Tartu Maakohus
Otsuse kuulutamise aeg ja koht
16. september 2015.a, Võru kohtumaja
Kriminaalasja nr
1-15-5931 (15286000218)
Kohtunik
Marju Persidskaja
Kohtuistungi sekretär
Merle Vaaks
Kriminaalasi
Janis Urbaniku süüdistuses kokkuleppemenetluses
Prokurör
Riita Serikova
Süüdistatav
Janis Urbanik, isikukood: 37704266518, Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; põhiharidusega; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx; töövõimetuspensionär; varem kriminaalkorras karistatud, viimati - Tartu Maakohtu 11.04.2013.a otsusega karistatud KarS § 424 järgi 6-kuulise vangistusega KarS § 74 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 21.06.2015.a.
KarS
§
järgi
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:
Määrata Janis Urbanik katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid: -
elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada Janis Urbaniku suhtes kohtuotsuse jõustumisel.
Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
Süüdistus Janis Urbanikut süüdistatakse selles, et tema 20.juunil 2015 kella 12.19 ajal juhtis Võrumaal Vastseliina vallas Vastseliina-Meremäe-Kliima tee 1. kilomeetril mootorsõidukit Derbi Atlantis registreerimismärgiga xxxx olles joobeseisundis, s.o isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 1,05 mg/L kohta, millega pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Janis Urbanikule karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetavast karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 20.06.2015.a - 21.06.2015.a, s.o kaks päeva, kandmisele kuulub seega 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tema suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui ei pane 2-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratavas alalises elukohas; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Janis Urbanik aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav Janis Urbanik, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega.
Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Janis Urbanik süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Janis Urbaniku menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 99,12 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot (alates 1. jaanuarist 2015.a on kuupalga alammäär 390 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Janis Urbanik on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist ning ka vähendamist. Kuna sissetulekuks on töövõimetuspension 170 eurot ja toetab ka tütart, siis jõukohane oleks tasuda igakuiselt umbes 25 eurot. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga ja täismahus, arvestades seda, et süüdistatav on töövõimetuspensionär, käib Janis Urbanikule ilmselgelt üle jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus pool sundrahast, so 292,50 eurot ja täielikult kaitsjatasu, so 99,12 eurot riigi kanda. KrMS §-de 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel mõistab kohus Janis Urbanikult välja menetluskuluna sundraha 292,50 eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades Janis Urbaniku varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 292,50 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.