Kaitsja leiab, et kolmanda isiku sattumist garaaži ei tohiks hinnata ebatõenäoliseks.

Otsesed tõendid, mis süüstaks A. Kuutoki R. M tapmises, puuduvad ning puudub ka kaudsete tõendite kogum, millest saaks teha kohtuotsuses märgitud järeldusi. Kohus on tõendeid abstraktselt analüüsinud, ent neid omavahel analüüsimata ega kogumis seostamata. Kohus on vaid konstateerinud, et loeb eelneva pinnalt tuvastatuks R. M tapmise A. Kuutoki poolt. Kohus on jätnud kirjeldamata, milline konkreetne tõend kinnitab R.M. tapmist A. Kuutoki poolt. Kaitsja hinnangul esineb rida asjaolusid, mis räägivad selle vastu, et A. Kuutok tappis R.M. . Kaitsja leiab, et varastamise soovi korral saanuks A. Kuutok võtta R.M. raha ära ka vägivallata. Vastavalt ekspertiisile oli surnu tugevas joobes ning ei oleks suure tõenäosusega pannud tähele magades, et keegi tema taskutest raha otsib. Raha kui motiivi vastu räägib A. Kuutoki korralik sissetulek, mistõttu ei ole usutav, et isik oleks valmis selle eest tapma. Samuti räägib tapmise vastu A. Kuutoki ja R. M hea läbisaamine. A. Kuutok kutsus R. M. garaaži külla ning tunnistajate väitel neil õhtu jooksul omavahelist konflikti ei olnud. Head läbisaamist näitas seegi, et A. Kuutok andis R. M. oma särgi ning koos tarbiti alkoholi. Kohus ei ole süüdistatava kasuks rääkivaid asjaolusid kummutanud. Asjas ei ole uuritud ühtki tõendit, mis kinnitaks, et tapmine pandi toime justnimelt A. Kuutoki poolt. 7.2

Kohus tugines kohtukõlbmatutele tõenditele

Kaitsja hinnangul ei ole tõendina kasutatav täiendav DNA ekspertiisiakt nr 14E-GE1483. Kõnealuses ekspertiisis ei ole tuvastatud ühtegi konkreetset suurust, vaid kõik aktis märgitud suurused on märgitud tõepära suhtena stiilis „X on 2 korda tõepärasem kui Y“. Kui meile ei ole teada X-i ja Y-i enese suurus, siis ei ole sellest informatsioonist kasu. Kõnealusel aktil on muidki puudusi. Kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et mõningate proovide tõepära suhe on suhteliselt sarnane. Tõendina ei ole kasutatav selline hinnang, kus eksperdiarvamuse kohaselt on vastandlikud hüpoteesid suhteliselt sarnase tõepära suhtega. Vastavat tõendit analüüsides pidanuks kohus pöörama erilist tähelepanu küsimusel, kas ja mis tingimustel vastav ekspertiis on selliste suurusjärkude puhul üldse tõendina kasutatav. Seda eriti olukorras, kus kõnealune ekspertiis on korraldatud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-29-14 märgitud puuduste kõrvaldamiseks. Kaitsja hinnangul pidanuks kohus analüüsima ka küsimust sellest, kas ekspertiisiaktis valitud vastandlikud hüpoteesid on valitud pädevalt. Kaitsja leiab, et tõepära suhe võiks omada mingit tõenduslikku tähtsust üksnes siis, kui need kaks hüpoteesi oleksid täielikult teineteist välistavad. Kohus ei ole pööranud kõnealust tõendit analüüsides küsimusele hüpoteeside adekvaatsusest üldse tähelepanu. Tõendina ei ole kasutatavad ka rahaga seotud tõendid (raha kui asitõend, kainenemisele paigutamise protokoll, kinnipeetu läbiotsimise protokoll). Selgusetuks jääb, millises kastis olid siis isiku asjas, kas kastis nr 20 või 47. Lisaks küsimus sellest, kui suur summa isikult läbiotsimisel ära võeti. Kummalgi korral ei ole üles märgitud rahatähtede seerianumbreid. Tekib küsimus, kuidas saab rahatähtede kogus olla erinev. Kohtus üle kuulatud politseiuurija oletuste kohaselt võis sellise eksimuse põhjustada asjaolu, et rahatähed olid Kuutoki taskus kägardatud. Kaitsja hinnangul ei ole selline oletus kooskõlas muude asjas kogutud tõenditega. Rahatähti on fotografeeritud ning vaatlusprotokollist ei nähtu, et need oleksid kägaras. Samuti ei kinnita seda Kuutoki ja K. ütlused, kes mõlemad kirjeldasid, et Kuutok hoidis rahatähti taskus patakas kokkumurtuna. A. Kuutoki läbiotsimiseks puudus vastav kriminaalmenetluslik alus. A. Kuutoki läbiotsimine on tehtud temalt rahatähtede äravõtmise eesmärgil. Läbiotsimine on tehtud prokuröri loata ning seega kohtukõlbmatu.

7.3

Kohus rikkus kaitseõigust, kui tugines süüdistusaktis nimetamata tõenditele

Kohtus taotles prokurör kahe süüdistusaktis nimetamata tunnistaja (uurija K.L. ja arestimaja ametniku T.L. ) ülekuulamist. Mõlema tunnistaja ülekuulamise eesmärk pidi olema selgitada rahatähtede osas tekkinud segadust. Kaitsja vaidles sellele vastu. Prokurör ei nimetanud erakorralisi põhjusi, miks ei saanud kõnealuseid tunnistajaid nimetada juba süüdistusaktis. Tunnistaja K.L. märkis enda küsitlemisel kohtus, et tema märkas erinevust raha koguse osas samal päeval, kui ta rahatähti arestimajast ära võtmas käis. Järelikult oli ka asja menetlevale prokurörile teada segadus rahatähtede ümber ning ei olnud üllatuslik. Tunnistaja T.L. ülekuulamisele vaidles kaitsja lisaks vastu ka põhjusel, et tegemist ei olnud sündmusega seotud isikuga, kes võiks teada tõendamiseseme asjaolusid KrMS § 66 lg 1 mõttes. Kaitsja vaidles vastu ka dokumentaalse tõendi – Tartu Krematooriumi arve vastuvõtmisele, sest ka see on süüdistusaktis nimetamata. Tõend osutus oluliseks, sest selle alusel mõisteti A. Kuutokilt välja tsiviilhagi. Kohus pidanuks jätma tsiviilhagi välja mõistmata, sest selle kohta ei oleks uuritud ühtegi tõendit. 7.4

Tõendite ebaõige hindamine vargust puudutavas osas

Kohus on varguse osas tuginenud kohtukõlbmatutele (DNA ekspertiisiakt ja A. Kuutokilt leitud rahatähed) tõenditele ning jõudnud seeläbi põhjendamatu kohtuotsuseni. Varguse osas tulnuks A. Kuutok õigeks mõista. Lisaks puuduvatele tõenditele, teevad raha varguse ebausutavaks järgmised asjaolud: esiteks segadus raha osas. Tööandja hinnangu kohaselt andis ta R.M. 700 eurot. A. Kuutokilt aga leiti sõltuvalt allikast kas 200 või 250 eurot. Ei ole usutav, et R.M. jõudis ülejäänud raha ära kulutada. Teiseks leiti R.M. surnukeha juurest 5-eurone rahatäht. Kui A. Kuutok väidetavalt võttis ülejäänud raha, siis miks poleks ta pidanud võtma 5-eurost. Kolmandaks on R.M. DNA sattumine A. Kuutokile kuuluvatele rahatähtedele seletatav sellega, et A. Kuutok katsus surnu pulssi, millega määris enda näpud ning hiljem raha K. andes, võis veri sattuda näppudelt rahatähtedele. Neljandaks on A. Kuutoki DNA sattumine R.M. pükste taskusse mõistlikult seletatav sellega, et R.M. kandis parajasti A. Kuutoki särki, mida viimane oli ligi nädal aega tööl kandnud. Kui R.M. pani käe taskusse, võis sellega DNA kanduda särgilt pükstele. Kaitsja hinnangul puuduvad tõendid, et R.M. l üldse raha oli või et A. Kuutok selle varastas. 7.5

Materiaalõiguse ebaõige kohaldamine karistuse mõistmisel

Puuduvad asjaolud, mis tingiksid isiku karistamise sanktsiooni keskmisest määrast raskemas määras. Kohus jättis arvesse võtmata, et A. Kuutok oli isikuks, kes teavitas politseid leitud surnukehast ja aitas igakülgselt menetluse läbiviimisele kaasa.

RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

sageli pidutsemiseks. Nagu eelnevalt märgitud, sündmuse toimumise hilisõhtul teised isikud olid juba lahkunud ning ühtegi tõendit selle kohta, et keegi kõrvaline isik oleks südaöö paiku garaaži tulnud ning muuhulgas pidutsemise asemel kannatanu tapnud, ei ole. (vt lisaks maakohtu otsuse lk 8). 11.5 Apellandi arvates ei esine asjas ühtegi otsest, ega ka kaudsete tõendite kogumit, mis süüstaks A. Kuutokit T.M. tapmises. 11.6 Ringkonnakohus nõustub aga maakohtuga, et sellised tõendid on olemas. Selleks, et toimunud tapmise asjaolud täpselt tuvastada (sh kannatanu asukoht enne tapmist, tapmise koht, jms) analüüsis maakohus hulgaliselt objektiivseid tõendeid. Näiteks analüüsis kohus sündmuskoha vaatlusprotokolli (kd 1 lk 54-80, 81-87), millest nähtuvad muuhulgas laiba asukoht, verekahtlase määrdumuse tuvastamine diivanil, vereplekkide tilkumisrea suundumine, samuti leitud noa asukoht jms, ning DNA ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 14E-GE1041, 1 kd, lk 115-134). 11.7 Nimetatud tõenditest nähtuva alusel luges kohus tõendatuks, et T.M. tekitati eluohtlik kehavigastus, torke-lõikehaav kaelal A. Kuutoki garaažis diivani tagumise osa juures, kust kannatanu liikus garaaži ukse suunas. Sündmuskohalt leitud lauanoalt võeti DNA proovid, selle teralt ja käepidemelt. Ekspertiisiaktis nr 14E-GE1041(1 kd, lk 115-134) antud ekspertarvamusest nähtuvalt tuvastati, et nimetatud noaga võib olla tekitatud T.M. kaelal olev torke-lõikehaav. Seega kohus põhistatult luges tuvastatuks, et T.M. t löödi kaela piirkonda ja põhjustati tema surm A. Kuutoki garaaži ukse eest (garaaži seest) leitud noaga. 11.8 Leitud ja äravõetud lauanoa käepideme vasakult poolt võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit mitmelt isikult, kuid milles on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev A. Kuutoki DNA profiiliga. Noa käepideme paremalt poolt võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada selles segaproovis A. Kuutokilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist ega kindlalt välistada T.M. t pärineva bioloogilise materjali sisaldumist segaproovis. Arvamus, et ei saa välistada A. Kuutokilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist segaproovis, tähendab, et selles on esindatud kõik temal esinevad alleelid ning tema DNA sisaldumine selles segaproovis ei ole välistatud. 11.9 Tehti veel ka DNA täiendav ekspertiis (1 kd, lk 145-153), et arvutada tõepära suhe lauanoa käepideme paremalt poolt võetud proovis tuvastatud DNA pärinemise kohta A. Kuutokilt ja T.M. t. Selgitamaks hüpoteeside püstitamisega seonduvaid küsimusi kutsuti kohtusse ekspert K. Tähnas. Ekspert selgitas, et hüpoteeside püstitamisel võtab ekspert arvesse segaproovide esinevate alleelide arvu, välistatakse võrdlusaluse isiku alleelid ja allesjäänute alusel teeb ekspert järelduse tundmatute isikute arvu kohta. Kui jääb alles 2 alleeli, on see selgitatav ühe tundmatu isikuga. Vastandhüpoteesi, n.ö kaitsja hüpoteesi püstitab ekspert selliselt, et DNA ei pärine A. Kuutokilt, vaid sellisel juhul kahelt tundmatult. Ekspertiisi käigus püstitatakse hüpotees ja vastandhüpotees ning arvutatakse tõepärasussuhe, st kui palju kordi tõepärasem on hüpotees vastandhüpoteesist. Protsente öelda ei ole võimalik ning see oleks subjektiivne (kohtuistungiprotokoll, 2 kd, lk 64-68). 11.10 Kaitsja on apellatsioonis jätkuvalt (nagu juba maakohtus) seisukohal, et täiendav DNA ekspertiisiakt nr 14E-GE1483 ei ole tõendina kasutatav, kuna selles valitud vastandhüpoteesid ei pruugi valitud olla pädevalt. 11.11 Ringkonnakohus ei hakka üle kordama maakohtu lahendis toodud seisukohta, milles kohus hindas kaitsja arvamust seoses vaidlustatud ekspertiisiaktiga meelevaldseks, kuna maakohtuga nõustub ka ringkonnakohus. Ringkonnakohtul, nii nagu ka maakohtul, ei tekkinud täiendava DNA ekspertiisi sisu, selle alushüpoteeside ning nende alusel saadud tulemuste pinnalt sellised kahtlusi, millest tingitult võiks tulla kõne alla kaitsja eesmärk tunnistada kõnealune ekspertiisiakt kohtukõlbmatuks tõendiks. Selles tõendis kajastatu, lisaks sinna juurde veel ekspert K. Tähnase kohtus antud selgitused, on loogilised, mõistetavad ning tõendina kasutav.

11.12 Järgnevalt analüüsis kohus A. Kuutokil jalas olnud rihmikutelt ja pükstelt võetud proovides sisalduva DNA ekspertiisi tulemusi. Kohus tuvastas, et A. Kuutokil jalas olnud sandalettidel leidus kannatanu verd. Maakohus nõustus küll sellega, et A. Kuutok astus sündmuskohal T.M. vere sisse (sellise versiooni esitas süüdistatav) ning luges selle usutavaks, kuid sellisel viisil ei ole seletatav kannatanu vere sattumine A. Kuutoki garaaži põrandale. Veriseid jalatsijälgi garaaži põrandal ei leitud. 11.13 Eelnevalt käsitles apellatsioonikohus kogutud objektiivseid tõendeid mitte nende täismahus, need on I astme kohtuotsus analüüsitud põhjalikumalt ning nõustub maakohtuga selles, et eelkõige tapmise toimepanemise vahendil, s.t noal leitud süüdistatavale kuuluv bioloogiline materjal otseselt osundab tapmisteo toimepanijana A. Kuutokile. Maakohtu poolt analüüsitud tõendikogum tervikuna kinnitab ka apellatsioonikohtu veendumust selles, et vaid süüdistatav saab olla isikuks, kes süüdistuses näidatud ajal ja kohas tappis T.M. . 11.14 Apellant leiab, et mitmed asjaolud räägivad vastu verisoonile, et tapja on A. Kuutok. Nimelt osundab kaitsja sellele, et kui A. Kuutokil oleks olnud varastamise soov, oleks ta saanud raha kannatanult võtta ka vägivallata. Süüdistataval oli oma sissetulek, mistõttu kannatanu tapmine niivõrd vähese summa tõttu ei ole usutav, samuti räägib tapmise vastu kannatanu ja süüdistatava vaheline hea läbisaamine. 11.15 Ringkonnakohus märgib, et sissetuleku olemasolu ning tapetud kannatanult ära võetud raha hulk ei lükka ümber maakohtu objektiivsete tõendite kogumil põhinevat järeldust, et A. Kuutok tappis T.M. . Asjaolu, et tunnistajate garaažis viibimise ajal mingeid konflikte kannatanu ja süüdistatava vahel ei olnud, ei lükka samuti ümber objektiivselt tuvastatut (süüdistatava DNA tapmisvahendil). Peale selle tuleb märkida sedagi, et tõendamist ei leidnud T.M. tapmine A. Kuutoki poolt omakasu eesmärgil. Seetõttu kvalifitseeriski kohus tapmisteo KarS § 113 järgi.

selgitas rahatähtedega seotud asjaolusid seoses A. Kuutoki kahtlustatavana kinnipidamisega (vt kohtuistungi protokoll, 2 kd, lk 91-94). Kuna juba maakohtus vaidles kaitsja eeltoodud tõendite kohtus uurimise vastu, kuid kohus rahuldas prokuröri taotluse, on maakohus kaitsja vastuväidetel eeltoodud tunnistajate ülekuulamisega seoses põhjalikult peatunud kohtuotsuse lk 15-16. Ringkonnakohus maakohtu poolt menetlusõiguslike minetusi eeltoodud tunnistajate ülekuulamisega seonduvalt ei tuvastanud ning maakohtu seisukohad selles on õiged ja põhjendatud, mistõttu puudub vajadus siinkohal sellel küsimusel pikemalt peatuda. 12.3 Apellant ei ole rahul sellegagi, et kohus võttis vastu prokuröri poolt esitatud, kuid süüdistusaktis nimetamata dokumentaalse tõendi – Tartu Krematooriumi arve. Kaitsja märgib, et nimetatud tõend osutus menetluse käigus hiljem üpris oluliseks, kuivõrd just selle alusel mõisteti A. Kuutokilt välja tsiviilhagi. 12.4 Kohtuistungiprotokollist nähtuvalt kohus rahuldas prokuröri taotluse krematooriumi arve toimikusse lisamise kohta, kuna tegemist on tsiviilhagi tõendava dokumendiga, matusekuludega, mis on olnud olemas kriminaalasja toimikus. See ei ole kaitsjale üllatuslik tõend ning kohus võtab selle vastu, sest selle alusel on võimalik võtta seisukoht tsiviilhagi tõendatuse osas (2 kd, lk 30). 12.5 Ringkonnakohus leiab, et ka selle tõendi vastuvõtmisel ning lahendis tuginemisel ei ole maakohus läinud vastuollu menetlusõigusega. Krematooriumi arve on olnud kriminaalasja toimikus ning see esitati kohtule tõendamaks kannatanu tsiviilhagi, kus muuhulgas on märgitud, et hagi suurus on 560 eurot ning nimetatud on kahju suurust tõendavateks dokumentideks Tartu Krematooriumi tellimus ning Swedbank maksekorraldus (1 kd, lk 7). Eeltoodust nähtuvalt tuleb lugeda õigeks, et dokumentaalse tõendina kohtus esitatud krematooriumi arve ei olnud kaitsjale üllatuslik tõend. 12.6 Tuleb märkida siinkohal sedagi, et prokurör taotles kohtult võtta kohtutoimikusse dokumentaalne tõend - Sotsiaalkindlustusameti teatis kannatanule hüvitise maksmise kohta, mille alusel vähenes tsiviilhagi suurus. Selle tõendi toimikusse lisamise vastu kaitsja aga ei vaielnud, kuigi seda dokumenti samuti süüdistusaktis ei nimetata (kohtuistungi protokoll, 2 kd, lk 30). 12.7 Eelkäsitletut kokku võttes leiab ringkonnakohus, et rahuldades prokuröri taotluse täiendavate tunnistajate ülekuulamiseks ning võttes vastu prokuröri poolt esitatud Tartu Krematooriumi arve, ei ole maakohus rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Liiatigi jääb selgusetuks apellandi väide, et kaitseõigus on käesolevas kriminaalasjas saanud tugevasti kahjustada. Antud väide on jäetud apellandi poolt sisuliste selgituseta.

kohtukõlblikkuse kohta. Nagu eelnevalt juba märgitud, sai maakohtu istungil objektiivselt selgitatud see, millistel asjaoludel A. Kuutoki kainenemisele paigutamisel temalt ära võetud raha hulgaks märgiti protokolli 200 eurot (4x50), mis paigutati kasti nr 47 ning millistel asjaoludel vormistati A. Kuutoki kinnipeetu läbiotsimise protokoll, mille käigus tuvastas K.L. 5x50 euro olemasolu, mis paigutati kasti nr 20. Neid asjaolusid ringkonnakohus ei korda (vt lisaks K.L. i ja T.L. ütlustele maakohtu seisukoht otsuse lk 13-16). 13.3 01.12.2014 vaadeldi asitõendina T.M. 20.07.2014 jalas olnud rohekas-halle kolmveerandpikkusega pükse (1 kd, lk 155-162). Pükstelt võeti rida DNA proove ning viidi läbi DNA ekspertiis ja täiendav ekspertiis (ekspertiisiaktid nr 14-GE1041 ja nr 14E-GE1483, 1 kd, lk 115-134, lk 145-153). Nendes toodud ekspertarvamuste alusel jõudis maakohus järeldusele, et T.M. pükste taskutes leiti A. Kuutoki DNA-d. Kahtlusteta tuleb nõustuda maakohtu järeldusega selle kohta, et T.M. pükste taskutesse sai A. Kuutoki DNA sattuda oma käe sinna panemise kaudu. Võimalus, et süüdistatava DNA kandus kannatanu pükste taskute sisemusse A. Kuutoki särgilt, mis oli kannatanul seljas, ei ole ka apellatsioonikohtu jaoks usutav. Asjaolu, et 5-eurone rahatäht (samuti visiitkaart) oli laiba juures maas ning seda ei olnud ära võetud, ei ole ringkonnakohtu arvates oluline. Selle sattumine laiba kõrvale on seletatav kannatanu taskute läbiotsimisega. Ka A. Kuutokilt äravõetud rahatähtedelt võeti DNA proovid ning nende alusel teostatud ekspertiidide (ekspertiisiakt nr 14E-GE1178, täiendava ekspertiisiakt nr 14E-GE1483, 1 kd, lk 136-143, lk 145153) tulemuste alusel sai maakohus järeldada, et viiest rahatähest kaks on seostatavad A. Kuutoki DNA-ga ja kaks T.M. DNA-ga. 13.4 Seega, kogutud tõendite alusel järeldas maakohus põhjendatult, et A. Kuutok võttis T.M. pükste taskust 250 eurot. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, millest võiks järeldada, et T.M. oleks kuidagi kokku puutunud A. Kuutokile kuuluva rahaga. Versioon sellest, et T.M. DNA võis sattuda A. Kuutoki rahale sel viisil, et viimane katsus kannatanu pulssi, millega määrus oma sõrmed ning hiljem S. K raha andes võis sattuda A. Kuutoki näppudelt veri rahale, ei ole ringkonnakohtu arvates usutav. Asjaolu, et süüdistatav ise omas sissetulekut, ei väära maakohtu põhjendatud järeldust T.M. sularaha vargusest süüdistatava poolt.

Politsei informeerimises süüdistatava koduõues asuvast laibast ning kriminaalmenetluses osalemises uurimisorganite tööd takistamata ei ole midagi erakordset ning ei mõjuta maakohtu poolt mõistetud karistuse suurust. Maakohtu hinnangul tuleb A. Kuutoki karistuseks tapmisteo eest mõista karistus sanktsiooni keskmise lähedases määras, s.o kümme aastat vangistust (mis on alla keskmise määra), kuna karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Samal arvamusel on ka ringkonnakohus. Asjakohaste põhistustega on sisutatud ka A. Kuutokile KarS § 199 lg 1 järgi toimepandud teo eest mõistetavat karistust (kohtuotsuse lk 18). 14.3 Neil põhistustel pikemalt peatumata leiab ringkonnakohus kokkuvõtteks, et A. Kuutokile mõistetud üksikkaristused toimepandud kuritegude eest, samuti ka liitkaristus, mis on kümme aastat, jääb muutmata.

Maarika Kuusk Mati Kartau Tiit Lõhmus /Allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.