Liiklussüüteod

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

K.B süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 13.06.2015 kella 09.45 ajal Harjumaal Saku vallas Viljandi maanteel suunaga Kevade tänava poole mootorsõidukit Hyundai Getz, registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (0,96 mg/l). Sellise käitumisega rikkus K.B liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1/ alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega K.B pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava K.B karistamist vangistusega 3 kuud. Kohaldades KarS § 68 lg 1 sätteid arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, 13.06.2015 – 14.06.2015, s.o 2 päeva ning ärakandmisele kuulub vangistus 2 kuud ja 28 päeva.

KarS § 73 lg 1,3 korras jätta nimetatud karistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3-ks kuuks. Kokkuleppest nähtuvalt jõudsid prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja KrMS § 245 lg 1 sätestatud tingimustes kokkuleppele. K.B nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ning prokurör taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgituse sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb K.B temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab K.B süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et K.B esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega tuleb K.B-lt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585.00 eurot. Lisaks sundrahale tuleb süüdistatavalt välja mõista täies ulatuses määratud kaitsjale menetluses makstud tasu 72.00 eurot, mis on samuti menetluskulu vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4.

Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 10 kuu jooksul, kuna arvestades menetluskulude suurust, on ühekorraga kulude tasumine ilmselgelt raskendatud. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.