Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. september 2015, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-15-6841
Kohtunik
Kristel Vedro
Kriminaalasi
A.O süüdistatuna KarS § 169 järgi
Süüdistatav
A.O, isikukood XXX, EV kodanik, elukoht xxxx, ei tööta. Karistusregistrisse
kandmata. Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin
Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada A.O KarS § 169 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 100 päevamäära (päevamäär 10,00 €) ulatuses, s.o. summas 1000 (üks tuhat) eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta rahaline karistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 2 (kaks) aastat. Katseaja alguseks määrata 15.09.2015. KrMS § 175 lg 1 p –de 4, 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista A.O-lt menetluskuluna kaitsjatasu 192,00 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot ja sundraha 585,00 (viissada kaheksakümmend viis) eurot riigituludesse. Menetluskulud kokku summas 777,00 (seitsesada seitsekümmend seitse) eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates ositi 12 kuu jooksul Maksu- ja Tolliamet arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300,
BANK EE873300333499990003, maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700065014 ning selgitus: nimi, nr 1-156841 menetluskulud. Ositi maksmisega on isik kohustatud tasuma kuus vähemalt 64,75 eurot.
Tõkendit ei ole kohaldatud. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud Kriminaalasja materjalidest nähtub, et A.O kahtlustatakse KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. II Süüdistuste sisu A.O süüdistatakse selles, et tema alates 01.08.2010.a kuni 19.06.2015.a teadvalt hoidis kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele tütrele K B ning nooremale kui kaheksateistaastasele pojale R B 12.09.2011.a Viru Maakohtu otsusega nr xxxx väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest summas 139.01 eurot. Sel moel A.O pani toime vanema teadva kõrvalehoidumise oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maks misest, s.o. pani toime KarS § 169 ettenähtud kuriteo. III Prokuröri ettepanek Prokurör teeb Viru Maakohtu kohtunikule ettepaneku KrMS § 252 lg 1 p 5 alusel tunnistada A.O süüdi KarS § 169 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 100 (ükssada) miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 1000 (tuhat) eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta rahalise karistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks kaks aastat. IV Kohtu põhjendused KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi. Tsiviilhagi kriminaalasjas esitatud ei ole. KrMS § 254 lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt A.O süüdistuses KarS § 169 järgi saabusid kohtusse 26.08.2015.a. Süüdistusakti koopia on süüdistatavale edastatud 26.08.2015.a. Süüdistatav kohtule tulenevalt KrMS §-st 252 lõikest 3 omapoolseid kirjalikke seisukohti kriminaalasja lahendamise kohta esitanud ei ole. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuste määra kohta. Kuriteo toimepanemine süüdistatava poolt on tõendamist leidnud Jevgenia A.O ütlustega, mille kohaselt A.O hoidis kõrvale Viru Maakohtu
12.09.2011.a kohtuotsusega väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest oma nooremale kui kaheksateistaastasele tütrele K B ning pojale R B. Lisaks kinnitab A.O süüd kohtutäitur Andrei Kreki vastus, mille kohaselt A.O hoidis teadlikult kõrvale elatisraha maksmisest ning elatisraha võlgnevus seisuga 01.05.2015.a oli 16 982.31 eurot. A.O tunnistab end toimepandus täielikult süüdi ja kahetseb tehtut. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. A.O käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. KarS § 169 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Alates 01.01.2015.a KarS § 44 lg 2 kohaselt miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava puhul esinevad karistust raskendavad asjaolud, so süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteistaastase isiku suhtes. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus ja süü tunnistamine. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava A.O puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 585,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 on menetluskuludeks määratud kaitsjale määratud tasu. Kriminaalmenetluses on A.O kaitsjaks määratud vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin, kes on kohtueelses menetluses osutanud õigusabi 192,00 euro ulatuses. KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad A.O-lt väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohus võimaldab süüdistatava varalist seisundit arvestades tasuda tal menetluskulud ositi. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.