Kohtulahend

Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata kaheksateist (18) kuud arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kuni üldkasuliku töö lõpuni on Remii Panter kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid: elama kohtule avaldatud elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma oma elukohas kriminaalhooldaja kontrollile, esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa kauemaks kui viieteistkümneks päevaks Eesti Vabariigi piires oma elukohast lahkumiseks, taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa Eesti Vabariigi territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti Vabariiki viibimiseks, taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa eluvõi töökoha vahetamiseks. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumise päevast. Lisakaristusena võtta Remii Panterilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus neljaks (4) kuuks, mida arvestada kohtuotsuse jõustumise päevast. Viie päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist on Remii Panter kohustatud loovutama juhitunnistuse Maanteeameti liiklusregistrile. Välja maksta Eesti Vabariigi eelarvest Eesti Advokatuuri kaudu määratud kaitsja vandeadvokaat Eve Jundase tasuks kohtuistungist osavõtu eest 24 eurot. Välja mõista Remii Panterilt riigi tuludesse 585 eurot sundraha. Määratud kaitsja tasu kokku 168 eurot jätta riigi kanda. Sundraha on võimalik tasuda ositi kaheteist (12) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o ühes kuus 48.75 eurot. Osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Tasumisel märkida viitenumber 99915700060417 ja selgituseks kohtuasja nr 1-15-5768. Maksete mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus menetluskulude sissenõudmise osas sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada viieteistkümne (15) päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast maakohtu kaudu apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooni saab esitada kriminaalmenetluse normide rikkumise peale ja juhtudel, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, on ebaõigesti kvalifitseeritud või kui seadus ei näe ette kokku lepitud karistust. Apellatsiooni mitteesitamise korral jõustub kohtuotsus 20. septembrist 2015.a. ja samast päevast algab ka mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise tähtaeg. Menetluskulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebusega. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus oli menetlusosalisele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistuse sisu Remii Panterit süüdistatakse selles, et ta 09. juulil 2015.a. kella 00.14 paiku juhtis Rapla maakonnas Märjamaa vallas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 67. kilomeetril suunaga Pärnu poole sõiduautot Citroen Jumper registrimärgiga xxx xxxI alkoholijoobe seisundis – tema poolt välja hingatud õhu ühes liitris leidus 0.8 milligrammi alkoholi.

Remii Panteri tegu on kvalifitseeritud KarS § 424 ette nähtud kuriteona. Süüdistatava, tema kaitsja vandeadvokaat Eve Jundase ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on põhikaristuseks KarS § 424 järgi vangistus 5 kuud, millest seoses kahtlustatavana kinni pidamisega on 2 päeva kantud ja vangistuse kandmata osaks jääb 4 kuud ja 28 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendatakse karistust Harju Maakohtu poolt 14. oktoobril 2013.a. mõistetud vangistuse s.o 2 kuu võrra ja liitkaristuseks kahe kohtuotsuse alusel jääb vangistus 6 kuud ja 28 päeva, mis kuulub asendamisele üldkasuliku tööga. Üldkasulik töö tuleb teha kaheksateist kuu jooksul, kuni üldkasuliku töö lõpuni on Remii Panter kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid. Lisakaristusena näeb kokkulepe ette mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise neljaks kuuks. Kohtu seisukoht Süüdistatav tunnistas end täielikult süüdi ja jäi kokkuleppe juurde. Prokurör ja kaitsja jäid samuti kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et enda süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on süüdistatava tõeline tahe ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Seepärast tuleb teha vastavalt kokkuleppele süüdimõistev otsus.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.