Kohtulahend

kaheteist (12) kuu jooksul, igakuise makse suurus menetluskulul on 55,92 eurot, va viimane 12. makse, mille suurus on 55, 88 eurot. Igakuine makse tuleb teostada hiljemalt kuu 30. –ks kuupäevaks. Esimene menetluskulude osamakse teostada hiljemalt 30.10.2015.a. Raigo Rätsepal tasuda väljamõistetud menetluskulu Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99915700064756. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis /tl 73/;  Tühi minigrip kilekott suurusega 10x17 cm pakendis nr 4 /tl 4-7/, mis asub akti nr 233 alusel Kuressaare politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis /tl 27-28 ja tl 73/;  Valget värvi seest mullikilega kaetud turvaümbrik suurusega 13x22 cm pakendis nr 5 /tl 1415/, mis asub akti nr 233 alusel Kuressaare politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis / tl 73/;  Musta värvi minigrip kott suurusega 10x13 cm pakendis nr 5 /tl 14-15/, mis asub akti nr 233 alusel Kuressaare politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis /tl 73/;  Musta värvi kilest ümbrik, mille peale on adressaadiks märgitud „xxxxxxx xxxxxxxxxxxxx“ ning tagastamise aadressiks on märgitud „xxxxxxxxxxxxxxx“, postitempliga 20.01.2015 Birmingham pakendis nr 5 /tl 14-15/, mis asub akti nr 233 alusel Kuressaare politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis /tl 73/. asitõendite hoidjal hävitada selleks seaduses ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus Raigo Rätseppa süüdistatakse selles, et tema käitles (omandas ja tarbis) ühiselt koos Keito Vilbasega ajavahemikul jaanuar 2015 kuni 04.02.2015 suures koguses narkootilist ainet 5F-PB-22, tellides 2015.a jaanuarikuus internetiportaalist researchchemist.co.uk suures koguses s.o 1 grammi narkootilist ainet 5F-PB-22, kusjuures ümbrik narkootilise ainega saabus Raigo Rätsepa elukohta xxxxxxxxxxxxx ning Raigo Rätsep sai selle enda valdusesse 04.02.2015, mil koos Keito Vilbasega valmistasid ühiselt narkootilise aine 5F-PB-22 ja atsetooni segu, millega pritsisid üle 20 grammi piparmündipuru ning saadud taimemassi ühiselt ka suitsetasid. 04.02.2015 kell 16:00 toimetati Raigo Rätsep ja Keito Vilbas Kuressaare politseijaoskonda asukohaga Kuressaare Transvaali 58, kus Raigo Rätsepa isiklike asjade läbivaatusel avastati tema seljakotist karp rohelist värvi taimse puruga, atsetoonipudel ja minigrip, millel kirjas kemikaali 5F-PB-22 valem. Narkootilise aine ekspertiisi aktist nr 15E-AN0164 nähtub, et roheline taimepuru sinise kaanega plastkarbis /pakendis nr 1/ massiga 20,52 grammi sisaldab 5F-PB-22 (1-(5-fluoropentüül)-1Hindool-3-karboksüülhappe 8-kinolinüülester) ja plastpudelis /pakendis nr 2/ leidub 5F-PB-22 (1-(5fluoropentüül)-1H-indool-3-karboksüülhappe 8-kinolinüülester) jälgi ning valkjas pulber massiga 0,0037 grammi minigrip kilekotis /pakendis nr 3/ sisaldab 5F-PB-22 (1-(5-fluoropentüül)-1Hindool-3-karboksüülhappe 8-kinolinüülester). 5F-PB-22 (1-(5-fluoropentüül)-1H-indool-3-karboksüülhappe 8-kinolinüülester) kuulub sotsiaalministri 18.mai 2005.a määrusega nr 73 kinnitatud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ I nimekirja ning selle käitlemine on vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 3 lõikele 1 Eesti Vabariigis keelatud, v.a meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete

ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 2 lg 3 sätestab, et käitlemine on narkootiliste, psühhotroopsete või lähteainete omamine, valdamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, eksport ja import, transiit, jae- ja hulgimüük või muul viisil tarbijale või teisele käitlejale üleandmine. Alates 01.juulist 2005 jõustunud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 3 kohaselt on suur kogus narkootilise aine või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse kõnealloleva seadusesätte mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. Narkootilise aine 5F-PB-22 (1-(5-fluoropentüül)-1H-indool-3-karboksüülhappe 8-kinolinüülester) puhul on keskmine narkojoobe tekitamiseks kasutatav annus ühele inimesele 3,5 mg, seega piisab keskmiselt kümnele inimesele joobe tekitamiseks 35 mg ainest. 5F-PB-22 sisaldava taimse puru puhul on narkootiliseks joobeks piisav keskmine annus on umbes 1,75 grammi ning kümnele inimesele piisab joobe tekitamiseks seega keskmiselt 17,5 grammi. Sellise tegevusega pani RAIGO RÄTSEP toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikute grupi poolt, s.o KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Keito Vilbast süüdistatakse selles, et tema käitles (omandas ja tarbis) ühiselt ja koos Raigo Rätsepaga ajavahemikul jaanuar 2015 kuni 04.02.2015 suures koguses narkootilist ainet 5F-PB-22, milline aine kogusega 1 gramm oli 2015.a jaanuarikuus Raigo Rätsepa poolt tellitud internetiportaalist researchchemist.co.uk, kusjuures ümbrik narkootilise ainega saabus Raigo Rätsepa elukohta xxxxxxxxxxxx ning Raigo Rätsep sai selle enda valdusesse 04.02.2015, mil koos Keito Vilbasega valmistasid ühiselt narkootilise aine 5F-PB-22 ja atsetooni segu, millega pritsisid üle 20 grammi piparmündipuru ning saadud taimemassi ühiselt ka suitsetasid. 04.02.2015 kell 16:00 toimetati Keito Vilbas ja Raigo Rätsep Kuressaare politseijaoskonda asukohaga Kuressaare Transvaali 58, kus Raigo Rätsepa isiklike asjade läbivaatusel avastati tema seljakotist karp rohelist värvi taimse puruga, atsetoonipudel ja minigrip, millel kirjas kemikaali 5F-PB-22 valem. Narkootilise aine ekspertiisi aktist nr 15E-AN0164 nähtub, et roheline taimepuru sinise kaanega plastkarbis /pakendis nr 1/ massiga 20,52 grammi sisaldab 5F-PB-22 (1-(5-fluoropentüül)-1Hindool-3-karboksüülhappe 8-kinolinüülester) ja plastpudelis /pakendis nr 2/ leidub 5F-PB-22 (1-(5fluoropentüül)-1H-indool-3-karboksüülhappe 8-kinolinüülester) jälgi ning valkjas pulber massiga 0,0037 grammi minigrip kilekotis /pakendis nr 3/ sisaldab 5F-PB-22 (1-(5-fluoropentüül)-1Hindool-3-karboksüülhappe 8-kinolinüülester). 5F-PB-22 (1-(5-fluoropentüül)-1H-indool-3-karboksüülhappe 8-kinolinüülester) kuulub sotsiaalministri 18.mai 2005.a määrusega nr 73 kinnitatud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ I nimekirja ning selle käitlemine on vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 3 lõikele 1 Eesti Vabariigis keelatud, v.a meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 2 lg 3 sätestab, et käitlemine on narkootiliste, psühhotroopsete või lähteainete omamine, valdamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, eksport ja import, transiit, jae- ja hulgimüük või muul viisil tarbijale või teisele käitlejale üleandmine.

Alates 01.juulist 2005 jõustunud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 3 kohaselt on suur kogus narkootilise aine või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse kõnealloleva seadusesätte mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. Narkootilise aine 5F-PB-22 (1-(5-fluoropentüül)-1H-indool-3-karboksüülhappe 8-kinolinüülester) puhul on keskmine narkojoobe tekitamiseks kasutatav annus ühele inimesele 3,5 mg, seega piisab keskmiselt kümnele inimesele joobe tekitamiseks 35 mg ainest. 5F-PB-22 sisaldava taimse puru puhul on narkootiliseks joobeks piisav keskmine annus on umbes 1,75 grammi ning kümnele inimesele piisab joobe tekitamiseks seega keskmiselt 17,5 grammi. Sellise tegevusega pani KEITO VILBAS toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikute grupi poolt, s.o KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks sellele KEITO VILBAS juhtis 04.02.2015 kella 15.45 ajal Saare maakonnas xxxxxxxxxxxxx enda seaduslikus kasutuses olevat mootorsõidukit - sõiduautot xxxxxxxxx narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis, sest Kuressaare Haigla SA poolt 04.02.2015 koostatud Narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokollist nähtub, et 04.02.2015 kell 17:30 tuvastati Keito Vilbasel narkootilse aine tarvitamise tunnused, mis avaldusid väliselt tajutavates häiritud ja muutunud kehalistes ning psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides ning toksikoloogiaekspertiisi akti nr 21I kohaselt leiti 04.02.2015 kell 16:00 Keito Vilbaselt võetud uriiniproovist (turvapakendis markeeringuga 030369) tetrahüdrokannabinooli (THC) metaboliiti karboksütetrahüdrokannabinooli (THC-COOH) ning oksasepaami ja/või nordasepaami, millest tetrahüdrokannabinool kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määruse (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) I nimekirja ning selle käitlemine on vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 3 lõikele 1 Eesti Vabariigis keelatud, rikkudes oma tegevusega Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, kusjuures ei tulnud mootorsõiduki juhtimisega toime ja sõitis enda poolt juhitud autoga vastu kivi. Sellise tegevusega Keito Vilbas, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime Karistusseadustiku § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus nõutud karistus: KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Raigo Rätsepale karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Raigo Rätsepa kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 04.02.2015 kell 16.00 kuni 04.02.2015 kell 19.40 /tl 48-49/, s.o 1 päev, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 73 sätete alusel vabastada süüdistatav Raigo Rätsep tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 48 (neljakümne kaheksa) kuulise katseajaga. KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Keito Vilbasele karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Keito Vilbasele karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista Keito Vilbasele liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Keito Vilbase kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 04.02.2015 kell 16.00 kuni 05.02.2015 kell 12.40 /tl 60-61/, s.o 2 päeva, mistõttu

ärakandmata karistuseks jääb 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 73 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 48 (neljakümne kaheksa) kuulise katseajaga. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Süüdistatavad Raigo Rätsep ja Keito Vilbas andsid kohtus ütlusi, et saavad nendega sõlmitud kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppemenetlusega nõus, kuritegude kvalifikatsioonidega nõus, karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Nii Raigo Rätsep kui Keito Vilbas paluvad raske materiaalse olukorra tõttu ennast vabastada kaitsjatasu tasumisest ning osaliselt vabastada ka sundraha tasumisest ja määrata tasumisele kuuluv menetluskulu ositi. Raigo Rätsep on xxxxxxxxxxx ja Keito Vilbas on xxxxxxxxxxx. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde, toetavad süüdistavate osalist vabastamist menetluskulu tasumisest. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 loetletud kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepitud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. Kokkulepitud karistused jäävad KarS §de 184 lg2 ja 424 sanktsioonide raamesse. Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel asjaoluga, et süüdistatavad on oma süüd tunnistanud. Raigo Rätsepa ja Keito Vilbase karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatavate vabal tahtel ja on neile arusaadavad. Kokkuleped sõlmiti kaitsja juuresolekul. Eeltoodu annab alust kohtul kokkuleppete kinnitamiseks. Tsiviilhagi –ei ole. Asitõendid –asitõendite loetelu on antud otsuse resolutsioonis ja loetletud asitõendid kuuluvad hävitamisele selleks ettenähtud korras . Tõkend- ei ole kohaldatud. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 lg 1 p 1 kohaselt on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Vastavalt KrMS § 179 lg 2 kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Palga alammääraks on alates 01.01.2015.a. 390.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 2,5x390 eurot=975 EUR-i. KrMS § 180 lg3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus arvestades süüdimõistetute majanduslikku olukorda: Raigo Rätsep on xxxxxxxxxx, saab pensioni ja Keito Vilbas on xxxxxxxxxxxxxx ja hinnates nende resotsialiseerumisväljavaateid peab põhjendatuks vähendada sundraha suurust 487 euroni, so pool sundrahast. Nii K. Vilbas kui R. Rätsep on varem kriminaalkorras karistamata. Raigo Rätsepal puuduvad väärteokaristused, K. Vilbasel on karistusregistri andmeil üks kehtiv karistus Liiklusseaduse rikkumise eest, rahatrahv on tasutud, seega on süüdimõistetute resotsialiseerumisväljavaated head. - Ekspertiisitasu Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 on menetluskulu riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemise tekkinud kulud. Käesolevas kriminaalasjas on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis teostatud narkootilise aine ja arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiisid, kogumaksumusega 347 eurot. Raigo Rätsepale on teostatud toksikoloogiaekspertiis, maksumusega vastavalt õiendile 184 eurot. Samuti on Keito Vilbasele teostatud toksikoloogiaekspertiis, maksumusega 184 eurot. KrMS § 180 lg3 alusel arvestades eelnevalt toodud põhjendusi süüdistatavate majandusliku olukorra ja resotsialiseerumisväljavaadete osas peab kohus põhjendatuks jätta ekspertiisikulud

osaliselt riigi kanda, jättes süüdimõistetute kanda ja mõistes välja isikute toksikoloogiaekspertiisi maksumuse, so 184 eurot Raigo Rätsepalt ja 184 eurot Keito Vilbaselt. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks väljamõistmisele süüdistatavalt. Raigo Rätsepa kaitsja taotluse alusel on kohtueelses menetluses ja kohtus arvestatud kaitsjale põhjendatud tasuks kokku 84 eurot. KrMS § 180 lg11 ja 3 alusel arvestades eelnevalt toodud põhjendusi süüdistatavate majandusliku olukorra ja resotsialiseerumisväljavaadete osas, jätab kohus kaitsjatasu riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.