1-15-7073
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number
11. september 2015.a. Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja 1-15 -7073 (15940000004)
Kohtukoosseis
Kohtunik Igor Pütsep
Kohtuistungi sekretär
Jaanika Lusti J.J süüdistuses KarS § 361 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Triin Tumala J.J
Kriminaalasi Prokuröri abi Süüdistatav
elukoht: isikukood: XXX kodakondsus haridus: emakeel: töökoht: Tõkendit ei ole kohaldatud. KrMS § 239 lg 4, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:
Süüdi tunnistada J.J KarS § 361 lg 1 järgi ning mõista karis tuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui J.J ei pane 1 (ühe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Karistuse kandmise aja algust arvata alates 11.09.2015.a. Välja mõista J.J-ilt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Ants Nõmmik`ule makstud tasu riigi õigusabi eest eeluurimisel 72 € ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585 €, kokku 657 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99915700062198. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Välja mõistetud menetluskulud t asuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse
1-15-7073 nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada avameremõrrad tähistega x ja x J.J-ile . - värske ahven 511,35 kg on, juhindudes KrMS § 126 lg 1, üle antud realiseerimiseks x-le. Rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista J.J-ilt VÕS § 1043 ja § 133 alusel Eesti Vabariigi kasuks 19175,60 €. J.J on kahjunõudest 11.09.2015.a. seisuga hüvitanud 6658,80 €. Välja mõistetud hüvitamata kahjutasu 12516.80 € kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011, viitenumbriga 2800049463. Kahju hüvitada ositi, tasudes igakuiselt iga kuu 20. kuupäevaks 220 € kuni 2020.a. juuni kuuni kahjunõude lõpliku hüvitamiseni.
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
Kriminaalasjas nr 15940000004 süüdistatakse J.J selles, et tema olles kutseline kalur ja omades rannakaluri II astme kutsekvalifikatsiooni kutseseaduse tähenduses, püüdis x.x.xxxx . a kalapüügiloaga nr x x lahes 2 avaveemõrraga, mille silmasuuruseks oli 47,3 mm 511,35 kg ahvenat. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2011.a. määrusega nr 122 kinnitatud kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määradest, tekitas J.J oma tegevusega kalavarudele kahju kokku 19175,60 eurot. J.J tegevus seisnes selles, et olles kutseline kalur ning omades kalapüügiluba nr x , kalapüügiseaduse (KPS) § 6 alusel nõutavat kutselist püügiõigust 4 avaveemõrrale, kasutas x.x.xxxx kalapüügil 2 avaveemõrda, mille silmasuurus oli vähemalt 60 mm ja 2 avaveemõrda silmasuurusega 47,3 mm. Kahe avaveemõrraga, mille silmasuuruseks on 47,3 mm püüdis J.J 511,35 kg ahvenat. J.J-ile on Eesti Kalurite Liidu poolt väljastatud Rannakalur II kutsetunnistus nr x, mis eeldab kalapüügiseaduse ja selle alamaktide tundmist. Seega pidi J.J teadma, et vastavalt kehtivale kalapüügieeskirjale tohib x lahes x, mida tähistatakse koordinaatidega x ja x, ja x , mida tähistatakse koordinaatidega x ja x, vahelisest ühendussirgest põhja pool kalapüügil kasutada avaveemõrda, mille lina
1-15-7073 silmasuurus on mõrrapäras vähemalt 24 mm ja teistes mõrra osades vähemalt 60 mm, välja arvatud meritindipüügil 1. jaanuarist kuni 5. maini. KPS § 6 sätestab, et kala püütakse kalapüügiõiguse alusel. Sõltuvalt kasutatavatest püügivahenditest eristatakse õnge-, harrastus- ja kutselist püügiõigust. Igaüks tohib kasutada nimetatud püügiõigusi, kui ta on sooritanud nende tekkimiseks vajalikud toimingud. Sama seaduse § 13 kohaselt tohib kutselise kalapüügi vahenditega kalapüügiloa alusel merel kala püüda ettevõtjana äriregistris registreeritud isik. Kutselise kalapüügi vahendid on õngejadad, nakkepüünised, lõkspüünised, kurnpüünised ja traalpüünised. Õiguse kutseliseks kalapüügiks annab kalapüügiluba, mis võib olla kalalaeva kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba. KPS § 17 lg 1 alusel kehtestatud kalapüügieeskirja § 7 sätestab, et lubatud lõkspüüniseks on mõrd, mille alaliigid on ka avaveemõrd ja ääremõrd. Sama eeskirja § 22 lg 4 p 1 kohaselt peab x lahes x, mida tähistatakse koordinaatidega x ja x, ja x, mida tähistatakse koordinaatidega x ja x, vahelisest ühendussirgest põhja pool avaveemõrra lina silmasuurus olema mõrrapäras vähemalt 24 mm ja teistes mõrra osades vähemalt 60 mm, välja arvatud meritindipüügil 1. jaanuarist kuni 5. maini. KPS § 132 kohaselt annab kaluri kalapüügiluba õiguse kalapüügiks kutselise kalapüügi vahenditega merel kuni 20 m samasügavusjooneni. EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 punkti 1a kohaselt on tõsiseks rikkumiseks tegevus, mida vastavalt sama määruse artiklis 3 kehtestatud kriteeriumile käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina. Artikli 3 p 1a kohaselt on ebaseadusliku kalapüügiga tegemist juhul, kui kalastatakse asjaomase riigi väljastatud kehtiva tegevusloa, loa või litsentsita. Oma tahtliku tegevusega pani J.J toime kala püügi nõuete rikkumise, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale s.o. KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri abi ja süüdistatav J.J jäid kohtus nende vahel sõlmitud kokkuleppe juurde, mille kohaselt prokuröri abi nõudis kohtus J.J-ile KarS § 361 lg 1 järgi karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui J.J ei pane 1 aastase katseaja kestel toime uusi tahtlikke kuritegusid.
Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlus e sätteid. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leidis, et puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud, käesolevas kriminaalasjas ei ole rikutud kokkuleppemenetluse norme. Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsusta s kokkuleppe kinnitada ja süüdi tunnistada J.J KarS § 361 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4 ja § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult riigituludesse sundraha 585 € ja tasu riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses 72 €. Asitõendid: - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada avameremõrrad tähistega x ja x J.J-ile .
1-15-7073 - värske ahven 511,35 kg on, juhindudes KrMS § 126 lg 1, üle antud realiseerimiseks x xle. Rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista J.J-ilt VÕS § 1043 ja § 133 alusel Eesti Vabariigi kasuks 19175,60 €. J.J on kahjunõudest 08.09.2015.a. seisuga hüvitanud 6658,80 €. 2800049463. Kahju hüvitada ositi tasudes igakuiselt iga kuu 20. kuupäevaks 220 € kuni 2020.a. juuni kuuni, kuni kahjuõude lõpliku hüvitamiseni. Tõkendit ei ole kohaldatud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.