Kohtulahend

elukohajärg se

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta S.N-ilt ära sõiduki juhtimise õigus 1 (üks ) aastaks 6 (kuus) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 180 lg 1 alusel S.N-ilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot ja riigi õigusabi kulu summas 266 (kakssada kuuskümmend kuus) eurot 88 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et S.N on õigus menetluskulud kogusummas 851 (kaheksasada viis kümmend üks) eurot 88 senti tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. S.N on kohustatud maksma igakuiselt 25. kuupäevaks vähemalt 71 (seitsekümmend üks) eurot kuni kogusumma tasumiseni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99915700055684. Selgitusse tuleb märkida „1-15-5685, menetluskulud, S.N“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni teate esitamise korral tuleb apellatsioonkaebus esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniteate õigeaegsel esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kantseleis 3. septembril 2015. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

SÜÜDISTUSE SISU

S.N -ile on esitatud süüdistus KarS § 424 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises selles, et tema 19.06.2015. a kella 01.20 paiku Jõgeva maakonnas Pajusi vallas Vao-PäinurmeSulustvere tee 32. kilomeetril juhtis mootorsõidukit Volkswagen Transporter, registreeri mismärgiga 096 BKG, olles joobeseisundis, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 1,05 mg/l kohta. Sellega rikkus S.N liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, ja LS § 69 lg 2 p 1 nõuet, mille kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses. Prokurör tegi kohtule ettepaneku S. N süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra, s.o 6 kuud vangistust, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 365 tundi üldkasulikku tööd ning määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustada Silvar

S.N -i järgima KarS §- s 75 sätestatud kontrollnõudeid. Prokurör tegi kohtule ettepaneku määrata S.N-ile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta S. N-ilt ära sõiduki juhtimise õigus 1 aastaks 6 kuuks. Kaitsja ei nõustunud prokuratuuri seisukohaga, et S.N-ile mõist etav karistus peab olema rangem kui Tartu Maakohtu 08.09.2011. a otsusega S.N-ile mõistetud karistus. Kaitsja hinnangul ei vastanud Tartu Maakohtu 08.09.2011. a kohtuotsusega mõistetud karistus tollasele kohtupraktikale ja oli liialt range. Kaitsja taotleb, et kohus kaaluks S.N -ile vangistuse mõistmist, mis jätta tingimuslikult täitmisele pööramata. Alternatiivsena taotleb kaitsja mõistetava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kaitsja leiab, et S.N -ile lisakaristuse mõistmine ei ole põhjendatud ja kohus peaks kaalutlema, kas põhikaristuse mõistmisega on tagatud juba karistuseesmärkide saavutamine. S.N selgitas, et talle on arusaadav, milles teda süüdistatakse ja ta tunnistab ennast süüdi. S.N kahetseb oma tegu. S.N soovib, et kohus ei kohaldaks reaalset vangistust ning on nõus üldkasuliku töö mõistmisega.

KOHTU SEISUKOHT

Tunnistaja Jaan Lea ütlusi kinnitab patrullileht, mille kohaselt olid 18.06.2015. a kella 20.00st kuni 19.06.2015. a kella 08.00ni patrullitoimkonnas Jõgevamaa piirkonnas Jaan Lea ja Rauno Mõttus. Patrullilehelt nähtub, et 19.06.2015. a kella 01.20 ja 03.30 vahel Jõgevamaal VaoKalana-Sulustvere tee 32. kilomeetril liikus väga aeglaselt sõiduk Volkswagen Transporter, registreerimismärgiga 096BKG, mida juhtis S.N. S.N-i reaktsioon oli aeglane, kõne kohati arusaamatu ja tunda oli tugevat alkoholilõhna. Indikaatorvahendi näit oli 1,21 mg/l ja tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus 1,05 mg/l (tl 10-11). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati S.N 19.06.2015. a kell 01.20 sõiduki juhtimiselt kuni kainenemiseni (tl 7). Sõiduki andmete väljatrükist ja registreerimistunnistusest nr EK511953 nähtuvalt on sõiduauto Volkswagen Transporter, registreerimismärgiga 096BKG, omanikuks xxxxxxxxxxx (tl 13,1415). Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et sõidukit juhtis 19.06.2015. a kell 01.20 süüdistuses märgitud kohas S. N . S.N-i ütluste kohaselt oli ta mõned pä evad enne teo toimepanemist küsinud xxxxxxxxxxxxxx autot kasutada ja xxxxxxxxxxx andis S.N -ile auto (tl 34-35). Asjaolu, et S.N omab alates 15.07.2011. a juhtimisõigust kehtivusega kuni 14.07.2021. a, tõendab õiend Maanteeameti andmebaasi andmetest S.N -i juhtimisõiguse kohta (tl 12). S.N -i alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus on tõendatud tõendusliku alkomeetri (DRÄGER ALCOTEST 7110 EST, seeria AR AF-0028) testi nr 951 väljatrükiga. Väljatrüki kohaselt on 19.06.2015. a kell 02.04-02.08 tuvastatud mõõtetulemuseks (kasutades DRÄGER ALCOTEST 7110 EST, seeria ARAF-0028) alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,15 mg/l kohta, võttes arvesse laiendmääramatust 0,10 mg/l kohta, jäi lõplikuks mõõtetulemuseks alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,05 mg/l kohta (tl 6). Kriminaalasja arutamisel S.N enda ülekuulamist ei taotlenud. 09.07.2015. a kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas S.N ennast süüdi. S.N-i ütluste kohaselt tahtis ta 19.06.2015. a Rutikverest koju sõita. Vahemaa Rutikeverest S.N-i koduni Pauastvere külas on ligikaudu 25 kilomeetrit. S.N oli koos tuttavaga joonud õlut ja viina ning enne sõidu alustamist koju Pauastvere külla maganud pool päeva. S.N arvas sõitu alustades, et on kaine, kuna oli enne sõidu alustamist kaua maganud. Alkomeetrit S. N ei olnud ja seetõttu ei saanud ta oma joovet kontrollida. S.N tundis et tal on pohmell. Olles poolel teel koju, sõitis politsei auto S.N-ile järele ja andis vilkuritega peatumismärguande. S.N peatas sõiduki. Politseiametnikud palusid S.N joobe tuvastamiseks puhuda ning seejärel sõideti Põltsamaale. S.N-i ütluste kohaselt oli ta joobe tuvastamisega nõus ja ei soovinud vereproovi anda (tl 34-35). Kohtu hinnangul on S.N-i eeltoodud ütlused suures osas kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega – nii kirjalike tõendite, kui ka tunnistaja ütlustega – ja on seega usaldusväärsed (vt otsuse p 2.3). 2.2 Kogutud tõenditega on tuvastatud, et S. N juhtis 19.06.2015. a kella 01.20 paiku Jõgeva maakonnas Pajusi vallas Vao -Päinurme-Sulustvere tee 32. kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Transporter, registreerimismärgiga 096BKG, olles seejuures alkoholijoobe seisundis. Asjas kogutud tõendite kohaselt on tuvastatud, et enne sõiduki juhtimist 19.06.2015. a oli S.N tarvitanud alkoholi ja S. N-i väljahingatavas õhus oli sõiduki juhtimise ajal alkoholisisaldus 1,05 mg/l kohta. Seega juhtis S. N sõidukit LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes. Kuna S.N puudus võimalus tarvitada alkoholi alates kinnipidamisest kuni tõenduslikku alkomeetrisse puhumiseni, on S.N juhtinud alkoholijoobe seisundis ka mootorsõidukit. Seega on S. N-i tegevuses täidetud KarS § 424 sätestatud objektiivne süüteokoosseis.

2.3 Kohus on seisukohal, et S.N on alkoholijoobes mootorsõidukiga juhtimise toime pannud kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. KarS § 16 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. S.N-i ütluste kohaselt oli ta koos oma tuttavaga enne mootorsõiduki juh timise alustamist, s.o 18.06.2015. a tarvitanud alkoholi - õlut ja viina. Enne sõidu alustamist oli ta pool päeva maganud ja arvas seetõttu, et äkki on juba kaine (tl 35). Kohus ei pea eluliselt usutavaks S.N-i ütlusi selle kohta, et S.N pidas ennast kaineks olevaks, kuna oli enne Pauastvere külla sõitma asumist maganud. Esmalt peab kohus oluliseks osundada S.N-i enda ütlustele, mille kohaselt sai ta aru, et tal oleks nagu pohmell (tl 35). Ainuüksi nimetatud asjaolu on vastuolus S. N-i enda ütlustega, kuna inimene ei saa korraga olla kaine ja alkoholi tarvitamise järgselt endiselt selle mõju all. Teiseks peab kohus oluliseks arvesse võtta S.N tuvastatud joobe suuru st (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,05 mg/l kohta) ja tunnistaja ütlusi S.N-i kirjelduse kohta tema kinnipidamisel - reaktsioon aeglane, k õne kohati arusaamatu ja suust tunda tugevat alkoholilõhna (tl 3). Kohtu hinnangul ei ole nimetatud asjaoludest lähtuvalt eluliselt usutav, et S.N oli alkoholi tarvitanud pikemat aega tagasi ja oli pool päeva maganud ning võis vähegi uskuda, et ta on seisundis, mis juhtimist võimaldaks. S.N -i ütluste kohaselt soovis ta Rutikverest koju sõita. Kuna S. N oli alkoholi tarvitanud ja oli täielikult teadlik oma joobeseisundist ning tegi valiku koju minemise aja ja viisi osas (sh sõiduvahend i), pidi ta eesmärgiks seadma sõidukiga sõitmise alkoholijoobe seisundis. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on tuvastatud, et S.N tahtis toime panna süütegu, st mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobe seisundis. Samuti sai S.N täielikult aru sellest, et kui ta alkoholijoobes sõidukit juhtima hakkab, paneb ta toime süüteo. Kohus leiab, et S.N-i tegevuses on täidetud KarS § 424 subjektiivne süüteokoosseis. 2.4 Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja S. N-i süüd välistavaid asjaolusid. 2.5 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et S.N tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus.

on kohtu arvates oluline, et S. N-i eesmärgiks oli alkoholijoobes mootorsõidukit juhtida pikka aega, st koju tuli sõita 25 km. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, justkui öisel ajal sõitmist võib käsitleda süüd vähendava asjaoluna. Vastupidi, öisel ajal sõitmist alkoholijoobes tuleb pidada oluliselt ohtlikumaks, kui päevasel ajal ja seda vaatamata sellele, et liiklustihedus on päevase ajaga võrreldes väiksem . Seda eelkõige põhjusel, et öisel ajal on nähtavus oluliselt piiratud ja seega võib ebaadekvaatses seisundis liikluses osalemine kaasa tuua tõenäolisemalt raskemaid tagajärgi, kuigi kahtlematult on suurema liiklustiheduse korral (päevasel ajal) riskid suuremad liiklejate rohkuse tõttu. Kohus on seisukohal, et kuigi sõiduki juhtimise kiirus mõjutab süü suurust, ei vähenda ainuüksi S.N-i aeglane sõit tema süü suurust. 3.2 Prokuröri hinnangul tuleb karistust kergendava asjaoluna arvestada S.N-i kahetsust. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kuigi S.N on kohtueelses menetluses ütlusi andes sõnaliselt väljendanud kahetsust (tl 35), ei ole kohus veendunud, et tegemist on siira kahetsusega, mida oleks KarS § 57 lg 1 p 3 alusel võimalik käsitleda puhtsüdamliku kahetsusena. Kohus, võttes arvesse S. N-i selgitusi kohtus, leiab, et S.N kahetseb pigem seda, et ta alkoholijoobe seisundis politsei poolt kinni peeti, mitte seda, et alkoholijoobes üleüldse juhtima asus. Seega on kohtu hinnangul tegemist pigem formaalse kahetsusavaldusega, lootuses, et see võib mõjutada mõistetavat karistust. Karistus t raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes kohus ei tuvastanud. 3.3 Karistuse eripreventiivsete eesmärkide osas (võimalust mõjutada edaspidiselt süütegude toimepanemisest hoiduma) arvestab kohus inimese suhtumist kehtestatud õiguskorda. Seda ilmestab kohtu arvates S. N-i varasem karistus, aga ka tema suhtumine talle varasemalt mõistetud karistustesse ja õiguskorda üldiselt. S.N -i on karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest (nagu käesoleval ajal arutlusel) viimati Tartu Maakohtu 08.09.2011. a otsusega (kriminaalasi nr 1-11-9840). S.N -ile mõisteti KarS § 424 järgi toimepandud kuriteo eest karistuseks vangistus, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga (karistus on kehtiv). Lisakaristusena võeti S. N-ilt ära sõiduki juhtimise õiguse 1 aastaks (tl 23, 28-30). Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et ei nõustu kaitsja arusaamisega, justkui kohus peaks käesolevas kriminaalasjas karistuse mõistmisel arvestama ja hindama S.N-ile Tartu Maakohtu 08.09.2011. a otsusega mõistetud karistuse põhjendatust, mh selle vastavust kohtupraktikale. Isikule karistuste mõistmisel tuleb lähtuda KarS §-st 56 ja seda olenemata sellest, millises menetlusliigis kriminaalasja menetletakse. Tartu Maakohtu 08.09.2011. a otsus on jõustunud ja see on täidetud. Kohus, hinnates S. N-i varasemat karistatust, leiab, et kuivõrd S. N on jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist, järeldub sellest, et mõistetud karistused ei ole S. N-ile ilmselgelt vajalikku mõju avaldanud. Ühtlasi ei ole S. N-ile vajalikku mõju avaldanud ka lisakaristusena mõistetud juhtimisõiguse äravõtmine. Kohtu hinnangul on karistuse põhimõtete järgi oluline karistada süütegude toimepanijaid järjest rangemate karistustega, selleks, et tagada karistuseesmärkide saavutamine (et süüdlane hoiduks edaspidiselt samalaadsete tegude toimepanemisest). Lõpptulemusena on oluline, et S.N edasiselt enam samalaadseid kuritegusid toime ei paneks. Kohtu hinnangul ei ole S. N-ile mõistetud karistused sundinud teda oma tegude üle järele mõtlema ja tegema oma käitumises ning mõtlemises olulisi järeldusi ja korrektiive. S.N-i suhtumine on olnud ükskõikne ja hoolimatu ning seda vaatamata sellele, et ta on varem toime pannud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise ja seeläbi põhjustanud ka liiklusõnnetuse (tl 28-30).

3.4 Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Kohtu hinnangul on mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobe seisundis üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi. Mootorsõiduki juhi kohustuseks rakendada liikluses kõrgendatud tähelepanelikkust, et minimaliseerida temast lähtuvat või lähtuda võivat ohtlikkust, eesmärgiga vältida igasuguse kahju tekitamist nii endale kui ka teistele liiklejatele. Juhtides sõidukit aga seisundis, kus isiku reageerimiskiirus ja -võime, nagu ka tähelepanuvõime on oluliselt vähenenud, on kohtu arvates mootorsõiduki juht rikkunud olulisel määral oma kohustusi. Seeläbi on seatud ohtu kõigi liiklejate elu ja tervis ning nende vara. Seega tuleb pidada mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes äärmiselt ohtlikuks teguviisiks ning seda isegi juhul, kui ei ole lõplikult realiseerunud joobes juhtimisest tulenev oht ja kõrvalised isikud või kaasliiklejad saanud vigastada või teiste isikute vara kahjustada. Vaatamata sellele, et S.N juhtis mootorsõidukit öisel ja seega väikese liiklustihedusega ajal, oli kohtu arvates potentsiaalne oht nii S.N-ile endale kui ka kaasliiklejatele kahtlematult olemas ja võttes arvesse S. N-i joobe suurust ja tema väliseid tunnuseid juhtimise ajal, tuleb seda ohtu pidada suureks. Kohus leiab, et õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad samalaadsete kuritegude toimepanijate karistamist üha rangemate karistustega. Kohtu hinnangul ei ole S.N temale varasemalt mõistetud ja tingimisi täitmisele pööramata jäetud karistusest vastavaid järeldusi teinud ja seega ei ole eelmine karistus tema käitumisele vajalikku mõju avaldanud. 3.5 Kohus, võttes arvesse eelkäsitletud asjaolusid, leiab, et S.N-i suhtes ei ole võimalik karistuse eesmärke saavutada rahalise karistusega. S.N-i arusaama enda tegude tähendusest ja keelatusest suudab kohtu hinnangul mõjutada käesoleval juhul vaid vangistus. Kohtu hinnangul on kohaseks vangistuse pikkuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, mida tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra. Seega jääb lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust. Kohus ei pea võimalikuks jätta S.N-ile mõistetavat vangistust tingimuslikult täitmisele pööramata KarS § 74 alusel. Siinkohal tugineb kohus S.N -i karistust mõjutavatele asjaoludele (mida kohus eelnevalt käsitles), aga ennekõike S.N-i varasemale karistusele, mis ei ole täitnud vajalikku eesmärki (muutnud S. N-i käitumist ja hoiakuid), kuna S. N on jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist. Lisaks väärib kohtu arvates rõhutamist, et S.N-ile mõistetud vangistuse tingimuslikult täitmisele pööramata jätmine ei oleks kooskõlas karistuse üldpreventiivsete eesmärkidega. Kohtu hinnangul on aga põhjendatud asendada S.N-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et kuna vangistuse asendamin e üldkasuliku tööga on viiman e abinõu isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks, tuleb S.N-ile anda võimalus kanda talle mõistetud karistust vabaduses, st asendades vangistuse üldkasuliku tööga. S. N on andnud nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks . Sellest tulenevalt tuleb S.N-ile mõistetud vangistus (1 aasta) asendada 365 tunni üldkasuliku tööga. Kohus on seisukohal, et lisaks põhikaristusele on S.N-i suhtes vajalik kohaldada lisakaristust, s.o juhtimisõiguse äravõtmist 1 aastaks 6 kuuks. KarS § 50 lg 1 p 1 sätestab, et mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib kohus lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. Kohus peab oluliseks arvestada, et S. N-i suhtes on varasemalt kohaldatud lisakaristust ja võetud ära juhtimisõigus 1 aastaks. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul lisakaristuse kohaldamine karistuseesmärkide saavutamiseks vajalik. Liiklusreeglite mittetäitja jaoks on kõige vahetumaks ja otseselt mõju avaldavaks meetmeks vaieldamatult liiklusest eemaldamine. Seega võimaldab juhtimisõiguse äravõtmine ka S.N-i suhtes paremini karistuseesmärke saavutada. Ühtlasi võimaldab juhtimisõiguse äravõtmine täita karistuse üldpreventiivseid

eesmärke, kuna kohtu arvates ei saa õiguskorra kaitsmise huvidega olla kooskõlas olukord, kus isik karistamatult jätkab liiklusalaste süütegude toimepanemist ning teda liiklusest ei eemaldata (kus isik järjepidevalt kujutab endast ohtu teistele). Lisaks vajavad kohtu hinnangul õiguskorra kaitsmise huvid isiku jõulisemat karistamist olukorras, kus isik on üldohtliku liiklusalase süüteo toime pannud mitmendat korda, kuna isikutel ei saa tekkida karistamatuse tunnet olukorras, kus riiklik sund on ühiskonna huvides äärmiselt vajalik vahend üldise turvatunde tagamiseks ja selle kontrolli all hoidmiseks. Kriminaalmenetluse kulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS 175 g 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu ja kulu kogusummas 266,88 (61,44 eurot + 48,00 eurot + 157,44 eurot). Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2015. a) määruse nr 166 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 2 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 390 eurot. Seega on sundraha suuruseks 585 eurot. Menetluskulud kokku on 851,88 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. S.N taotles menetluskulude tasumise võimaldamist osade kaupa 1 aasta jooksul. Prokurör nõustus taotlusega. Kohus on seisukohal, et menetluskulude tasumise võimaldamine 1 aasta jooksul on põhjendatud ja vajalik. Siinjuures tugineb kohus sellele, et S.N puudub ametlik töökoht ja seega ka regulaarne sissetulek. S.N remondib veoautosid ja käib aeg-ajalt metsatöödel, et teistele vabu päevi anda. S. N elab üksinda ja ülalpeetavaid tal ei ole. S.N -i hinnangul on ta suuteline menetluskulud tasuma 1 aasta jooksul. Võttes arvesse menetluskulude suurust ja S.N -i majanduslikku seisundit, leiab kohus, et S.N -ile tuleb anda võimalus tasuda menetluskulud vabatahtlikult. Seega tuleb menetluskulud tasumisele määrata 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Raina Pärn

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.