Kohtulahend

1, 4, 7, 8, 9

1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi; 2) katseaja jooksul mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuma tööle või õppima kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtma end töötukassas arvele; 4) mitte viibima avalikes paikades, mis on seotud alkoholi või narkootikumide tarvitamisega ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud ja narkootikume kuritarvitavate isikutega; 5) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis või alkoholiravis 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga kolm (3) kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest. H.L vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista H.L-ilt menetluskuluna riigituludesse 151,92 eurot kaitsetasu adv. Kaja Kiilo poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank või nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber 2800049900). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must Võru osakonna kasuks 151,92 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Kaja Kiilo poolt süüdimõistetu H.L-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, H.L-ile, kaitsjale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.08.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 04.12.2013 kohtuotsusega mõisteti H.L süüdi KarS § 424 järgi ja teda karistati 1 aastase vangistusega, mida jäeti kohaldamata tingimisi 2 aastase katseajaga ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile. Kuna H.L rikkus kehtestatud kontrollnõudeid, s.o ei ilmunud registreerimistele, ei elanud kindlaksmääratud elukohas, ei taotlenud luba elukohast lahkumiseks ja ei taotlenud luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, siis 16.02.2015 Viru Maakohtu määrusega pöörati H.L-ile Viru Maakohtu 04.12.2013 kohtuotsusega mõistetud karistuse, s.o. 1 aasta vangistust, osas täitmisele.

Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil taotles H.L enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et ta soovib tööle minna. Kinnipeetav avaldas, et ta on vanemaks saanud ja ta on mõistnud, et enam edasi ei saa minna. Ta soovib endale mingi eriala õppida. Varem on ta töötanud ehituse peal ja ka saekaatrites. Viimane töökoht oli xxxx. Kinnipeetav avaldas, et ta saab aru, et kui ta vabaneb, siis ta peab täitma kõiki kontrollnõuded. Elama asub ema ja isa juurde, vanematega on suhted head. Karistus pöörati täitmisele, sest ta ei käinud hooldusel, kuna ta elas kord ühe ja siis teise tuttava juures. Kinnipeetav lubas, et ei tarbi alkoholi. Kinnipeetav on valmis läbima alkoholivastaseid programme. Prokurör Enn Pustak nõustus Viru vangla poolt koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnangu uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks isiku puhul jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Enne tähtaegse vabastamise efektiivsus on suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Kaitsja avaldas kohtuistungil, et ta usub oma kaitsealusesse. Ta on pool karistusest ära kandnud. Elektroonilise valve nõuded on täidetud. Tema käitumine on vanglas olnud hea. Kõik probleemid on alguse saanud alkoholist ja seda tunnistab ka kinnipeetav ise. Isik püüab ja on proovinud läbida programme ja seepärast on tema puhul vaja rakendada alkoholivastast ravi ja panna talle vabanemisel kohustused. Juhul, kui isik kannab ära aastase karistuse, siis võib juhtuda, et tema elu läheb vana rada edasi. Kaitsja palub kohtul taotlus rahuldada ja vabastamisel kohaldada kontrollnõudeid. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et H.L-i saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 2 p 1 kohaselt teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 5 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku § -s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kinnipeetaval on olemas kindel elukoht tema vanemate juures aadressil xxxx. Eluase on püsiv ja vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele. Vanemad on nõus, et kinnipeetav elab nende juures kui ta suudab hoiduda alkoholist. Samuti on vanemad nõus kinnipeetavat

majanduslikult toetama. Seega on kindlustatud kinnipeetava esmane toimetulek vabaduses tema vanemate toetamisel ja abistamisel. Kinnipeetav tunnistab enda alkoholiprobleemi ja on valmis sellega tegelema. Kinnipeetav on nõus minema alkoholivastasele ravile, et vähendada toimetuleku riske, mis on seotud alkoholiga. Kinnipeetaval tuleb läbida katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all ning see võib aidata teda motiveerida loobuma alkoholist ja osalema alkoholisõltuvust maandavates programmides. Kohus on seisukohal, et kriminaalhoolduslike vahenditega on alkoholiriski maandamine efektiivsem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul ja elektroonilise valve kohaldamisega saab kinnipeetaval jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal on võimalik tema üle teostada kontrolli kuue kuu kestel. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 03.02.2016. Kuivõrd kinnipeetava varasem elustiiliks on olnud juhuslikes elukohtades elamine ning alkoholi kuritarvitamine, siis on kohus seisukohal, et elektroonilise valve kohaldamine käitumiskontrolli esimese 3 kuu jooksul on põhjendatud. Kohus on seisukohal, et elektroonilise valve kohaldamine aitab isikul muuta oma elustiili püsivamaks ja turvalisemaks ning seeläbi saab muuta isiku käitumist õiguskuulekamaks. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, et H.L kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ning allutamisega käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustuste määramisega katseajaga kuus kuud ning elektroonilise valve kohaldamisega kestvusega kolm kuud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.