Kriminaalasi nr. 1-15-6430
03.septembril 2015.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova ja tõlgi Katrin–Jana Vaab juuresolekul abiprokurör Hendrik Kaing kaitsjad Eva Rivis ja Gennadi Kull osavõtul arutas kokkuleppemenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja M.M Ik XXX, kodakondsus määratlemata, keskharidusega, emakeel – vene keel, ei tööta, elukoht: XXX, kehtivaid karistusi ei ole, tõkend – ei ole kohaldatud süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1,3 - § 22 lg 3 (kuni 31.12.2014.a. KarS § 209 lg 2 p 1,2) järgi. N.P Ik XXX, kodakondsus määratlemata, keskharidusega, emakeel – vene keel, ei tööta, elukoht: XXX, tõkend – ei ole kohaldatud süüdistuses KarS § 212 lg 1 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvas tas M.M ́i süüdistatakse selles, et varalise kasu saamise eesmärgil tema aitas N.P ja Ivan XXX AS-ist DNB Pank varifirmade, s.o reaalset majandustegevust mitteomanud äriühingute nimele liisingusse võtta sõidukeid ilma kavatsuseta nende eest tasuda või neid tagastada ning tekitasid sellega AS-ile DNB Pank kahju. Sellisel viisil pandi toime alljärgnevad kelmused: Honda Civic N.P koos Ivan XXX ja M.M-i kaasaaitamisel pandi 10.01.2013 AS DNB Pank vastu toime kelmuse sellega, et varifirma Investproff OÜ seaduslikuks esindajaks märgitud M.M-i nimel võttis N.P liisingusse sõiduauto Honda Civic registreerimisnumbritega XXX (VIN-kood XXX), maksumusega 25 499 €, luues sellega pangale teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil, kindla kavatsusega saada auto enda kasutusse ja jätta liisingumaksed maksmata, sest Investproff OÜ-l ei olnud ei rahalisi vahendeid ega ka kavatsust tasuda sõiduauto liisingumakseid. Kelmus pandi toime selliselt, et Ivan XXXostis 18.05.2012 AMJ Autoäri OÜ oksjoni kaudu avariilise sõiduauto Honda Civic registreerimisnumbritega XXX (kuni 24.05.2012 oli registreerimisnumbriks XXX) Navi Trastle OÜ nimele. Seejärel vahetati sõiduautol registreerimisnumbrid XXX vastu ja vahetati näiliku tehinguna ka sõiduki omanikku ning uueks omanikuks märgiti varifirma Kristallid OÜ. Järgnevalt N.P viis selle auto Kristallid OÜ nimelt Moneklar OÜ müügiplatsile Tallinnas, Kadaka tee 183d müüki ning korraldas, et AS DNB Pank ostis selle ära ja andis 10.01.2013 selle auto liisingusse varifirmale Investproff OÜ, mille N.P ostis eelnevalt s.o 16.12.2012 oma varifirma Optiolink OÜ nimele. N.P oli
Investproff OÜ juhatuse liikmeks 17.12.2012 vormistanud M.M-i, kes andis N.P raha eest kasutamiseks oma isikut tõendava dokumendi koos PIN-koodidega. AS-l DNB Pank õnnestus sõiduk Tallinnas Õismäelt tänavale maha jäetuna tagasi saada, kuid selgus, et auto oli halvasti taastatud ja osad seadmed ei töötanud. Tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine seisnes selles, et AS-iga DNB Pank sõlmiti 10.01.2013 Investproff OÜ nimel liisingleping sõiduauto Honda Civic registreerimisnumbritega XXX liisingusse võtmiseks kindla kavatsusega saada auto enda valdusse ja jätta liisingumaksed maksmata, sest Investproff OÜ-l ei olnud ei rahalisi vahendeid ega ka kavatsust tasuda sõiduauto eest liisingumakseid. Varaline kasu seisnes liisingumaksete tasumata jätmises ja selles, et varifirmale Kristallid OÜ-le kanti selle auto eest üle 23 949 € ja tagasi saadi ka sama sõiduauto, mille nad ise olid AS-le DNB Pank Moneklar OÜ kaudu müünud ja mille maksumus liisingulepingu järgi oli 25 499 €. M.M aitas kuriteole kaasa sellega, et andis N.P raha eest kasutamiseks oma isikut tõendava dokumendi koos PIN-koodidega ning sellega aitas varjata tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loonud N.P seost kuriteoga ning ühtlasi raskendada pangal Investproff OÜ-le liisingusse antud auto ja sellega seotud isikute leidmist. Mercedes Benz C200 M.M-i süüdistatakse veel selles, et aitas N.P ja Natalja XXX panna 11.02.2013 AS-i DNB Pank suhtes toime kelmuse sellega, et N.P võttis varifirma RMS Pro OÜ nimel liisingusse sõiduauto Mercedes Benz C200 registreerimisnumbritega XXX, maksumusega 13 950 €, luues sellega pangale teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil, kindla kavatsusega saada auto enda valdusesse ja jätta liisingumaksed maksmata, sest RMS Pro OÜ-l ei olnud ei rahalisi vahendeid, ega ka kavatsust tasuda sõiduauto liisingumakseid. Kelmus pandi toime selliselt, et N.P organiseeris välismaalt selle avariilise auto toomise, mis siin Eestis vormistati varifirma Netvoip OÜ nimele, kus oli seaduslikuks esindajaks vormistatud M.M, kes oli andnud N.P raha eest kasutamiseks oma isikut tõendava dokumendi koos PIN-koodidega. Järgnevalt see auto näiliselt taastati ja viidi Netvoip OÜ nimelt Balti Realiseerimiskeskuse OÜ müügiplatsile müüki ning N.P korraldas, et AS DNB Pank 11.02.2013 ostis selle ära ja andis selle liisingusse varifirmale RMS Pro OÜ. Selle varifirma juhatuse liikmeks vormistas N.P 31.01.2013 Natalja XXX, kes raha eest andis talle kasutamiseks oma isikut tõendava dokumendi koos PIN-koodidega. N.P koostas volikirjad ja korraldas, et sõiduki registreerimistunnistusele märgiti sõiduki kasutajaks Dmitri XXX, mis võimaldas Dmitri XXX sõiduauto Paldiski mnt 251, Harku vallas asuvast Balti Realiseerimiskeskuse OÜ-st välja võtta ja üle anda N.P , kes oli ise selle auto pangale müünud. Tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine seisnes selles, et AS-iga DNB Pank sõlmiti 11.02.2013 RMS Pro OÜ nimel liisingleping sõiduauto Mercedes Benz C200 registreerimisnumbritega XXX liisingusse võtmiseks kindla kavatsusega saada auto enda valdusse ja jätta liisingumaksed maksmata, sest RMS Pro OÜ-l ei olnud ei rahalisi vahendeid ega ka kavatsust tasuda sõiduauto eest liisingumakseid. Varaline kasu seisnes liisingumaksete tasumata jätmises ning selles, et varifirmale Netvoip OÜle kanti selle auto eest üle 13 950 € ja tagasi saadi ka sama sõiduauto, mille N.P oli ise pangale Balti Realiseerimiskeskuse OÜ kaudu müünud. M.M aitas kuriteole kaasa sellega, et andis N.P raha eest kasutamiseks oma isikut tõendava dokumendi koos PIN-koodidega ning sellega aitas varjata tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loonud N.P seost kuriteoga ning ühtlasi raskendada pangal liisingusse antud auto müüjana esitatud Netvoip OÜ ja sellega seotud isikute leidmist. Peugeot 508 M.M-i süüdistatakse samuti selles, et ta aitas N.P ja Alina XXXpanna 18.03.2013 AS-i DNB Pank suhtes toime kelmuse sellega, et varifirma Invest Pro OÜ nimel võeti liisingusse sõiduauto Peugeot 508 registreerimisnumbritega XXX, maksumusega 30 600 €, luues
sellega pangale teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil, kindla kavatsusega saada auto enda kasutusse ja jätta liisingumaksed maksmata, sest Invest Pro OÜ-l ei olnud ei rahalisi vahendeid, ega ka kavatsust tasuda sõiduauto liisingumakseid. Kelmus pandi toime selliselt, et N.P organiseeris välismaalt selle avariilise auto toomise, mis siin Eestis vormistati varifirma Netvoip OÜ nimele, kus oli seaduslikuks esindajaks märgitud M.M , kes andis N.P raha eest kasutamiseks oma isikuttõendavat dokumenti koos PIN-koodidega. Välismaalt avariilisena toodud auto näiliselt taastati ja viidi Netvoip OÜ nimelt Balti Realiseerimiskeskuse müügiplatsile müüki. Seejärel N.P korraldas, et AS DNB Pank 18.03.2013 ostis selle auto ära ja annaks liisingusse varifirmale Invest Pro OÜ. Selle varifirma juhatuse liikmeks märkis N.P 31.01.2013 fiktiivselt Alina XXX, kes käis ka koos N.P Balti Realiseerimiskeskuse OÜ müügiplatsil liisingulepingut allkirjastamas, mis võimaldas N.P auto enda valdusesse saada. Tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine seisnes selles, et AS-iga DNB Pank sõlmiti 18.03.2013 Invest Pro OÜ nimel liisingleping sõiduauto Peugeot 508 registreerimisnumbritega XXX liisingusse võtmiseks kindla kavatsusega saada auto enda valdusse ja jätta liisingumaksed maksmata, sest Invest Pro OÜ-l ei olnud ei rahalisi vahendeid ega ka kavatsust tasuda sõiduauto eest liisingumakseid. Varaline kasu seisnes liisingumaksete tasumata jätmises ja selles, et varifirmale Netvoip OÜ-le kanti selle auto eest üle 30 600 € ja tagasi saadi ka sama sõiduauto, mille nad ise olid pangale Balti Realiseerimiskeskuse OÜ kaudu müünud. M.M aitas kuriteole kaasa sellega, et andis N.P raha eest kasutamiseks oma isikut tõendava dokumendi koos PIN-koodidega ning sellega aitas varjata tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loonud N.P seost kuriteoga ning ühtlasi raskendada pangal liisingusse antud auto müüjana esitatud Netvoip OÜ ja sellega seotud isikute leidmist. Eelloetletud kuritegudega tekitatud kahju kogusumma on 70 049 €. Sellega M.M isikuna, kes on varem kaasa aidanud kelmuse toimepanemisele, osutas N.P ainelist ja füüsilist kaasabi suures ulatuses kahju tekitamisele varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 22 lg 3 - § 209 lg 2 p 1 ja 3 järgi (kuni 31.12.2014 kehtinud KarS § 209 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu) N.P ́i süüdistatakse selles, et süüdistatakse veel selles, et tema koos N.P ja Ivan XXX ning Alina XXX kaasaaitamisel kutsus 07.07.2013 kella 11.30 ajal aadressil: Tallinn, Astangu 21/1 kindlustushüvitise saamise eesmärgil esile kindlustusjuhtumi. Kindlustuskelmuse toimepanemiseks N.P ja Ivan XXXvärbasid N.P, kes nõustus raha eest esile kutsuma kindlustusjuhtumit. 07.07.2013 kella 11.30 ajal aadressil: Tallinn, Astangu 21/1 juhtis N.P AS-st DNB Pank 18.03.2013 Invest Pro OÜ nimel liisingusse võetud sõiduautot Peugeot 508 registreerimisnumbritega 687BHX ja sõitis selle autoga kahel korral tagant sisse N.P poolt juhitud sõiduautole Honda Civic registreerimisnumbritega XXX. N.P ja N.P poolt kindlustusandjale esitatud andmete järgi olevat avarii toimunud juhuslikult. Varaline kasu seisnes selles, et sõiduki Honda Civic registreerimisnumbriga XXX eest maksis Ergo Insurance SE kindlustusjuhtumi tõttu välja 5025.60 eurot, kuid sõiduauto Peugeot 508 registreerimisnumbritega XXX eest kahjuhüvitist välja ei makstud, kuna tekkis kahtlus, et tegemist on kindlustuskelmusega. Sellega N.P pani toime kindlustusjuhtumi esilekutsumise ja kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 212 lg 1 järgi.
Juhindudes KrMS § 245 sätetest on abiprokurör Hendrik Kaing, süüdistatav N.P ja tema kaitsja Gennadi Kull käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et N.P ́ile taotleb abiprokurör kohtus KarS § 212 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 8 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 73 lg 1 ja 3 mitte pöörata mõistetud vangistust täitmisele, kui N.P ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on abiprokurör Hendrik Kaing, süüdistatav M.M ja tema kaitsja Eva Rivis käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et M.M ́le taotleb abiprokurör kohtus KarS § 209 lg 2 p 1 ja 3 - § 22 lg 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 aasta vangistust. Vastavalt KarS § 73 lg 1 ja 3 mitte pöörata mõistetud vangistust täitmisele, kui M.M ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatavate selgitused sõlmitud kokkulepete kohta, abiprokuröri ja kaitsjate arvamused kokkulepete kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub kohus seisukohale, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub N.P KarS § 212 lg 1 järgi ja M.M KarS § 209 lg 2 p 1,3 - § 22 lg 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja nendele tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetute poolt, kuuluvad N.P ́ilt ja M.M ́ilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 585 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt tuleb N.P ́ilt ja M.M ́ilt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. N.P ́ilt 120 eurot ja M.M ́ilt 120 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavatele anda mõistliku aja 12 kuud, mis on maksimumaeg, mida anda saab. Tsiviilhagid Tsiviilhagi puudutavalt märgib kohus järgmist. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju õigusvastane, kui sellega kahjustati kannatanute omandit. Kuivõrd on kahjustatud kannatanute omandit, oli tegemist õigusvastase kahjuga. Tulenevalt VÕS § -st 1043, õigusvastaselt tekitatud kahju puhul peab õigusvastaselt kahju tekitaud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse
aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Antud kriminaalasjas on tsiviilhagi esitanud kannatanu AS DNB Pank kogusummas 34 148,57 eurot ning M.M võtab omaks tekitatud kahju, mis tuleb välja mõista järgmiselt: solidaarselt N.P ja Ivan XXX summas 11 156,21 eurot, solidaarselt N.P summas 6831,46 eurot ja solidaarselt N.P summas 16 160,90 eurot. N.P ́ilt ja Ivan XXX on kohus sama nõuded varasemalt välja mõistnud. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9; § 179 lg 1 p 2, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315, KarS § 73 lg 1,3, VÕS § 1043 kohus: otsustas Süüdi tunnistada N.P KarS 212 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mitte pöörata mõistetud vangistust täitmisele, kui N.P ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada N.P ́ile määratud 2 aasta pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 03.09.2015.a. Süüdi tunnistada M.M KarS 209 lg 2 p 1,3 - § 22 lg 3 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mitte pöörata mõistetud vangistust täitmisele, kui M.M ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada M.M ́ile määratud 2 aasta pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 03.09.2015.a. Tsiviilhagid Välja mõista M.M tsiviilhagi summas 34 148,57 € AS DNB Pank kasuks ( a/a10220080288010 SEB Pank). Menetluskulud Välja mõista M.M ́ilt 585 eurot sundraha ja kaitsjatasu 120 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse M.M ́ilt e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Välja mõista N.P ́ilt 585 eurot sundraha eurot ja kaitsjatasu 120 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse N.P ́ile e-posti või posti teel. Samuti võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
Margot Mikler Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.