Kriminaalasi nr 1-08-16781
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
11. september 2015. a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-08-16781
Kohtukoosseis
Kohtunik Raina Pärn
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Tõlk
Nadežda Bõstrova
Prokurör
Abiprokurör Meelis Juursoo (seisukoht esitatud kirjalikult)
Kriminaalasi
Süüdimõistetu Jevgei Velitškini tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxisikukood: 37902182218; garanteeritud töökoht (vabanemisel): Well Tehnoloogia OÜ.
Kohtuistungi toimumise aeg
01.09.2015. a (kaugkohtuistung)
Jätta Jevgeni Velitškin temale Tartu Maakohtu 21.10.2003. a otsusega kriminaalasjas nr 1-75/03 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Ida-Viru Maakohtu 08.07.2003. a otsusega kriminaalasjas nr 1-326/03 tunnistati Jevgeni Velitškin süüdi KrK § 140 lg 2 p 1,3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust. Jevgeni Velitškin võeti vahi alla kohtusaalis. Tartu Maakohtu 07.11.2003. a otsusega mõisteti Jevgeni Velitškin süüdi KrK § 101 p 1,7 ja KrK § 141 lg 2 p 1,2,3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 15 aastat vangistust, KrK § 140 lg 2 p 1,2,3 ja KrK § 141 lg 2 p 1,2,3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 12 aastat vangistust. Jevgeni Velitškin mõisteti õigeks KrK § 202 järgi. Jevgeni Velitškinile mõisteti liitkaristuseks 20 aastat vangistust. Ida-Viru Maakohtu 08.07.2003. a otsusega mõistetud karistus loeti kaetuks. Harju Maakohtu 27.01.2009. a otsusega tunnistati Jevgeni Velitškin süüdi KarS § 330 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti Jevgeni Velitškinile karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 07.11.2003. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 13 aasta 2 kuu ja 7 päeva, võrra. Jevgeni Velitškinile mõisteti liitkaristuseks 13 aastat 4 kuud 7 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvati alates kohtuotsuse kuulutamisest 27.01.2009. a. Harju Maakohtu 26.03.2015. a määrusega vähendati KarS § 5 lg 2 ja KrMS § 432 lg 35 alusel Jevgeni Velitškinile Harju Maakohtu 27.01.2009. a otsusega mõistetud karistust. Kohtumäärusega tühistati KarS § 330 järgi ja KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistus 2 kuud vangistust ning KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristus. Kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti Tartu Maakohtu 07.11.2003. a otsuse järgi mõistetud karistus 19 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 05.04.2002. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 05.04.2002. a ja lõppeb 01.04.2022. a. Vangla ei toeta Jevgeni Velitškini vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Jevgeni Velitškini tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Jevgeni Velitškini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.
Süüdimõistetu Jevgeni Velitškin selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.
Käesolevaks ajaks on Jevgeni Velitškin temale mõistetud karistusajast (19 aastat 11 kuud 28 päeva) ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, mis on rohkem kui neli kuud. Samuti on jäänud Jevgeni Velitškinil kanda jäänud karistust rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 3). Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused Jevgeni Velitškini tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt.
3.3 Kohus on seisukohal, et Jevgeni Velitškini vabanemisjärgsed elutingimused on valdavalt positiivsed. Jevgeni Velitškinil on vabanemise korral olemas toetav lähivõrgustik ja kindel elukoht ema juures (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), kus ta elas ka enne vangistust, ning töökoht OÜ-s Well Tehnoloogia. Kohus leiab, et samasse elukohta tagasiminek suurendab riske tagasilanguseks. Siinkohal peab kohus oluliseks Jevgeni Velitškini enda selgitusi selle kohta, et kuriteoriskide maandamiseks oleks vajalik tema resotsialiseerumine. Ilma selleta esineb oht, et ta pöördub varasema elu juurde – hakkab tarvitama alkoholi ja narkootikume ning hakkab suhtlema kriminaalkorras karistatud inimestega. Kohus nõustub Jevgeni Velitškini seisukohaga ja leiab, et pikka aega karistust kandvate isikute puhul on kuriteoriskide maandamiseks oluline nende edukas ühiskonda resotsialiseerumine pärast karistuse ärakandmist. Olukorras, kus vanglas läbitud programmide ja tegevustega ning vabanemisjärgsete elutingimustega ei ole tagatud kinnipeetava parim resotsialiseerumine, annab hea võimaluse ühiskonda naasmiseks peale kriminaalhoolduse järelevalve (mida on võimalik rakendada tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral) ka avavangla, s.o vangistuse vorm, mille eesmärgiks on aidata kinnipeetavatel (kes on end vanglas piisavalt korralikult üleval pidanud ja näidanud, et nad on valmis ühiskonda naasma) paremini ühiskonda sulanduda. Kohus peab positiivseks, et Jevgeni Velitškin on karistuse kandmise ajal mõistnud toimepandud kuritegude tähendust ja temast lähtuvat ohtu ühiskonnale, kuid leiab, et käesoleval juhul ei ole Jevgeni Velitškini tingimisi ennetähtaegse vabastamisega karistuse kandmiselt maksimaalselt maandatud uute kuritegude toimepanemise riskid. See on aga oluline, kuna ohustatud on teiste isikute elu, tervis, aga ka vara.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.