Eesti Vabariigi nimel 1-15-5622 07. september 2015.a. Tallinnas, Liivalaia kohtumaja Harju Maakohus koosseisus kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna juuresolekul ning abiprokuröri Algis Sepp ja süüdistatava A.T osavõtul arutas avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kuriteoasja A.T , ik XXX, emakeeleks eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidusega, elukoht XXX, ei tööta, kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole, 1 kehtiv väärteokaristus, tõkend - elukohast lahkumise keeld - süüdistuses KarS § 4231 järgi. Süüdistus: 18.01.2015 kella 16:20 paiku kontrollis politseipatrull andmebaasi alusel sõiduki Peugeot 306 reg.nr XXX sõiduki andmeid ning kuna sõiduki kasutajal puudus mootorsõiduki juhtimise õigus, peatati sõiduk kontrollimiseks. Sõidukit juhtis A.T, keda on 13.08.2014 väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest omamata juhtimisõigust. Samuti oli menetluses väärteoasi, milles alustati menetlust 31.07.2014 LS § 201 lg 2 ja LKindlS § 66’1 alusel. Menetlus lõpetati 30.01.2015 VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel seoses kuriteotunnuste sedastamisega süüteos. A.T B1 ja B kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus on peatunud alates 12.04.2012. LS § 90 lg 1 p 1 alusel mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. A.T isikuna, kes on karistatud 13.08.2014 väärteootsusega nr 2700,14,001608 LS § 90 lg 1 p 1 ja LKindlS § 66’1 lg 1 alusel (toimepanemise aeg 21.07.2014), taas 31.07.2014 kella 12:28 ajal Lagedi – Aruküla – Peningi mnt-l suunaga Tallinna Ringtee suunas, mootorsõiduki juhtimisõigusetea isikuna, juhtis mootorsõidukit Opel Astra reg.nr XXX. Samuti tema 18.01.2015 kella 16:20 ajal Harjumaal, Nissi vallas, Ääsmäe – Haapsalu – Rohuküla mnt 20. km-l mootorsõiduki juhtimisõiguseta isikuna, juhtis mootorsõidukit Peugeot 306 reg.nr XXX. A.T pani toime mootorsõiduki juhtimise ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isikuna süstemaatiliselt, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 4231 alusel. Kokkuleppe sisu: Süüdistatava, tema kaitsja ja abiprokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on taotletav karistus süüdistatavale KarS § 4231 järgi toimepandud kuriteo eest vangistus 3 kuud. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistus jäetakse täielikult täitmisele pööramata, kui A.T ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtuliku arutamise järeldused: Süüdistatav tunnistas ennast süüdi ja kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Abiprokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav loobus kaitsja osavõtust kohtuistungil. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus. Süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 alusel tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud, s.o
süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on teise astme kuriteo puhul 585 eurot ja kaitsjatasu 72 eurot. Kohus võimaldab tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 5; 175, 179, 180; 318, 319 kohus o t s u s t a s: 1 järgi ja põhikaristuseks mõista vangistus 3 (kolm) Süüdi tunnistada A.T KarS § 423 kuud. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel vangistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui A.T ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 kohaselt on katseaja alguseks 07.09.2015.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista A.T-lt riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 585 eurot ning kaitsjatasu 72 eurot. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. KrMS § 159 lg 3 alusel makseinfo menetluskulude tasumiseks lisatakse kohtuotsusele. Menetluskulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk 2. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4) 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul.
Karin Olentšenko kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.