Kohtulahend

Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Esitatud süüdistus: M.J süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul jaanuar 2008 kuni 16.03.2013 kasutas korduvalt, so vähemalt kolm korda aastas, Maardus XXXasuvas korteris ning Ukrainas puhkusereisil viibimise ajal (2012 suvel) füüsilist vägivalda oma lapseealise poja XXX(ik XXX) suhtes. Lõi teda käte ja rusikatega pea, näo, kõhu ja selja piirkonda, jalaga kõhu piirkonda ning rihmaga pea, selja, tuharate ja jalgade piirkonda, tekitades lapsele järjepidevat füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Sealhulgas tema: ajavahemikul jaanuar 2008 kuni jaanuar 2009, täpsemalt tuvastamata ajal lõi tähtede õppimise käigus poega käte ja rusikatega selja piirkonda, tekitades talle füüsilist valu. ajavahemikul jaanuar 2008 kuni 16.03.2013, täpsemalt tuvastamata ajal lõi poega rusikate ja jalaga kõhu piirkonda, selliselt, et viimane paiskus temast eemale. Oma tegevusega põhjustas ta lapsele füüsilist valu. Ajavahemikul september 2011 kuni 16.03.1013, täpsemalt tuvastamata ajal lõi poega korduvalt rusikaga pea piirkonda, kuna viimane komistas tema jala vastu. Oma tegevusega põhjustas ta lapsele füüsilist valu. 2012 suvel, täpsemalt tuvastamata ajal peksis oma poega rusikatega pea piirkonda, tekitades talle füüsilist valu ja paistetuse ning muhu pea piirkonnas. 2012 suvel, täpsemalt tuvastamata ajal lõi Ukrainas puhkusereisil viibimise ajal poeg rihmaga, tekitades talle füüsilist valu. Veebruar 2013, täpsemalt tuvastamata ajal peksis oma poega rihmaga selja, jalgade ja pea piirkonda, kuna viimane tõi talle poest valed päevalilleseemned. Sellega tekitas ta kannatanule füüsilist valu ja verevalumid selja ning jalgade piirkonda. Seejärel pani M.J lapse autosse ning viis Maardu lähedal asuvasse metsa, kus tõukas poisi autost välja ning ähvardas ta metsa jätta. Ajavahemikul 11.03.2013-16.03.2013, täpsemalt tuvastamata päeval, kella 15:00 paiku lõi poega rihmaga vastu selga, jalgu ja pead, tekitades lapsele füüsilist valu. Samuti tema ajavahemikul märts 2012 kuni 16.03.2013 kasutas korduvalt Maardus XXXasuvas korteris ning Ukrainas puhkusereisil viibimise ajal (2012 suvel) füüsilist vägivalda oma lapseealise tütre XXX(ik XXX) suhtes. Lõi teda käte ja rusikatega näo, pea, kõhu, selja ja tuharate piirkonda ning rihmaga pea, selja, tuharate ja jalgade piirkonda, tekitades lapsele järjepidevat füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Sealhulgas tema: Ajavahemikul märts 2012 kuni 16.03.2013, täpsemalt tuvastamata ajal lõi tütart seinale joonistamise eest rihmaga, tekitades talle füüsilist valu.

2012 suvel, täpsemalt tuvastamata ajal lõi Ukrainas puhkusereisil viibimise ajal tütart rihmaga, tekitades talle füüsilist valu. 16.03.2013 kella 22:00 paiku, vihastades selle peale, et tema naine keeldus talle poest õlut toomast lõi oma väikest tütart rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel tütar kukkus voodile. Seejärel peksis M.J tütart rusikatega roiete piirkonda, laps nuttis valust ja pissis hirmust püksi. Oma tegevusega põhjustas M.J oma tütrele füüsilist valu ning paistetuse ja haavad huulte piirkonnas. Teisi inimesi järjepidevalt kehaliselt väärkoheldes pani M.J toime piinamise ehk KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo (kehtivas KarS-is vastab §-le 121 lg 2 p 2, 3). Samuti tema 2013 aasta veebruaris kasutas Maardus XXXasuvas korteris füüsilist vägivalda oma abikaasa XXX(ik XXX) suhtes. Lõi teda rusikaga parema silma piirkonda, millega tekitas naisele füüsilist valu ning parema silma piirkonnas paistetuse ja väikese armi parema silma alla. Lüües teist inimest kahjustas M.J tema tervist ning tekitas talle füüsilist valu, millega pani toime kehalise väärkohtlemise ehk KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo (kehtivas KarS-is vastab §-le 121 lg 2 p 2, 3). Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatav, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: 1) KarS § 121 (kehtiva KarS § 121 lg 2 p 2, 3) järgi vangistusega 8 kuud; 2) KarS § 122 (kehtiva KarS § 121 lg 2 p 2, 3) järgi vangistusega 2 aastat ja 6 kuud; 3) KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks 2 aasta ja 6 kuu vangistuse määramist; 4) KarS § 68 lg 1 alusel 2 päeva eelvangistuse karistusaja hulka määramist; 5) KarS § 74 lg 1 alusel ei pöörata karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 2 aasta ja 6 kuu katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: - elama kohtu määratud alalises elukohas; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; - saama kriminaalhooldusametniku eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametniku eelneva Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6) KarS § 75 lg 2 p 2,8 alusel määrata, et M.J on kohustatud käitumiskontrolli ajal : - mitte tarvitama alkoholi; - osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult.

Prokuröri abi jäi kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et M.J-i poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooniga, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb M.J-ile mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,34 eurot tunnis ja 390 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 585,00 eurot. M.J pani toime II astme kuriteod, seega tuleks temalt välja mõista sundraha 585,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu ja riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu. M.J-ile oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi kokku 264,00 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleks M.J-ilt välja mõista kaitsjatasu 264,00 eurot. Asjas viidi läbi kohtupsühhiaatriline ekspertiis, mille tegemise kulu on 510,00 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi; kohus võib osa menetluskuludest jätta riigi kanda. M.J avaldas, et ta palk opn 650 eurot kuus (neto), 15.09.2015 avalikustab kohus otsuse tsiviilasjas, millega temalt mõistetakse välja elatis; endine abikaasa esitas mõlema lapse ülalpidamiseks 192,00 eurot lapse kohta kuus, seni on ta maksnud 200 eurot kuus kokku mõlema lapse peale. Kaitsja palus menetluskulud osaliselt jätta riigi kanda, prokurör toetas kaitsja taotlust, märkides, et on sellega nõus üksnes seetõttu, et alaealised lapsed vajavad elatisraha. Kohtu hinnangul võib menetluskulud jätta osaliselt riigi kanda: so 285 eurot sundraha ja 510,00 eurot ekspertiisitasu. M.J peab tasuma 300,00 eurot sundraha ja 264,00 eurot kaitsjatasu. Kohus leiab, et M.J võib väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Asitõend: 5 CD-plaati salvestistega, mis on köidetud kriminaaltoimikusse (iga CD vastavalt konkreetse kannatanu ülekuulamise protokolli juures) - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel, jätta kriminaalasja materjalide juurde; plaadid on juba liidetud toimikuga, nende säilitamine koos asja materjalidega ei koorma toimikut ülemääraselt.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.