Kohtulahend

RESOLUTSIOON

registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Ülejäänud osa menetluskulust, so 305 (kolmsada viis) eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Menetlusega on tuvastatud, et N.O oli karistatud 23.08.2012 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi vangistusega ja tema vabastati katseajaga 1 aasta alates 01.05.2013. Järgnevalt karistati teda 07.11.2014 ja 05.01.2015 KarS § 218 lg 1 järgi 07.11.2014 ja 06.12.2014 toimepandud väheväärtuslike esemete varguste katsete eest. Seejärel tema, olles isikuks, kes on varem korduvalt toime pannud varavastaseid süütegusid, uuesti 22.03.2015 kella 14.57 paiku varastas Põldma Kaubanduse AS-le kuuluvast kauplusest Calvin Klein aadressil Tallinn, Viru Väljak 4 kaks (2) paari Calvin Klein teksapükse kogumaksumusega 219.80 eurot. Samuti tema samal päeval, so 22.03.2015 kella 15.15 paiku püüdis varastada ABC Supermarkets AS-le kuuluvast kauplusest Solarise Toidupood aadressil Tallinn, Estonia pst 9 kaks pakki sigarette Camel kogumaksumusega 6.60 eurot, möödus kassaderivist kauba eest tasumata ja siis peeti turvamehe poolt kinni, kaup võeti ära. Seega pani N.O toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Ülalnimetatud kriminaalasjale liideti kriminaalasi nr 14230107986, milles tuvastati, et N.O , olles varem toime pannud vargusi ja asja omavolilise kasutamise, taas võttis 11.07.2014.a. öösel Tallinnas, XXX , eramu koridorist laua pealt luba küsimata sõiduauto Jeep Patriot, reg nr XXX , võtmekomplekti, ning seejärel koos P.H ja N.H-ga võtsid selle võtmekomplekti abil 11.07.2014.a. kella 02.00 ja 03.20 vahel omavolilisse ajutisse kasutusse Tallinnas XXX ees seisnud XXX kuuluva sõiduauto Jeep Patriot, reg nr XXX , väärtusega ca 7000eurot, millega sõitsid ringi Tallinna erinevates linnaosades, kuni kütus otsa lõppes ja siis tankisid sõidukisse valet kütust – bensiini asemel diislit ning proovisid edasi sõita, millega põhjustasid mootori rikke. Sõiduki kapotil ja katusel oli jalgadega tambitud, mille tõttu tekkisid värvikahjustused ja mõlgid, sõiduki salong määriti ja see vajas puhastust. Kokku tekkis sõiduki omanikule sõiduki omavolilisest kasutamisest varalist kahju 389.40 eurot. P.H andis ütlusi, et vale kütuse tankimine oli tema rumalus, sest tema arvas, et tegu on diiselautoga ja tankis Mustakivi Statoili kütusetanklas 11.07.2014 öösel nimetatud sõidukisse diislit.

Seega pani N.O toime võõra vallasasja omavolilise kasutamise isikute grupis, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 215 lg 2 p 1 ja 2 järgi. Menetlusega on tuvastatud, et N.O võttis 11.07.2014.a. öösel Tallinnas, XXX , eramu koridorist laua pealt luba küsimata sõiduauto Jeep Patriot, reg nr XXX , võtmekomplekti, ning seejärel koos P.H ja N.H-ga võtsid selle võtmekomplekti abil 11.07.2014.a. kella 02.00 ja 03.20 vahel omavolilisse ajutisse kasutusse Tallinnas XXX ees seisnud XXX kuuluva sõiduauto Jeep Patriot, reg nr XXX , väärtusega ca 7000 eurot, millega sõitsid ringi Tallinna erinevates linnaosades, kuni kütus otsa lõppes ja siis tankisid sõidukisse valet kütust – bensiini asemel diislit ning proovisid edasi sõita, millega põhjustasid mootori rikke. Sõiduki kapotil ja katusel oli jalgadega tambitud, mille tõttu tekkisid värvikahjustused ja mõlgid, sõiduki salong määriti ja see vajas puhastust. Kokku tekkis sõiduki omanikule sõiduki omavolilisest kasutamisest varalist kahju 389.40 eurot. P.H andis ütlusi, et vale kütuse tankimine oli tema rumalus, sest tema arvas, et tegu on diiselautoga ja tankis Mustakivi Statoili kütusetanklas 11.07.2014 öösel nimetatud sõidukisse diislit. Seega pani P.H toime võõra vallasasja omavolilise kasutamise isikute grupis, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 215 lg 2 p 2 järgi. Menetlusega on tuvastatud, et N.O võttis 11.07.2014.a. öösel Tallinnas, XXX , eramu koridorist laua pealt luba küsimata sõiduauto Jeep Patriot, reg nr XXX , võtmekomplekti, ning seejärel koos P.H ja N.H-ga võtsid selle võtmekomplekti abil 11.07.2014.a. kella 02.00 ja 03.20 vahel omavolilisse ajutisse kasutusse Tallinnas XXX ees seisnud XXX kuuluva sõiduauto Jeep Patriot, reg nr XXX , väärtusega ca 7000 eurot, millega sõitsid ringi Tallinna erinevates linnaosades, kuni kütus otsa lõppes ja siis tankisid sõidukisse valet kütust – bensiini asemel diislit ning proovisid edasi sõita, millega põhjustasid mootori rikke. Sõiduki kapotil ja katusel oli jalgadega tambitud, mille tõttu tekkisid värvikahjustused ja mõlgid, sõiduki salong määriti ja see vajas puhastust. Kokku tekkis sõiduki omanikule sõiduki omavolilisest kasutamisest varalist kahju 389.40 eurot. P.H andis ütlusi, et vale kütuse tankimine oli tema rumalus, sest tema arvas, et tegu on diiselautoga ja tankis Mustakivi Statoili kütusetanklas 11.07.2014 öösel nimetatud sõidukisse diislit. N.H roll selles kuriteos oli kõige väiksem, sest tema kordagi rooli ei istunud, kuid tema teadis, et sõiduk ei kuulu P.H-le ega N.O-le , ta ei tundnud huvi, kas neil on auto kasutamiseks luba ning nautis võõra sõiduki kasulikke omadusi, ei takistanud sõiduki määrimist ega lõhkumist, seega pani kuriteo toime grupi liikmena vähemalt kaudse tahtlusega. Seega pani N.H toime võõra vallasasja omavolilise kasutamise isikute grupis, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 215 lg 2 p 2 järgi. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 30.07.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rita Siniväli, süüdistatav N.O ja tema kaitsja Talvi Vaske vahel järgnev kokkulepe: KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistuse kuus (6) kuud; KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi vangistusega üks (1) aasta; KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus nii, et kergem loetakse kaetuks raskema karistusega ja kokku mõista liitkaristuseks vangistus üks (1) aasta;

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks kinnipidamise 1 päev - 22.03.2015, mille tõttu kanda jääb vangistusest 11 kuud 29 päeva. Kohtuistungil taotles prokurör KarS § 68 lg 1 alusel karistusest 2 päeva arvestamist (22.03.2015 kuni 23.03.2015) ja ärakandmata karistuseks loetaks 11 kuud ja 28 päeva. KarS § 74 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi N.O suhtes kohaldamata, kui tema ei pane toime ühe (1) aastase katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg 1 p 1- 6 nimetatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaeg algab kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrata N.O-le lisakohustus heastada kuriteoga tekitatud kahju, ehk määrata, et tema kohustub kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul tasuma tsiviilhagid:

tsiviilhagi XXXkasuks solidaarselt N.O-ga ja N.H-ga summas 389.40 eurot, mis tuleb kanda tema arvele nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 30.07.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rita Siniväli, süüdistatav N.H ja tema kaitsja Leelo Viili vahel järgnev kokkulepe: KarS § 215 lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistuse kolm (3) kuud; KarS § 74 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi N.H suhtes kohaldamata, kui tema ei pane toime kuue (6) kuulise katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg 1 p 1- 6 nimetatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaeg algab kohtuotsuse kuulutamisest. N.H-lt välja mõista tsiviilhagi XXXkasuks solidaarselt N.O-ga ja P.H-ga summas 389.40, mis tuleb kanda XXX arvele XXXXXXXXXXXXX Swedbank.

nr

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatavate selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega ning kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et N.O kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-dest 1 ja 4; § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 pdest 4 ja 9 ja § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS § 199 lg 2 p-st 9; § 215 lg 2 p-dest 1 ja 2; § 64 lg-st 1; § 68 lg-st 1; § 74 lg-test 1 ja 3; § 75 lg-st 1 ja lg 2 p-st 1; § 78 p-st 1 asub kohus seisukohale, et N.O kuulub temale KarS § 199 lg 2 p 9 ning § 215 lg 2 p-des 1 ja 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kohus leiab, et P.H kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1; § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9 ja § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; § 215 lg 2 p-st 2; § 74 lg-test 1 ja 3; § 75 lg-st 1 ja lg 2 p-st 1; § 78 p-st 1 asub kohus seisukohale, et P.H kuulub temale KarS § 215 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt

Kohus leiab, et N.H kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1; § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9 ja § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; § 215 lg 2 p-st 2; § 74 lg-test 1 ja 3; § 75 lg-st 1; § 78 p-st 1 asub kohus seisukohale, et N.H kuulub temale KarS § 215 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatavate menetluskuludeks teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks N.O-le ilmselt üle jõu. Seaduse kohaselt ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleks seda aga eitada, kuna N.O on varem korduvalt kohtu poolt karistatud isikuks, mistõttu on ta teadlik sellest, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad tema enda kanda jäävad menetluskulud. Samas arvestades asjaolu, et süüdistatav töötab mitteametlikult ning tal lasuvad ka tsiviilhagide hüvitamisest tulenevad rahalised kohustused, peab kohus võimalikuks siiski N.O-lt välja mõistetavate menetluskulude vähendamist. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks P.H-le ilmselt üle jõu. Seaduse kohaselt ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks Antud juhul on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata isik ja kuriteo asjaoludest nähtuvalt on tegemist juhusliku laadi episoodiga, seega leiab kohus, et sundraha osalisel riigi kanda jätmisel on käesoleval juhul positiivne toime. Lisaks eelmärgitule omandab süüdistatav keskharidust ning alaline sissetulek tal puudub, mis samuti annab aluse kaaluda väljamõistetavate menetluskulude vähendamist ja riigi kanda jätmist. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks N.H-le ilmselt üle jõu. Seaduse kohaselt ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks Antud juhul on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata isik ja kuriteo asjaoludest nähtuvalt on tegemist juhusliku laadi episoodiga, seega leiab kohus, et sundraha osalisel riigi kanda jätmisel on käesoleval juhul positiivne toime. Lisaks eelmärgitule puudub süüdistataval

hetkel alaline sissetulek, mis raskendaks menetluskulude täies mahus tasumist, mistõttu tuleks kohtu arvates ka seda arvestada menetluskulude osalisel riigi kanda jätmisel. Samas leiab kohus, et ametliku sissetuleku puudumine, tsiviilhagide hüvitamise kohustus ja väljamõistetavate menetluskulude suurus annavad aluse võimaldada süüdistatavatel ka vähendatud menetluskulude hüvitamist KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.