Kohtulahend

Andrei Barzii on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 05.01.2012. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 111-14154 KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks on mõistetud 6 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti Harju Maakohtu 06.12.2011. a otsusega mõistetud kergem karistus 2 kuud 28 päeva vangistust kaetuks käesoleva kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega ja mõisteti Andrei Barziile liitkaristuseks 6 aastat 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti Andrei Barzii kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 16.05.2011. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 16.05.2011. a ja lõpeb 16.08.2017. a. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 16.07.2015. a. 13.07.2015. a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Andrei Barzii ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Andrei Barzii vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör on seisukohal, et Andrei Barzii tuleks jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Andrei Barzii isik ning tema elukäik ei võimalda prokuröri hinnangul käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Prokurör märgib, et Andrei Barziil puuduvad küll hetkel kehtivad distsiplinaarkaristused, kuid tema eelnev elukäik on olnud kuritegelikult niivõrd aktiivne, et välistab tema ennetähtaegse vabanemise. Prokurör leiab, et ennetähtaegne vabanemine ei vastaks ka Andrei Barzii süü suurusele ehk ärakantud karistuse pikkus ei ole vastavuses Andrei Barzii poolt toimepandud teo raskusega. Samuti ei ole Andrei Barzii ennetähtaegne vabanemine võimalik ka üldpreventiivsetest asjaoludest lähtuvalt. Andrei Barzii ennetähtaegsel vabanemisel saaks riivatud ühiskonna õiglustunne, kuna tema, kui arvukalt ja raskeid kuritegusid toime pannud isiku vabastamine oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Andrei Barzii avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda. Vabanemise korral soovib ta pooleks aastaks minna elama ja tööle rehabilitatsioonikeskusesse. Vabanemisfondi kogunenud raha eest on võimalik edaspidi korterit üürida. Kinnipeetav leiab, et vangla võimaldatud sotsiaalprogrammid on talle väga kasulikud olnud. Ka lähedaste toetust vangistuse jooksul ning selle järgselt peab Andrei Barzii oluliseks. Kaitsja nõustub, et Andrei Barzii on toime pannud raske kuriteo, kuid leiab, et käesolevalt tuleks tähelepanu pöörata sellele, kuidas inimene on käitunud vanglas. Andrei Barziil ei ole vanglas ühtegi karistust, mis näitab seda, et isik suudab alluda korrale. Ta tahab asuda rehabilitatsioonikeskusse, on sõlminud keskusega isegi juba lepingu. Kaitsja leiab, et see, et Andrei Barzii keskusesse võetakse, näitab, et Andrei Barziid saab usaldada. Andrei Barziil on soov ja tahtmine elada seaduskuulekalt ja keskuses on spetsialistid, kes teda aitavad. Kaitsja on arvamusel, et ümberkasvatamine, mille vangla on teostanud kaitsealuse suhtes, annab positiivse tulemuse ja see annab aluse ta vabastada enne tähtaega. Positiivsed asjaolud, mis esinevad kaitsealuse suhtes, kaaluvad üles negatiivsed alused. Kaitsja palub Andrei Barzii vabastada enne tähtaega ja määrata talle täiendavaks kohustuseks läbida sotsiaalprogramme.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Andrei Barzii temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Andrei Barziil on karistust kanda rohkem kui kaks

2 (3)

kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused Andrei Barzii tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Andrei Barzii käitumisest käesoleva vangistuse ajal ning istungil antud ütlustest saab järeldada, et Andrei Barzii on asunud paranemise teele. Ta on läbinud individuaalses täitmiskavas planeeritud sotsiaalprogrammid „Õige Hetk“ ja „Eluviisitreening“, samuti õppis riigikeelt ning osaleb majandustöödel. Kõiki läbitud tegevusi peab Andrei Barzii väga kasulikuks. Hetkel kehtivaid distsiplinaarkaristusi samuti ei ole. Pärast vabanemist garanteerib Andrei Barziile elukoha kuueks kuuks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kuigi puudub alaline elukoht ning ka töökoht, on keskus nende leidmisel abiks. Vaatamata eeltoodud positiivsetele asjaoludele leiab kohus, et Andrei Barzii vabastamine ligi kaks aastat enne karistusaja lõppu ei ole siiski põhjendatud ja seda eelkõige tulenevalt tema varasemast elukäigust. Andrei Barzii on kriminaalkorras karistatud kuuel korral ja viibib neljandat korda kinnipidamisasutuses. Andrei Barziile senini mõistetud karistused ei ole oma eesmärki täitnud, sest Andrei Barzii on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist. Käesolevat karistust kannab Andrei Barzii narkootilise aine suures koguses käitlemise eest. Varasemalt on teda karistatud salajase varguse, avaliku varguse, röövimiskatse ning narkootilise aine suures koguses käitlemise eest. Kuriteod on muutunud ühiskonnaohtlikumaks, narkootiliste ainete kogused on suurenenud ning ained on tervisele ohtlikumad. Andrei Barzii karistusandmetest nähtub, et ta on kolmel korral kriminaalhooldusel olnud ja kriminaalhoolduse ajal uue kuriteo toime pannud. Asjaolu, et õigusrikkumised on jätkunud ka katseajal, ei veena kohut, et kriminaalhooldus võiks olla piisavalt distsiplineeriv vahend Andrei Barzii mõjutamiseks ja seega on karistuse eesmärki võimalik tema puhul saavutada vaid karistuse lõpuni kandmisega. Samuti on kohus seisukohal, et praeguseks ajaks ärakantud karistus ei ole proportsioonis toimepandud kuritegudega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Andrei Barzii tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Menetluskulud Andrei Barzii tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 31.08.2015. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde. Kaitsja esitas 02.09.2015. a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 109,44 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 109,44 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Andrei Barziilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.