Kohtulahend

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

prokurörile,

Vangla

Lääne-Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 26.06.2015.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava D.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Harju Maakohtu 17.09.2013 otsusega tunnistati D.M süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel karistuseks 3 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 29.11.2013.a ja lõpp on 25.01.2017.a.

D.M-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud kokku kümnel korral, reaalses vangistuses on viiendat korda. Vangistuse ajal läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, on töötanud,

distsiplinaarkaristust. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega. D.M-i kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetava ema sõnade kohaselt on perekond väga kokkuhoidev ja üksteist toetav. Kinnipeetaval on võimalik peale vabanemist elama asuda aadressile Xxx, kus elavad kinnipeetava ema, onu ja vanaema. Elamu on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub D.M garanteeritud töökoht. Kinnipeetava lähedased töötavad ja on nõus kinnipeetavat igakülgselt toetama. D.M taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Natalja Kutepova esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tegemist on teisest raskuseastmest kuriteoga. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus lähiajal on vangla arvutuse järgi väike, mistõttu olenemata sellest, et isikul on 9 kehtivat distsiplinaarkaristust, toetab vangla tema vabastamist. Vabanemisel on isikul kindel elukoht ja lähedaste toetus. Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kinnipeetav on valmis alkoholiprobleemiga tegelema. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et D.M-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. KarS § 76 lg 4 järgi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik D.M-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kuigi kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning tal on ka kehtivad distsiplinaarkaristused, on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 1 aasta ja 10 kuud vangistust ning tema vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Samuti arvestab kohus kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsusega toimepandud kuritegude üle ning lubadusega vabaduses enam alkoholi mitte tarvitada, samuti pöörduda vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna esitatud materjalide kohaselt kuritegude soodusteguriks olnud alkoholi tarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetav tunnistab, et alkohol on tema elukäiku mõjutanud, pärast vabanemist soovib Wismaris lasta alkoholivastase ampulli paigaldada, põhjendab seda igaksjuhuks vajadusega, et siis on kindel, et kindlasti tarvitama ei hakka. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma ning alkoholist hoiduma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise

järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab D.M-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas D.M-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on D.M olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka D.M , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.