Kohtulahend

sundraha 292,50 (kakssada üheksakümmend kaks eurot ja 50 senti) eurot; kaitsjatasu 49,56 (nelikümmend üheksa eurot ja 56 senti) eurot.

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et H.D (H.D) on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 342,06 (kolmsada nelikümmend kaks eurot ja kuus senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: 11 (üheteistkümne) kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist tasuda igakuiselt vähemalt 28,51 (kakskümmend kaheksa eurot ja viiskümmend üks senti) eurot ning 12-ndal (kaheteistkümnendal) kuul tasuda 28,45 (kakskümmend kaheksa eurot ja nelikümmend viis senti) eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99915700061704 ning selgituse “H.D, otsus nr 1-15-5995, menetluskulud“.

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus H.D süüdistatakse selles, et tema 17.04.2015 hommikupoolikul lõi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x asuvas korteris alkoholijoobes olles elukaaslase poega K. I. rusikaga näkku, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja ülahuule põrutushaava. Seega pani H.D teise inimese kehalise väärkohtlemisega - K. I. valu tekitamise ning tema tervise kahjustamisega, toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle süüdistatakse H.D selles, et tema samal hommikupoolikul pärast eelkirjeldatud süüteo toimepanemist ähvardas samas korteris kahte suurt kööginuga käes hoides sõnadega „ma löön su raisa maha“ K. I. ära tappa. Varasemate vaenulike konfliktide ja nugade tõttu tundis kannatanu reaalset ohtu oma elule. Seega pani H.D toime tapmisega ähvardamise, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu KarS § 121 lg 2 p-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus H.D-le karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 120 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus H.D-le karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista H.D-le liitkaristuseks 5 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus H.D suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 1 aasta ja kuue 6 pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Määrata H.D katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg 1 alusel järgmised kontrollnõuded: - elama kohtu määratavas alalises elukohas; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav H.D aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav H.D, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse H.D süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2 ja KarS § 120 lg 1 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht asitõendite osas Käesolevas kriminaalasjas on asitõendiks H.D-lt äravõetud kööginuga ja köögikirves, mis asuvad pakendatuna käesoleva kriminaalasja materjalide juures.

KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Kohus on seisukohal, et KarS § 83 lg 1 alusel tuleb konfiskeerida käesolevas kriminaalasjas asitõendiks ja süüteo toimepanemise vahendiks olevad esemed – H.D-lt ärav õetud kööginuga ja köögikirves, mis asuvad pakendatuna käesoleva kriminaalasja materjalide juures. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada asitõendid - kööginuga ja köögikirves. Kohtu seisukoht menetluskulude osas H.D menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 99,12 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot (alates 1. jaanuarist 2015.a on kuupalga alammäär 390 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. H.D on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist ning ka vähendamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga ja täismahus, arvestades H.D sissetulekut käib temale ilmselgelt üle jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus pool sundrahast, so 292,50 eurot ja pool kaitsjatasust, so 49,56 eurot riigi kanda. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel mõistab kohus H.D-lt välja sundraha 292,50 eurot ja kaitsjatasu 49,56 eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades H.D varalist seisu, süüdistatav on invaliidsuspensionär ja 90% ulatuses töövõimetu, on põhjendatud anda süüdistatavale KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel võimalus menetluskulu kokku 342,06 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/ Marju Persidskaja kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.