Kohtulahend

s.o tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva F.Z suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et F.Z temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 alusel pandud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Pärnu mnt 142, Tallinn, tel 6 637 050), jätkates kriminaalhooldust senise kriminaalhooldaja järelevalve all.

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL KOHUS TUVASTAS:

F.Z süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud Harju Maakohtu 03.09.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 alusel, uuesti 02.04.2015 kella 17.15 paiku viibides Tallinnas Mustamäe tee 16 asuvas Selver AS-le kuuluvas kaupluses Marienthali Selver, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalis kaupa kogumaksumusega 252,70 eurot: - 7 ripsmetušši Falsel maksumusega 16,90 eurot üks, kogumaksumusega 118,30 eurot; - 2 ripsmetušši Volume maksumusega 16,50 eurot üks, kogumaksumusega 33 eurot; - 6 jumestuskreemi Lumi maksumusega 16,90 eurot üks, kogumaksumusega 101,40 eurot; Peitis kauba jope alla ning möödus kassade rivist kauba eest tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema isikuna, keda on karistatud Harju Maakohtu 03.09.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 alusel, uuesti 29.04.2015 kella 18.25 paiku viibides Tallinnas Vesivärava 37 asuvas Selver AS-le kuuluvas kaupluses Torupilli Selver, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalis kaupa kogumaksumusega 200,10 eurot: - 9 huulevärvi maksumusega 13,90 eurot üks, kogumaksumusega 125,10 eurot; - 6 huulepulka Color maksumusega 12,50 eurot üks, kogumaksumusega 75 eurot; Peitis kauba taskutesse ning möödus kassade rivist kauba eest tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Seega F.Z isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud varguseid, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. F.Z süüdistatakse ka selles, et tema isikuna, keda on karistatud Harju Maakohtu 03.09.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 alusel, uuesti24.04.2015 kella 19.32 paiku avalikult, kuid vägivalda kasutamata, viibides Tallinnas Paldiski mnt 56 asuvas Selver AS-le kuuluvas kaupluses Merimetsa Selver, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalis kaupa kogumaksumusega 150,50 eurot: - 5 ripsmetušši Wings False kogumaksumusega 16,90 eurot üks, kogumaksumusega 84,50 eurot; - 4 ripsmetušši Volume Million Lashes maksumusega 16,50 eurot üks, kogumaksumusega 66 eurot;

Peitis kauba jope põue ning möödus kassade rivist kauba eest tasumata. Turvamehed jooksid F.Z-ile järgi, kuid ei õnnestunud teda kinni pidada. Seega F.Z isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud varguseid, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, see on KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo

Kohtuistungil seletas süüdistatav F.Z , et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises süüdi. Samuti nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist taotlemata ja nõustus tsiviilhagiga. Kaitsja asus seisukohale, et kogutud tõendid on kohtukõlbulikud, menetlusvormi osas takistusi ei ole.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Episood 02.04.2015 (kriminaalasi nr 15231700521) Kohus leiab, et 02.04.2015.a kella 17.15 paiku Tallinnas Mustamäe tee 16 asuvast Selver ASle kuuluvast kauplusest Marienthali Selver kauba kogumaksumusega 252,70 euro varguse katse toime panemine F.Z poolt on tõendatud nii F.Z süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega ning kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kahtlustatavana 03.04.2015 antud ütluste kohaselt (kd 1 tl 14-18) tunnistab F.Z end süüdi ja kahetseb tehtut. Selgitab, et 04.02.2015.a õhtul läks Mustamäe tee 16 Selverisse ja tal ei olnud plaanis sealt midagi osta. Seljas oli hall jope ja triibuline müts. Ta pani süüdistuses nimetatud kosmeetika ostukorvi, siis lemmikloomade osakonnas pani kauba oma taskutesse ja möödus kassadest kauba eest maksmata. Kassaliini juures peeti ta turvatöötaja poolt kinni ning tagastas turvaruumis kauba rikkumata. F.Z-ile inkrimineeritava varguse katse toimepanemist tõendavad lisaks süüdistatava süü ülestunnistamisele ka tunnistaja ütlused. Tunnistaja Robert Bikejevi 02.04.2015 antud ütlustest nähtub (kd 1 tl 5-9), et olles tööl kaupluses, märkas ta noormeest, kes võttis müügisaalis kosmeetikakaupa ning lemmikloomade osakonnas peitis kauba jope alla. Seljas oli hall jope ja triibuline müts. Isik peeti kinni peale kassadeliini läbimist. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt osutus kinni peetud isikuks F.Z (kd 1 tl 12-13). Ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega (kd 1 tl 23-28) tõendab F.Z poolt süüteo toimepanemist. Asitõendi vaatlusprotokollist, kus on kirjeldatud turvakaamerate salvestused, nähtub, et 02.04.2015.a kella 17.13 paiku Marienthali Selveris viibib halli jope ja triibulise mütsiga noormees, kes võtab kosmeetikaosakonna riiulitelt erinevaid tooteid. Kell 17.14 liigub noormees jookide osakonda ja 17.15 liigub mees tühja korviga kassadest mööda. Nagu Selver AS-i poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes 02.04.2015.a kella 17.15 paiku Marienthali Selveri kauplusest pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati Selver AS-le kuuluvat kaupa, mis on tagastatud rikkumata (kd 1 tl 3). Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asjade äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale kassast möödumist võeti süüdistatav

turvatöötaja poolt kinni, ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Esemete äravõtmisega soovis süüdistatav nende omaniku jätta esemetest ilma kestvalt ning ei ole tõendamist leidnud, et süüdistatav oleks soovinud esemed omanikule tagastada. Seega on realiseeritud ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Süüdistatava ütlustest ja kuriteo asjaoludest lähtuvalt saab tõdeda, et süüdistatav pani teo toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Episood 29.04.2015 (kriminaalasi nr 15231700521) Kohus leiab, et 29.04.2015 kella 18.25 paiku Tallinnas Vesivärava 37 asuvast Selver AS-le kuuluvast kauplusest Torupilli Selver kauba kogumaksumusega 200,10 euro varguse katse toime panemine F.Z poolt on tõendatud nii F.Z süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega, videosalvestusega ning kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kahtlustatavana 30.04.2015 antud ütluste kohaselt (kd 1 tl 39-40) tunnistab F.Z end süüdi. 29.04.2015.a õhtul läks Torupilli Selverisse, kus võttis edasimüümise eesmärgil kosmeetika tooteid ja pani taskusse ning väljus poest kauba eest maksmata. Kaupluse ukse taga pidas turvatöötaja ta kinni, mille käigus ta kukkus maha. Turvakontrollis leiti tema juurest 15 huulepulka. F.Z-ile inkrimineeritava varguse katse toimepanemist tõendavad lisaks süüdistatava süü ülestunnistamisele ka tunnistaja ütlused. Tunnistaja XXX ütlustest (kd 1 tl 32-33) nähtub, et olles tööl turvatöötajana, märkas ta noormeest, kes võttis teise korruse müügisaalist palju kosmeetikakaupu ning peitis kauba nii jope kui pükste taskutesse. Isik peeti kinni peale kauplusest lahkumist ning kinnipidamisel osutas ta füüsilist vastupanu. Kaup on tagastatud kauplusele rikkumata. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt osutus kinni peetud isikuks F.Z (kd 1 tl 38). Ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega (kd 1 tl 43-47) tõendab F.Z poolt varguse toimepanemist. Asitõendi vaatlusprotokollist, kus on kirjeldatud turvakaamerate salvestused, nähtub, et 29.04.2015.a ajavahemikul kell 18.20.05 – 18.20.16 Torupilli Selveris võtab valge mütsi ja sinise jopega mees riiulilt kosmeetika tooteid. Kell 18.25.15 möödub kassadest jättes kauba eest maksmata. Nagu Selver AS-i poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes 29.04.2015.a kella 18.25 paiku Vesivärava 37 Selveri kauplusest pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati Selver AS-le kuuluvat kaupa, mis on tagastatud rikkumata (kd 1 tl 30). Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asjade äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale kauplusest väljumist võeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatav on oma kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt varguse katse toime pannud eesmärgiga need esemed hiljem maha müüa. Selline selgitus viitab üheselt sellele, et esemete äravõtmisega sooviti nende omanik jätta esemetest ilma kestvalt ja ühtlasi on sellega realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk. Lisaks viitab

nimetatud eesmärgile ka see, et esemed sooviti ära võtta selleks, et nende müügist rahalisi vahendeid saada. Süüdistatava ütlustest ja kuriteo asjaoludest lähtuvalt saab tõdeda, et süüdistatav pani teo toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Riikliku süüdistaja poolt on F.Z süüteod kvalifitseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o vargus, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on see tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti võivad süstemaatilisuse moodustada nii kuriteod kui väärteod, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et F.Z pani toime 2 varguse katset ning seda lühikese ajavahemiku jooksul, s.o ajavahemikul 02.04.2015 kuni 29.04.2015. Samuti on süüdistatavat varem korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest, viimati Harju Maakohtu 03.09.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 toimepandud kuriteo eest ja KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 alusel mõisteti vangistus 7 kuud ja 10 päeva. Karistuse ärakandmise järgselt jätkas süüdistatav samalaadsete süütegude toimepanemist. Nimetatud süüdistatava käitumine viitab sellele, et varguste toimepanemine on süüdistatava jaoks põhiliseks sissetulekuallikaks ja väljakujunenud elustiiliks. Seega leiab kohus, et süüdistusaktis on õigesti kvalifitseeritud tegu KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o süstemaatiline vargus. Süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus F.Z poolt toimepandud süütegude episoodides ei tuvastanud. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes on kohtuliku uurimisega tuvastamist leidnud, et F.Z pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Episood 24.04.2015 (kriminaalasi nr 15231601213) Kohus leiab, et 24.04.2015 kella 19.32 paiku Paldiski mnt 56 asuvast Selver AS-le kuuluvast kauplusest Merimetsa Selver kauba kogumaksumusega 150,50 euro varguses toimepanemine F.Z poolt on tõendatud nii F.Z süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega, videosalvestusega ning kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kahtlustatavana 23.07.2015 antud ütluste kohaselt (kd 2 tl 21) tunnistab F.Z end süüdi. 24.04.2015.a kella 19.30 ajal sisenes kauplusesse Merimetsa Selver. Kaupluses võttis riiulilt ning pani põue 9 ripsmetušši. Pärast seda läks kassast mööda, jättes kauba eest maksmata. Märgates turvatöötajat, jooksis kauplusest välja. Turvamees hakkas talle järgi jooksma, kuid kätte teda ei saadud. Varastas edasimüügi eesmärgil ning müüs kauba maha Balti jaama turul tundmatule naisterahvale. F.Z-ile inkrimineeritava varguse toimepanemist tõendavad lisaks süüdistatava süü ülestunnistamisele ka tunnistaja ütlused. Tunnistaja XXXütlustest (kd 2 tl 8, 18-19) nähtub, et turvakaamera salvestiselt on näha kuidas meesterahvas võtab kell 19.31 kosmeetika osakonnast kokku 9 ripsmetušši, seejärel paneb need oma taskusse ning kella 19.32 ajal väljub kosmeetika eest tasumata. Turvatöötajad jooksid talle järgi, kuid isikut kinni pidada ei õnnestunud. Varas jooksis üle Paldiski mnt Pirni tänava kortermajade vahele. Meesterahvas varastas 5 Wings False ripsmetušši (tükihind 16,90 eurot) ja 4 Volume Million Lashes ripsmetušši (tükihind 16,50) eurot. 29.04.2015 peeti sama isik kinni Torupilli Selveris, kui ta pani toime uue varguse. Isik tuvastati kui F.Z ja anti üle politseile.

Ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega (kd 2 tl 11-15) tõendab F.Z poolt varguse toimepanemist. Asitõendi vaatlusprotokollist, kus on kirjeldatud turvakaamerate salvestused, nähtub, et 24.04.2015.a kell 19.30.15 siseneb kauplusesse meesterahvas, kellel on seljas valge ja mustade ruutudega jope, jalas tumedad püksid. Kell 19.31 läheb meesterahvas kosmeetikaosakonda, kus seisab L`Oreali riiuli ees. Kell 19.31.16 võtab ta riiulist kahte erinevat sorti ripsmetušše ja lahkub koheselt riiulite juurest. Edasi liigub meesterahvas müügisaalis, kohendades oma jopet ja pükse. Enam tal midagi käes ei ole. Kell 19.32.08 möödub kassaderivist ilma tasumata. Kell 19.32.20 jookseb kaupluse ustest välja ja turvamees järgneb temale. Nagu Selver AS-i poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes 24.04.2015.a kella 19.32 paiku Merimetsa Selverist (Paldiski mnt 56) varastas 5 tk Wings False ripsmetush ühe maksumus 16,90 eurot, kokku 84,50 eurot ja 4 tk Volume million Lashes, ühe maksumus 16,50 eurot, kokku 66 eurot. Isik tekitas varalist kahju 150 eurot ja palutakse Selver AS tunnistada tsiviilhagejaks (kd 2 tl 4). Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt võõrandas süüdistatav varastatu, millega pööras võõrad vallasajad oma kasuks. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatav on oma kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt varguse toime pannud eesmärgiga need esemed hiljem maha müüa, millise eesmärgi ta ka realiseeris. Selline selgitus ja objektiivne käitumine viitavad üheselt sellele, et esemete äravõtmisega sooviti nende omanik jätta esemetest ilma kestvalt ja ühtlasi on sellega realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk. Süüdistatava ütlustest ja kuriteo asjaoludest lähtuvalt saab tõdeda, et süüdistatav pani teo toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Riikliku süüdistaja poolt on F.Z süütegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ning § 199 lg 2 p 5, 9 järgi, s.o varguse katse, mis on toime pandud süstemaatiliselt ja vargus, mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja süstemaatiliselt. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on see tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti võivad süstemaatilisuse moodustada nii kuriteod kui väärteod, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et F.Z pani toime kaks varguse katset (02.04.2015 ja 29.04.2015) ja ühe lõpuleviidud varguse (24.04.2015) ning seda lühikese ajavahemiku jooksul, s.o ajavahemikul 02.04.2015 kuni 29.04.2015. Samuti on süüdistatavat varem korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest, viimati Harju Maakohtu 03.09.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 toimepandud kuriteo eest ja KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 alusel mõisteti vangistus 7 kuud ja 10 päeva. Karistuse ärakandmise järgselt jätkas süüdistatav samalaadsete süütegude toimepanemist. Nimetatud süüdistatava käitumine viitab sellele, et varguste toimepanemine on süüdistatava jaoks põhiliseks sissetulekuallikaks ja väljakujunenud elustiiliks. Seega leiab kohus, et süüdistusaktis on õigesti kvalifitseeritud tegu KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o süstemaatiline vargus.

Lisaks eeltoodule süüdistatakse süüdistatavat ka KarS § 199 lg 2 p 5 ettenähtud kuriteo toimepanemises, so varguse toimepanemises, mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata. Kriminaaltoimikus leiduvatest tõenditest, sh süüdistatava enese ütlustest nähtub, et süüdistatav nägi pärast varastatuga müügisaalist väljumist turvameest ja hakkas jooksma. Samas nägi ta ka seda, et turvamees asus teda taga ajama, kuid tal õnnestus varjuda ja teda kätte ei saadud. Samas asjaolu kinnitavad ka tunnistaja XXX ütlused ja videosalvestuse vaatlusprotokoll, millest nähtuvald püüdis turvatöötaja süüdistatavat kinni pidada ja jooksis kauplusest välja jooksvale süüdistatavale järele. Taolistest asjaoludest saab järeldada, et süüdistatav sai pärast varastatuga kassadest möödumist kauplusest väljuma hakates aru, et tema poolt toime pandavat süütegu on turvatöötaja märganud ja teda tullakse kinni pidama, et ta ei saaks kuritegu lõpule viia. Seetõttu jooksis ta kauplusest välja ja ning tal õnnestus koos varastatuga pakku minna. Sellisest käitumisest teeb kohus järelduse, et süüdistataval oli soov jätkata ebaseaduslikku valdust võõraste vallasasjade üle ning saades aru, et tema poolt toime pandavat vargust on märgatud ning põgenes. Seega kasvas tema poole salaja toime pandav vargus üle avalikuks varguseks ning kuivõrd tal õnnestus põgeneda turvatöötajale vastupanu osutamata, siis on tegemist varguse toimepanemisega avalikult, kuid vägivalda kasutamata KarS § 199 lg 2 p 5 mõttes. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtuliku arutamisega on tuvastamist leidnud, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 5 ettenähtud kuriteona. Kuna süüdistatavat süüdistatakse kahes ühisesse menetlusse ühendatud kriminaalasjas nii KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 kui ka KarS § 199 lg 2 p 5, 9 ettenähtud kuritegude toimepanemises, leiab kohus, et kuritegude kogumis tuleb süüdistatavale inkrimineeritud teod kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 5, 9 ettenähtud kuriteona, kuivõrd üks inkrimineeritud kuritegudest on lõpule viidud ning kahe katse staadiumisse jäänud kuriteo eraldi kvalifitseerimiseks kuriteo katsena alus puudub ning ühes kuriteoepisoodis on tuvastatud ka KarS § 199 lg 2 p 5 tunnused.

KARISTUSE MÕISTMINE

Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 199 lg 2 p 5 ja 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistusaktis olnud ankeetandmete kohaselt F.Z ei tööta. Kohtuistungil esitas süüdistatav kohtule tutvumiseks töölepingu, mis kandis kuupäeva 26.06.2015. Samas selgitas, et see tööleping lõpeb, kuivõrd ta on asunud õppima ja tal ei ole seetõttu võimalik sellel töökohal töötada. Seetõttu asub otsima tööd, mida oleks võimalik teha õhtuti. Kriminaaltoimikus leiduvate Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt F.Z aastal 2014 sissetulekud puudusid. (kd 2 tl 37). Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täies ulatuses täita. Peale selle, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastase kuriteo süstemaatilist toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitab aga üheselt piisavate rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Samuti on süüdistatavat varasemalt varavastaste kuritegude eest karistatud vangistusega (kd 1 tl 48-51, kd 2 tl 31-36) ning väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid on ta jätnud tasumata. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol.

Hinnates F.Z süü suurust KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritavate õigusvastaste tegude toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse kahe varguse katse ja ühe lõpuleviidud varguse toimepanemist, milledest ühega tekitati varalist kahju, mis ei ole oluline. Arvestades, et süüdistatav pani toime 3 varavastast kuritegu lühikese perioodi jooksul ja seda, et tegevuses on sedastatav ka kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu ning tekitatud kahju on suhteliselt tühine, siis kohtu arvates F.Z süü on hinnatav keskmisest väiksemana. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Hinnates süüdistatava kohtueelses menetluses väljendatud kahetsust, siis tuleks menetluse käigus uuritud tõendite pinnalt asuda seisukohale, et süüdistatava kahetsus ei ole siiras ning sellesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Kohtu hinnangul pole süüdistatavale inkrimineeritavate süütegude puhul tegemist juhuslikku laadi episoodidega, vaid sellist tegevust on võimalik vaadelda eesmärgipärase tegevusena. Süüdistatav on lühikese perioodi jooksul pannud toime kolm varavastast kuritegu, kuid ka pärast esimest kinnipidamist jätkas ta samalaadset õigusvastast käitumist. Kohtu hinnangul näitab taoline järjekindel käitumine kahetsuse puudumist. Samas nähtub kohtuistungil tuvastatud andmetest, et süüdistatav on kahe kuu möödudes viimase kuriteo toimepanemisest asunud tööle ning sügisest asunud omandama keskharidust. Kohtu arvates näitab kohtu arvates selline muutus seda, et süüdistatava kahetsust võib siiski hinnata siirana ning süüdistatava elus toimunud muutused viitavad sellele, et süüdistatav on oma ellusuhtumist oluliselt muutnud. Seetõttu, arvestades süü suurust ja seda, et kuna kaks süütegu jäid katse staadiumisse ja vaid üks viidi lõpule ning süüdistatav põhjustas varalise kahju, mis ei ole oluline, võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Puutuvalt aga sellesse, et süüdistatav on oma käitumist muutnud ning selle asemel, et jätkata süütegude toimepanemist, on asunud tööle ja omandama keskharidust, siis ei pea kohus mõistetava karistuse kohest täitmisele pööramist otstarbekaks ning kohus peab võimalikuks jätta mõistetava karistuse tingimisi kohaldamata, allutades süüdistatava käitumiskontrollile ning andes sellega süüdistatavale võimaluse jätkata keskhariduse omandamist ja elatusvahendite saamist legaalsel viisil. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et süüdistataval on olnud tihedaid kokkupuuteid narkootiliste ainetega, mis ilmselgelt on soodustanud temale inkrimineeritavate süütegude toimepanemist. Seetõttu peab kohus vajalikuks määrata süüdistatavale katseajaks lisakohustuse, mis sunniks teda hoiduma narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamisest.

Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust, menetlusaluse isiku selgitustest ilmnevat majanduslikku olukorda ja tsiviilhagi hüvitamise kohustust, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.