Kohtulahend

Edasikaebamise kord

1-15-5899 Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asjaolud R.V on antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi selles, et tema isikuna, kes on Viru Maakohtu Narva kohtumaja 05.09.2013.a kohtuotsusega karistatud KarS § 121 sätestatud kuriteo toimepanemise eest, 28.03.2015.a kl 18.00 - 19.00 ajal viibides alkoholijoobes xxx asuvas korteris, isiklike suhete pinnal tekkinud tülis ema xx, haaras kätega kannatanu kaelast kinni ja hakkas kägistama, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Oma tegevusega pani R.V toime valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähi- või sõltuvussuhtes, korduvalt, s.t KarS § 121 lg 2 p-des 2 ja 3 ettenähtud kuriteo. Kooskõlas R.V, tema kaitsja Jekaterina Jevšina ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Sofja Hristoforova vahel 20.07.2015 sõlmitud kokkuleppega nõuab prokurör kohtus R.V-le karistuseks KarS § 121 lg 2 p-des 2 ja 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 7 kuud vangistust, KarS § 68 lg 1 alusel palub prokurör arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 28.03.-30.03.2015, s.o kolm päeva ning lõplikuks karistuseks mõista 6 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel palus prokurör jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata tingimusel, et süüdimõistetu ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi, nimelt on ta kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema sotsiaalprogrammis. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad R.V-lt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud kohtu määratud ulatuses ositi ühe aasta jooksul. Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Prokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet. Kohtu seisukoht Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista süüdi ning karistada R.V KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

1-15-5899 Menetluskulud kuuluvad KrMS § 180 kohaselt tasumisele süüdistatava poolt. Arvestades kriminaalmenetluse kulude suurust annab kohus süüdistatavale õiguse tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ning juhindudes KrMS § 248-249. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.