1-15-7100
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. september 2015 Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kriminaalasja number
1-15-7100 (15230103450)
Kohtunik
Külli Iisop
Kohtuistungi sekretär
Liisi Kisler
Tõlk
Imbi Kangur-Popova
Kriminaalasi
Vitali Bereznjovi süüdistuses KarS 184 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Kohtuistungi toimumise aeg
15.08.2015
Prokurör
Raigo Aas
Süüdistatav
V i t a l i BEREZNJOV – isikukood 38807170230; kodakondsuseta; emakeel: vene keel; põhiharidusega; elukoht: XXX (septembris alustab ravi XXX); invaliidsuspensionär (töövõime kaotus 90%); varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Harju Maakohtu 12.09.2012 otsusega KarS § 424 järgi vangistusega 5 kuud tingimisi 18-kuulise katseajaga; tõkend: elukohast lahkumise keeld
Kaitsja
advokaat Liis Toomsalu
1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; -KarS § 75 lg 2 p-de 21 ja 5 alusel kohustused: 1) mitte omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) osaleda narkomaanide rehabilitatsiooniprogrammis. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Vitali Bereznjov ebaseaduslikult omandas eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 28.05.2015 suures koguses narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kogumassiga 0,096 grammi (puhtal kujul 0,0076 grammi ehk 7,6 milligrammi fentanüüli), s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi. Vitali Bereznjov hoidis osundatud narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kogumassiga 0,096 grammi (fentanüüli sisaldus 7,9 %, s.o puhtal kujul 7,6 milligrammi fentanüüli) enda valduses, kuni 28.05.2015 kellani 17.00 ajal, mil temalt leitud esemetele teostati Tallinnas Lasetkodu 16 juures vaatlus, mille käigus leiti ja võeti rahakoti vahelt ära minigrip kilekott, mis sisaldas eelmainitud narkootilist ainet fentanüüli sisalduvat pulbrit. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi vastusest järelepärimisele nähtuvalt piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks fentanüüli puhul 1,3 milligrammist fentanüülist (puhtal kujul)). Seega käitles süüdistatav narkootilist ainet koguses, millest piisaks ca 60 inimesele narkojoobe tekitamiseks.
Suures koguses narkootilise aine (fentanüül) ebaseadusliku käitlemisega pani Vitali Bereznjov toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava V. Bereznjovi, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus tema süüditunnistamist KarS 184 lg 1 järgi ja karistamist vangistusega 1 aasta 4 kuud. Mõistetud karistust ei pöörata KarS § 74 alusel täitmisele, kui süüdistatav ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 21 ja 5 määratud kohustusi. Kohtuistungil V. Bereznjov tunnistas oma süüd, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kaitsja ja süüdistatav taotlesid võimalust menetluskulusid vähendada ja tasuda neid osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest. Süüdistatava ainsaks sissetulekuks on olnud invaliidsuspension 320 eurot kuus ning kõigi menetluskulude kohene tasumine käib V. Bereznjovile ilmselt üle jõu. Prokurör toetas esitatud taotlust. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.
Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning V. Bereznjov tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o ekspertiisitasu, joobeseisundi tuvastamise kulu, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi 2,5 kuupalga alammäära ehk 975 eurot. Arvestades süüdimõistetu varalist ja tervislikku seisundit, tema resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel sundrahast kaks kolmandikku riigi kanda ja annab võimaluse menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna kõigi menetluskulude kohene tasumine käib talle ilmselt üle jõu. Kui 12 kuu jooksul ei ole menetluskulud vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.
Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.