Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
03. september 2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-14-772
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Ain Tali
Kaitsja
Eduard Bulattšik
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Valeri Louguine vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
VALERI LOUGUINE, isikukood 37603292258, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 09.09.2013 ja lõpp 08.03.2017.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 26.08.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta Valeri Louguine vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Valeri Louguinelt menetluskuluna riigituludesse 91,20 eurot kaitsetasu v. adv. Eduard Bulattšiku poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank või nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber 2800049900). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Bulattšik kasuks 91,20 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Eduard Bulattšiku poolt süüdimõistetu Valeri Louguine kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Valeri Louguinele, kaitsjale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.07.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Valeri Louguine vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Valeri Louguine on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 18.02.2014 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1 ja KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ning KarS § 64 lg 1,3 alusel mõisteti Valeri Louguinele liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 kohaldamisega kuulus kandmisele 3 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 09.09.2013. Vangla toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Valeri Louguine taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et tal oli sügav depressioon ja ta soovib rutem asuda oma elu üles ehitama. Depressiooniga arsti poole ta ei pöördunud. Ta on aru saanud, et on väga rumal ennast narkootikumidega tappa. Ta keeldus ravist, sest see on raske ja ebameeldiv. Tal olid varem probleemid ja ta kaotas töökoha. Oli selline aeg, kus tarvitas alkoholi ja narkootikume. Kui ta vabaneb, siis ta arvab, et tal ei ole vajadust narkootikumide järgi. Praegu töötab ta õmblustööstuses ja ka vabaduses töötab seal edasi. Kodus on vaja teha remonti, ta kavatseb ema selles aidata. Kinnipeetav avaldas veel, et ta soovib oma pere luua. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kinnipeetav on toime pannud raske rahva tervise vastase kuriteo. Kinnipeetava vabastamine oleks riigi julgeolekut ja avalikku korda arvestades ennatlik. Kinnipeetav pani katseajal toime uue kuriteo. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja näidanud üles tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks ühiskonna heaolu tema vabastamisel ohustatud. Prokurör leiab, et ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalne. Kinnipeetaval on 3 aasta 5 kuu ja 29 päevasest mõistetud karistusest jäänud veel kanda üle 1 aasta 6 kuu, mis on küllalt pikk aeg. Kaitsja leidis, et kõige tähtsam küsimus on see, kas isiku muutumine on toimunud paremuse poole. Kaitsja saab materjalide järgi öelda, et paranemine on toimunud. Karistus kokku on 3,5 aastat ja kantud on pool. Inimene on vanglas esimest korda. Isik ütleb, et ta on oma teost järeldused teinud. Isik viibib avavanglas, käbi tööl ja jätkab tööd ka peale vabanemist. Ta on läbinud esinevaid programme. Uute kuritegude toimepanemise protsent on madal. Vangla ja kriminaalhooldaja leivad, et isiku saab vabastada elektroonilise valve alla. Kaitsja palub kohtul kaaluda isiku vabastamist enne tähtaega, et anda isikule võimalus ennast tõestada.
Kohtumääruse põhjendused
Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuritegude asjaolusid. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral ning reaalset vangistust kannab esimest korda. Käesolevat karistust kannab narkootilise või psühhotroopse aine suuruses koguses käitlemise eest grupis ja omavolilise sissetungi eest. Kinnipeetava poolt toimepandud kuritegu on raske kuritegu, mis kujutab endas ohtu rahva tervisele. Kinnipeetavale mõisteti karistuseks 3 aasta 5 kuu ja 29 päeva pikkune vanglakaristus. Kinnipeetaval on jäänud kanda veel 1 aasta 6 kuud vangistust. Tulenevalt toimepandud kuriteo raskusest, leiab kohus, et karistuspoliitiliselt ei saa kergekäeliselt vabastada sellise raske kuriteo toimepannud isikut. Käesolevaks hetkeks ära kantud karistus ei ole proportsionaalne mõistetud karistuse pikkusega. Kinnipeetav vabastamisega saaks riivata ühiskonna õiglustunne. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Viru Maakohtu 07.10.2009 kohtuotsustega antud võimalust karistust vabaduses kanda. Kinnipeetav on rikkunud katseaja tingimusi raskemail võimalikul viisil – pani katseajal toime uue kuriteo. Ta ei suutnud jätkata seaduskuulekat elu, kuigi katseajaga ning kriminaalhooldusele allutamisega anti talle selline võimalus. Kinnipeetava varasem käitumine katsejala iseloomustub seda, et kinnipeetav ei ole eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetav ei ole varasemalt õigustanud kohtu usaldust ning seega leiab kohus, et ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval juhul ennatlik. Kohtul puudub veendumus ja usaldus, arvestades kinnipeetava isikut, et kinnipeetav suudaks täita katseaja kohustused nõuetekohaselt. Kinnipeetaval on varasemalt olnud probleeme narkootikumide tarvitamisega, kuid vabanedes keeldub sõltuvusravist, sest leiab, et saab ise hakkama. Kinnipeetav on varasemalt viibinud xxxx rehabilitatsioonikeskuses, kus oli ravil kaks kuud ja katkestas selle ise. Narkootikumide käitlemisega hakkas ta tegelema, et saada enda tarbeks narkootikume. Kuivõrd kinnipeetav on varasemalt toime pannud kuritegusid, mille soodusteguriks on olnud narkootikumide tarvitamine ning kinnipeetav ei tegele aktiivselt oma sõltuvuse probleemi lahendamisega, siis puudub kohtul veendumus, et kinnipeetav suudaks vabaduses hoiduda narkootikumide tarvitamisest, ning seeläbi suudaks ta hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel töökoht ja ta viibib hetkel avavanglas. Ometi ei saa kohtu hinnangul ainsaks tulevikuplaaniks olla töötamine. Enne vabanemist elatus kinnipeetav töövõimetuspensionist, millest kohtutäitur pidas kinni võlgade katteks summasid. Kinnipeetaval on K-Raha andmetel tasumata võlanõudeid 1920,46 eurot, mis võib põhjustada majanduslike raskuste saabumist, kuna kinnipeetaval tuleb oma töötasust tasuda ka võlanõudeid. Kuivõrd kinnipeetav on varasemalt toime pannud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil, siis on oht majanduslike raskuste saabumisel uute kuritegude toimepanemiseks olemas. Peab märkima, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ning mida raskem on toimepandud kuritegu ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema kinnipeetava vabastamist õigustavad asjaolud. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Seetõtu kinnipeetava tuleb jätkata karistuse kandmist ning oma edasise käitumisega näidata, et positiivsed muutused tema
käitumises ja mõtlemises ei ole ajutised ning ta on suuteline jätkama vabaduses seaduskuulekat elu. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.