Kohtulahend

179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: • teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot; • määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 80 (kaheksakümmend) eurot, s.o kokku menetluskulu 665 (kuussada kuuskümmend viis) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „P.B, 1-15-6951, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel P.B elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: kohtueelsel menetlusel kannatanule XXX tagastatud videomakk, külmkapp, televiisor ja kolm kaltsuvaipa jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade seaduslikule valdajale XXX.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL KOHUS TUVASTAS: P.B süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 31.07.2013-13.10.2013.a. koos Nikolai XXX ning Sergei XX lukustamata ukse avamise teel tungisid XXX asuvasse XXX kuuluvasse korterisse, kust võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid ära kannatanule XXX kuuluva televiisori Philips maksumusega 300 eurot, külmkapi maksumusega 100 eurot, videomagnetofoni Philips maksumusega 50 eurot, samuti P.B võttis kolm kaltsuvaipa maksumusega 30 eurot, kokku vara kogumaksumusega 480 eurot. Seega P.B võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega, pani toime KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 25.08.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Katrin Kabel, süüdistatava P.B ja tema kaitsja Kristina Isokoski vahel järgnev kokkulepe:

KarS § 199 lg 2 p 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus P.B süüditunnistamist ning karistamist juhindudes KarS §-st 44 lg 1, 2 ja 4 rahalise karistusega 60 päevamäära ulatuses. Päevamäära suuruseks on 7.79 eurot, vastavalt KarS § 44 lg 4 väljendatakse päevamäära suurust kümne sendi täpsusega, mis teeb päevamäära suuruseks 7.80 eurot (vastavalt Maksu- ja Tolliameti teatisele isiku keskmise päevasissetuleku kohta 2012 aastal /tl 58/), mis teeb rahalise karistuse suuruseks 468 eurot. Vastavalt KarS § 66 lg 1, 3 määrata mõistetud rahalise karistuse kandmine ositi 12 kuu jooksul, iga kuu 39 euro suuruses summas alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 2; § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS § 199 lg-st 2 p 8; § 44 lg 1, 2, 4; § 66 lg-test 1 ja 3 asub kohus seisukohale, et P.B kuulub temale KarS § 199 lg 2 p 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses, süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ning asitõendi hoiutasu, saate ja transpordikulud. Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Süüdistatava isikuandmetest nähtuvalt on ta tööga hõivatud ning eeldatavalt on temale tagatud ka igakuine sissetulek. Lisaks tuleb menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. P.B puhul on tegemist olukorraga, kus süüdistatav võttis võõraid vallasasju ära mitme kuu vältel, mis viitab süüdistatava järjekindlusele süüteo toimepanemisel. Inkrimineeritud süüteo toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet. Kohus ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel ka asjaolusid, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Samas leiab kohus, et konkureeriva kohustuse olemasolu rahalise karistuse näol annab aluse võimaldada menetluskulude hüvitamist KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.