Kriminaalasi nr 1-15-3273
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja
04. september 2015, Rakvere kohtumaja
koht Kriminaalasja number
1-15-3273
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid P.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
P.F , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 10.11.2014 ja lõpp 10.11.2015
Jätta P.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 03.08.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. P.F kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 02.06.2015 otsusega nr 1-15-3273 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistuseks mõisteti talle 1 (üks) aasta vangistust. Samuti tunnistati P.F süüdi KarS § 121 järgi (käesoleval ajal kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 3 järgi) ning karistuseks mõisteti talle 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. Vastavalt KrMS §-le 238 lg 2 vähendati P.F-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 6
kuu võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta vangistust. Karistuse kandmise algust arvestatakse alates 10.11.2014. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 10-l korral, vanglas viibib ta kuuendat korda. Isiku kuritegude toimepanemise eesmärk oli saada rahalist kasu uute sõltuvusainete s oetamiseks. Soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Isik pani rikkumised toime impulsiivselt, ei mõelnud tagajärgedele, vaid lähtus oma vajadustest. Väärteokorras on isikut karistatud 16-l korral. Kinnipeetav on töötanud üldkasutatavate ruumide koristajana. Kinnipeetavaga on viidud läbi individuaalne vestlus sõltuvuste teemal. Isikule olid antud täitmiseks töövihikud "kanep" ja "amfetamiin", mis said ka täidetud. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 9 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 2 kuud vangistust. Kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemisel asub kinnipeetav elama koos vanematega 3-toalises korteris aadressil xxxx. Isikul on nimetatud aadressile sissekirjutus. Korteril kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Kinnipeetaval on keskeriharidus, mille sai xxxx elektri-gaasikeevitaja, santehniklukksepa eriala õppides. 2004.a sai isik keevitaja eurosertifikaadi. 2005.a õppis isik kraanajuhi ja metallilukksepa eriala. Kinnipeetava riigikeele oskus on kesine, ta on läbinud A1 taseme kursuse Tartu Vanglas. Mitteametlikult on isik töötanud keevitajana xxxx ja xxxx, kus sissetulek oli hea, kuid pärast töökoha kaotamist kulutas isik säästud narkootikumide ostmiseks. Väidetavalt on kinnipeetav töötanud ametlikult xxxx "xxxx" keevitajana, kuid enne vangistust ca 3 kuud oli tegevuseta, sissetulekuks vargusest saadud tulu. Kinnipeetava toimetulekut mõjutavad maksmata rahalised nõuded ja narkootikumide tarvitamisega kaasnevad probleemid. Täitise registrist tulenevalt on isikul rahalisi nõudeid ca 4500 eurot, mida on motiveeritud tasuma, kuid rahalised vahendid nende tasumiseks hetkel puuduvad. Vabanemisel isikul töökoht puudub, töökogemused on kesised. Vangistuse ajal toetab isikut rahaliselt ema. Lähedased on nõus kinnipeetavat vabanemisel toetama, samuti on tal võimalus taastada töövõimetuspension, mis oli varasemalt määratud. Kinnipeetava lähedasteks on ema M B, kasuisa A B ja vend M P. Kinnipeetava isa on surnud. Lähedastega suhtleb isik telefoni ja lühiajaliste kokkusaamiste teel. Isiku ema sõnul olid pojal probleemid narkootikumide tarvitamisega. Kuriteod pani isik toime üksi. Emale on teadmata poja suhtlusringkond. Isiku väitel ei kuulu tema tutvusringkonda kriminaalse taustaga isikuid. Riskeerivale ja hoolimatule elustiilile viitab korduv õigusvastane käitumine ja sõltuvusainete tarvitamine, mis seab kahtluse alla võimekuse ja motivatsiooni tingimusteta alluda käitumiskontrolli nõuetele. Alkoholi kinnipeetav ei tarvita, kuid tal on diagnoositud narkosõltuvus. Kinnipeetav on olnud uimastisõltuvusravil, mis ei andnud tulemusi. Korduvkuriteod on sooritatud narkojoobes olles, uute ainete soetamise eesmärgil. Seoses narkootikumide tarvitamisega on esinenud vägivaldset käitumist. Kinnipeetav mõistab narkootikumide kahjulikkust, on motiveeritud probleemiga tegelema. Tartu Vanglas viibis isik sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas ja läbis programmi Eluviisitreening. Kinnipeetav ei soovi minna sõltuvusrehabilitatsiooni keskusesse, kuna ei näe sellel mõtet, sest sõltuvusest loobumiseks peab ta ise leidma väljapääsu, nt leidma töö, muutma elamiskeskkonda (leiab, et xxxx soodustab kriminaalset tegevust, narkootikumide tarvitamist). Võõrutusnähtudest tulenevalt on isikul esinenud enesekahjustamist, diagnoositi psüühika-käitumishäire, mille tõttu on isik viibinud psühhiaatrilisel ravil. Isik on impulsiivne ja kasutanud ebaefektiivseid probleemi lahendamise võtteid (uimastite tarvitamine, kuritegude toimepanemine). Kinnipeetav soovib asuda elama välismaale, leidmaks oma võimetele vastavat tööd ja kõrget
palka. Isiku väitel on vargused poest vähemohtlikud kui eraisikult. Ametnikesse suhtub isik sallivalt. Varasemalt on kinnipeetav rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Korduvad süüteod viitavad P.F-i riskivale ja hoolimatule elustiilile ning impulsiivsele käitumisele. Korrarikkumisi on isik jätkanud isegi vangistuses olles, kuivõrd isikul on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, mis samuti annab tunnistust sellest, et ka vangistuses viibides ei suuda isik käituda vastavalt nõuetele, mis seab kahtluse alla võimekuse ja motivatsiooni tingimusteta alluda käitumiskontrolli nõuetele vabastamise korral. Kinnipeetava puhul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vangla hinnangul 74% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 40%. Lähtuvalt eeltoodust ja arvestades kinnipeetava varasemat karistatust ning ohtlikkuse taset, ei toeta Viru Vangla P.F-i tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, tehakse ettepanek määrata P.F-ile katseaeg kuni 10.11.2015 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontrolli pikkuseks 6 kuud. Käitumiskontrolli
ajaks on otstarbekas kohustada P.F täitma KarS § 75 lg 2 p 2, 2 ,4,7,8 sätestatud kohustusi. Kriminaalhooldusametnik märgib oma arvamuses, et vestlusest kinnipeetava emaga ilmnes, et P.F on nende poolt koju oodatud. Arvestades kinnipeetava korduvat kriminaalkorras karistatust võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Kinnipeetava ema M B töötab xxxx (pealisrõivaste tootmine), kasuisa A B xxxx ja vend M P xxxx. Lähedased on nõus P.F vabanemisel nii materiaalselt kui ka moraalselt toetama. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata P.F-ile katseaeg kuni 10.11.2015 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontrolli pikkuseks 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on riskide maandamiseks otstarbekas kohustada P.F täitma KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustusi. P.F ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Teda on korduvalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras seetõttu, et ta elas xxxx. Talle xxxx ei meeldi, sest seal ei ole midagi teha. Hetkel on tal tahtmine minna välismaale elama. Ta on varasemalt käinud välismaal tööl 4 nädalat korraga. Võimalusel läheks ta elama xxxx, xxxx, xxxx või xxxx. Kinnipeetava väitel loeb ta praegusel ajal usukirjandust ja teiste kinnipeetavatega püüab mitte suhelda. Ta soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda ka seetõttu, et vanemaid aidata. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa P.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 31.07.2015 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele, ega toeta samuti nagu vangla P.F-i ennetähtaegset vangistusest vabastamist. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda
konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. P.F-i varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on 10-l korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Reaalset vangistust kannab ta kuuendat korda. Arvestades P.F-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja arvukust ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on P.F ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima lisaks distsiplinaarrikkumiste toimepanemisele ka uute kuritegude toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis on väheusutav, et ta suudaks vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Varasemalt P.F oli probleeme narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on eelnimetatud süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 74% ja 40%. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud süüdimõistetu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust prokuratuur ei toeta P.F-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu P.F ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. P.F on kriminaalkorras karistatud 10-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta kuuendat korda. Eeltoodu näitab seda, et varasemad karistused, sealhulgas reaalsed vanglakaristused, aga ka tingimisi mõistetud vangistused ühes kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamisega, ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, vaid ta on jätkanud uute tahtlike kuritegude toimepanemist, rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus, mida tuleb pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Kuritegude toimepanemise eesmärgiks on olnud saada rahalisi vahendeid uute sõltuvusainete soetamiseks. Kinnipeetav ei soovi minna ravile sõltuvusrehabilitatsiooni keskusesse, kuna ei näe sellel mõtet. P.F loodab oma narkosõltuvusega ise hakkama saada, samas on see kohtu hinnangul kaheldav, sest kui isegi varasem uimastisõltuvusravi ei andnud tema puhul tulemusi. Kinnipeetaval puudub vabaduses garanteeritud töökoht. Ka töökoha puudumine, arvestades asjaolu, et
tasumata rahalisi nõudeid on ca 4500 eurot, võib raskendada majanduslikku toimetulekut ja suurendada uue kuriteo toimepanemise riski. Eeltoodust tulenevalt, on kohtu hinnangul suur tõenäosus, et kinnipeetav jätkab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuritegude toimepanemist. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava puhul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 74%, mis on kõrge risk ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 40%, mis ei ole ka sugugi madal risk. Viru Vangla ei toeta P.F-i tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Arvestamata ei saa jätta ka seda, et P.F on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et P.F-i suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.