lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-6742/13

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 15.09.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-6742/13
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kiirmenetlus lihtmenetluse sätete järgi
Kuulutamise aeg
15.09.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1209
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-6742/4Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja24.08.20151-15-6742/27Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja17.08.20161-15-6742/32Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium19.09.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15. september 2015, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-15-6742

Kohtukoosseis

Kohtunikud Andres Parmas, Meelika Aava ja Orvi Tali

Kriminaalasi

S.Z-i süüdistuses KarS § 424 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24. augusti 2015. a otsus lühimenetluses (kiirmenetluse korras)

Apellatsiooni esitaja

Prokurör

Kaitsja S.Z, ik: XXX; elukoht XXXX X-XX XXXXXXX; kriminaalkorras varem karistatud kaks korda, viimati Harju Maakohtu 25. Juuni 2014. a otsusega vangistusega 11 kuud 27 päeva, mis jäeti tingimisi KarS § 74 alusel täitmisele pööramata; kinni peetud 22. Augustil

Abiprokurör Natalia Duškina

Kaitsja

Vandeadvokaat Jugans Grossmann

Süüdistatav

RESOLUTSIOON

1.Jätta S.Z-i kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmanni apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
2.KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista S.Z-ilt Eesti Vabariigi kasuks 72 (seitsekümmend kaks) eurot apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega seotud kulutuste katteks.
3.Kaitsjatasu kuulub tasumisele Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pangas EE351010052031000004 või Swedpangas nr EE502200221014193355, Danske Bank AS Eesti filiaalis EE401700017002872300, Nordea Bank Finland PLC eesti filiaalis EE873300333499990003, riigilõivu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav taotlejale saadetavas makseinfos.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.S.Z-ile esitati süüdistus ja ta anti kohtu alla KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et ta juhtis tahtlikult 22. augustil 2015 kella 23:26 ajal Tallinnas, XXXXXXX XX juures, suunaga Erika tänav, mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,15 mg/l laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l (lõplik tulemus 1,05 mg/l)), millega ta rikkus LS § 69 lg-t 1 ja KorS § 36 lg-t 1.
2.Harju Maakohtu 22 augusti 2015. a otsusega lühimenetluses (kiirmenetluse korras) tunnistati S.Z esitatud süüdistuses süüdi ja teda karistati ühe aasta ja kolme kuu pikkuse vangistusega. Mõistetud karistust vähendati KarS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, mõistes S.Z-ile ära kantavaks karistuseks kümme kuud vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg-le 2 suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 25. juuni 2014. a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 11 kuu ja 27 päeva võrra ning mõisteti S.Z-ile liitkaristuseks üks aasta üheksa kuud ja kakskümmend seitse päeva vangistust. Maakohus kohaldas S.Z-ile otsuse täitmise tagamiseks tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumise. Vahistamise algusajaks loeti seejuures S.Z-i kinnipidamise päev, s.o 22. august 2015. S.Z-ilt mõisteti välja sundraha 266,25 eurot ja kaitsjatasu 144 eurot, määrates, need summad tasumisele ositi kaheteistkümne kuu jooksul.
3.Maakohus leidis, et S.Z-i süü KarS § 424 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises on tõendatud tema enda ütluste, tunnistajana üle kuulatud politseiametniku ütluste ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli alusel. S.Z-ile karistust mõistes märkis maakohus, et pelgalt rahaline karistus ei vasta S.Z-i süü suurusele ega ole piisav mõjutamaks teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. S.Z on juba varemgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistatud, ent see karistus ei ole oma eesmärki täitnud. Rahalise karistuse mõistmise välistab ka asjaolu, et S.Z on töötu – tal puudub sissetulek. Kohus arvestas süüd kergendava asjaoluna S.Z-i puhtsüdamlikku kahetsust, süüd raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kokkuvõttes hindas kohus S.Z-i süüd selliseks, et teda on võimalik karistada vangistusega alla sanktsiooni keskmise määra.

APELLATSIOON

4.Harju Maakohtu 24. augusti 2015. a otsuse peale esitas süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmann apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule, taotledes maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas, S.Z-ile kergema karistuse mõistmist ja karistuse asendamist alkoholiraviga. Kaitsja taotles S.Z-ile ambulatoorse psühhiaatriaekspertiisi kohaldamist ja küsida eksperdilt: 1) Kas S.Z põeb alkoholismi

ja kas ta on toime pannud kuriteo selle haiguse tõttu; 2) kas S.Z vajab alkoholismivastast ravi; 3) kas tema puhul on otstarbekohane mõistetud vangistuse asendamiseks alkoholivastase raviga. Alternatiivselt taotleb kaitsja mõistetud karistuse asendamist üldkasuliku tööga, et ta saaks minna ravile vastavasse rehabilitatsiooni keskusesse. Kaitsja märgib, et S.Z põeb alkoholismi ja pani kuriteo toime just oma haiguse tõttu. Ta on oma haiguse tõttu saanud ka ambulatoorset ravi, kuid see on andnud vaid lühiajalist efekti. Seetõttu tulebki esmalt kohaldada S.Z-ile ekspertiis, selgitamaks välja ravi näidustatus ning seejärel suunata teda ravile. Varasemas menetlusstaadiumis ei olnud kaitsjal võimalik ekspertiisi ja karistuse asendamist taotleda, sest asja arutati maakohtus lühimenetluses. Veel märgib kaitsja, et mõistetud karistus ei ole proportsioonis väljakujunenud kohtupraktikaga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

5.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
6.Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
7.Kolleegiumi veendumuse kohaselt on arutataval juhul tegemist apellatsiooniga, millel puudub ilmselgelt edulootus. Apellatsioonis esitatud seisukohti ei saa küll lugeda asjakohatuiks, kuid kolleegium märgib, et apellandi taotlus määrata süüdistatavale ekspertiis, mõista talle kergem karistus ja asendada see kas ravi või üldkasuliku tööga, on perspektiivitu. Maakohus on mõistetavat karistust korrektselt põhistanud, karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. Karistuse raskus on proportsioonis S.Z-iga süüga, arvestatud on tema isikut ja õiguskorra kaitsmise huve, samuti süüd raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid.
8.Kaitsja põhjendus, miks ei saanud juba maakohtus taotleda S.Z-ile ekspertiisi, selgitamaks tema toimepandud teo seotust sõltuvushäirega ja sõltuvusravi vajadust, on küündimatu ja õiguslikult asjakohatu. Süüdistataval on vastavalt KrMS § 234 lg-le 5 õigus kuni kohtuliku uurimise lõpuni loobuda lühimenetluse taotlusest. Jättes selle võimaluse kasutamata lootuses, et süüdistatavale mõistetavat karistust vähendatakse, on sellest võimalusest loobutud – apellatsiooniastmes ei ole võimalik enam menetlusliiki vahetada ja taotleda lühimenetluse puhul uute tõendite kogumist.
9.Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 ls-st 2 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
10.Kaitsja on apellatsioonikohtule koos apellatsiooniga esitanud taotluse õigusabiga seotud kulutuste kindlaksmääramiseks koos käibemaksuga summas 120 eurot. Taotluse kohaselt on tal kulunud üks pooltund süüdistatavaga konsulteerimisele ja apellatsiooniteate esitamisele, üks pooltund täiendavale konsultatsioonile ja taotluse võtmisele süüdistatavalt, üks pooltund maakohtu otsuse analüüsile ja kaks pooltundi apellatsiooni koostamisele. Kohtukolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane, kuid üksnes osaliselt põhjendatud. Kaitsjale tuleb riigi õigusabi osutamise eest makstavaks tasuks määrata kolme pooltunni eest 72 eurot (sh käibemaks. Kolleegiumi hinnangul on arutataval juhul olnud asjakohatu ja põhjendamatu süüdistatavalt 10. septembril 2015 võetud taotluse lisamine, samuti ei ole apellatsiooni argumentatsiooni mahtu ja läbitöötatuse astet arvestades põhjendatud selle eest tasu määramine 2 pooltunni ulatuses. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu menetluskulu. KrMS §-d 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab käesoleva määrusega esitatud apellatsiooni ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jäi apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.