Eesti Vabariigi nimel
10. september 2015.a. Tallinnas, Liivalaia kohtumaja
1-15-5661
Harju Maakohus koosseisus kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna ning ringkonnaprokuröri Rainer Amur ja süüdistatava K.G osavõtul arutas avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kuriteoasja K.G , ik XXX, emakeeleks eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidusega, elukoht xxx, ei tööta, kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole, 1 kehtiv väärteokaristus, tõkend - elukohast lahkumise keeld - süüdistuses KarS § 422 lg 1 järgi. Süüdistus: Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroos on 18.09.2014 alustatud kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr 14230200697 KarS § 422 lg 1 tunnustel selles, et 18.09.2014 kella 11.40 ajal juhtis K.G mootorsõidukit (veoautot) Renault Premium Lander registreerimismärgiga XXX koos haagisega registreerimismärgiga XXX liikudes Harjumaal Rummu alevikus Keila – Haapsalu mnt-l Paldiski – Padise tee suunas, teadis arsti korraldusest tulenevalt, et ta ei tohi mootorsõidukit juhtida 04.07.2014 toimunud epilepsiahoogude pärast, pidi mootorsõiduki juhtimisest loobuma, et mitte ohustada ega kahjustada inimesi, vara või keskkonda, kuna tema terviseseisund ei lubanud mootorsõidukit juhtida, sest epilepsiahoogude esinemisel takistab see tema liiklusolude tajumist. K.G jättis need liiklusseadusest tulenevad kohustused täitmata, kaotas Keila – Haapsalu mnt 19 km.-l epilepsiahoo tõttu mootorsõiduki üle juhitavuse ning kaldus paremale sõiduteelt välja, sõites otsa liiklusmärkidele, puule ning tee servas peatunud mootorsõidukile Audi 80 registreerimismärgiga XXX koos haagisega registreerimismärgiga XXX ning mootorsõidukist juhi kõrvalistmelt väljunud jalakäijale XXX, kes hukkus sündmuskohal. K.G rikkus järgmisi liiklusnõudeid: LS § 14 lg 2 (iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist); § 16 lg 1 (liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda); § 33 lg 2 p 1 (juht on kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida); § 70 lg 1 (juht ei tohi olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud nõuete kõrvalekaldumatut täitmist); § 101 lg 10 (mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja korra, tervisetõendite vormid ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille puhul mootorsõiduki juhtimine ei ole lubatud - Vabariigi Valitsuse määrus nr 80 § 6 lg 1 p 10 ja 11 (haigused ja seisundid, millega kaasneb absoluutne meditsiiniline vastunäidustus mootorsõiduki juhtimisel: teadvusekaotuse hoogude esinemine; langetõbi, välja arvatud juhul, kui langetõve viimasest haigushoost on möödunud vähemalt viis aastat (alates 19.06.2015 kehtivas määruses - „epilepsia, välja arvatud juhul, kui viimasest epileptilisest hoost on möödas vähemalt kümme aastat ja selle aja jooksul ei ole rakendatud antiepileptilist ravi“). K.G pani toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm.
Kokkuleppe sisu: Süüdistatava, tema kaitsja ja ringkonnaprokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on taotletav karistus süüdistatavale KarS § 422 lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest vangistus 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel vangistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta süüdimõistetult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks. Kohtuliku arutamise järeldused: Süüdistatav tunnistas ennast süüdi ja kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Ringkonnaprokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav loobus kaitsja osavõtust kohtuistungil. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus. Süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 alusel tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud, s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on teise astme kuriteo puhul 585 eurot, määratud kaitsja tasu summas 96 eurot ning ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud 930 eurot. Kohus võimaldab tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 5; 175, 179, 180; 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada K.G KarS § 422 lg 1 järgi ja põhikaristuseks mõista vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel vangistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui K.G ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta K.G-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) aastaks. LS § 127 alusel on K.G kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista K.G-lt riigieelarve tuludesse menetluskulud: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 eurot, kaitsjatasu 96 eurot ning ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud 930 eurot. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. KrMS § 159 lg 3 alusel makseinfo menetluskulude tasumiseks lisatakse kohtuotsusele eraldi dokumendina. Menetluskulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid kohtuotsuse jõustumisel: CD-plaat jätta kriminaaltoimiku juurde; Autojuhi kaart – tagastada K.G-le.
Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk 2. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4) 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Karin Olentšenko kohtunik /
/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.