lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-6351/8

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 03.09.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-6351/8
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
03.09.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
846
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-6351/4Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja14.08.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-15-6351

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

03.septembril 2015.a, Tallinn

Kriminaalasja number

1-15-6351

Kohtukoosseis

Kohtunikud Orvi Tali, Ivi Kesküla ja Urmas Reinola

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.augusti kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

R.S (isikukood XXX, viibib Tallinna Vanglas) apellatsioon menetluskulude osas

2015.a.

kohtuotsus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 14.augusti 2015.a otsus R.S-ilt menetluskulude väljamõistmises muutmata.
2.Esitatud kaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 14.augusti 2015 otsusega mõisteti R.S kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi ja teda karistati vangistusega 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja algust 12.06.2015.a. Sama otsusega mõisteti R.S-ilt välja menetluskulud, s.o sundraha summas 585 eurot ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 72 eurot, kokku summas 657 eurot. Kriminaalmenetluse kulud määrati tasumisele 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

2.Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatav R.S, kes soovib, et menetluskulud summas 657 eurot jäetakse riigi kanda. Tema on juba niigi makseraskustes ja menetluskulude 657 euro tasumine muudaks tema olukorra veelgi raskemaks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3.Ringkonnakohus peab esmalt vajalikuks märkida, et KrMS § 189 lg 2 kohaselt otsustatakse kohtumenetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 189 lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi käesoleva seadustiku 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebekorras. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 ei ole ette nähtud KrMS § 318 lg 3 p-s 4 ja lg-s 4 sätestatuga analoogilist kaebepiirangut. Süüdistatav R.S on vaidlustanud kokkuleppemenetluses tehtud otsust menetluskulude osas, mistõttu tuleb lahendada R.S kaebus määruskaebemenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Seega ei näe KrMS § 180 lg 3 ette menetluskulude jätmist täielikult riigi kanda, vaid üksnes osaliselt. Kolleegium osundab esmalt asjaolule, et antud kriminaalasjas kajastub menetluskulude väljamõistmine sõlmitud kokkuleppes, nagu seda nõuab KrMS § 245 lg 1 p 12. Kokkuleppest nähtub, et süüdistatavale on selgitatud, et peab tasuma süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha ja kaitsjatasu 72 eurot (lk 46 pöördel). Nii süüdistatav kui tema kaitsja on oma allkirjadega kokkulepet kinnitanud. Seega oli süüdistatav tulenevalt kokkuleppest teadlik, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude väljamõistmine. Kohtuistungil on prokurör avaldanud kokkuleppe, milles viide ka kriminaalmenetluse kuludele ning süüdistatav on selgitanud kohtuistungil, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub kokkuleppega. Jääb kokkuleppe juurde (lk 53). Kolleegium asub seisukohale, et menetluskulud on õigesti maakohtu poolt jäetud R.S kanda ning süüdistataval ei olnud maakohtus selles osas vastuväiteid. Maakohtu istungil ei ole R.S taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist. Süüdistatav on taotlenud menetluskulude ajatamist maksimaalse tähtaja peale (lk 53), mida antud juhul on maakohus ka teinud. Maakohus rahuldas süüdistatava taotluse menetluskulude ajatamise osas ning pikendas otsuse vabatahtliku täitmise üldist tähtaega, määrates, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Tegemist on kohtupraktikas omaksvõetud menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud maksimaalse tähtajaga, mille kohus on antud juhul R.S-ile vastu tulles ka võimaldanud. Kohtukolleegium juhib R.S tähelepanu sellele, et seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. R.S ei ole enda maksejõuetust kuidagi tõendanud. Ainuüksi väide, et R.S on makseraskused, ei tõenda veel tema maksejõuetest, mistõttu süüdistatava väited maksejõuetusest on paljasõnalised. Kolleegium leiab, et R.S-ilt välja mõistetud menetluskulud ei ole suured. Välja on mõistetud, vaid sundraha ja riigi õigusabi osutanud kaitsja tasu. Kuivõrd R.S-ile on mõistetud karistuseks vaid 4 kuud vangistust, vabaneb R.S vangistusest käesoleva aasta oktoobris.

Kolleegiumile ei ole teada ning R.S ei ole esitanud ka ühtegi tõendit enda töövõimetuse kohta ning seega on tal võimalik vabaduses tööle asuda ning hakata menetluskulusid tasuma. Lisaks tuleb menetluskulude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, s.t võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma lahendis 3-1-1-105-12. Menetluskulude riigi kanda jätmise aluseks, ei saa olla ka asjaolu, et isik peab kandma vangistust. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kolleegium a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus arvestanud süüdimõistetu võimaliku töötusega vangistuse ajal ja regulaarse sissetuleku puudumist ning andnud süüdimõistetule seetõttu võimaluse tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Samuti tulenevalt KrMS § 424 sättest on kohtu poolt kriminaalmenetluse kulude tasumise pikendamise tähtaega võimalik mõjuval põhjusel korduvalt pikendada, kuid seda pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist. Kolleegiumi selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis tooduga nr 3-1-1-2-12. Arvestades kõike eeltoodut leiab ringkonnakohus, et R.S kaebus tuleb jätta rahuldamata. 4.Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1; § 390 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 14.augusti 2015.a otsuse menetluskulude väljamõistmises muutmata ning kaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Orvi Tali

Ivi Kesküla

/allkirjastatud digitaalselt/

Urmas Reinola

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.