1.Jätta Harju Maakohtu 8. augusti 2015. a määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebemenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu 48 eurot tuleb arvata Marat Zaripovi (Zaripov, ik. 38410310343) menetluskulude hulka. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Vahistamistaotlus
1.Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Sentifoli esitas 07.08.2015 Harju Maakohtule taotluse Marat Zaripovi vahistamiseks. Taotluse kohaselt kahtlustatakse M. Zaripovi KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi selles, et tema, 07.08.2015 ajavahemikul kella 00.12 kuni 02.20 Tallinnas Õismäe tee 107, grupis koos V A ja S K, tungisid ukse avamise teel sisse eelnimetatud aadressil asuvasse Maxima kauplusesse ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid ära sealt kaupa koguväärtuses 208,50 eurot. Samuti kahtlustatakse M. Zaripovi KarS § 274 lg 1 järgi selles, et tema, 07.08.2015 kella 02.20 ajal Tallinnas Õismäe tee 107 asuva Maxima kaupluse vahetus läheduses toimunud kahtlustatavana kinnipidamise käigus osutas vastupanu ning kasutas vägivalda võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega, mis seisnes selles, et püüdes sündmuskohalt põgeneda, ründas teda kinni pidanud politseiametnikku, Põhja prefektuuri juhtivkriminalist Jüri Teistet klaaspudeliga, lüües viimast käes olnud pudeliga pähe, otsmiku piirkonda, millega põhjustas J. Teistele füüsilist valu ning kehavigastuse, lahtise haava peapiirkonnas. 1 (5)
Marat Zaripov peeti eelnimetatud kuritegudes kahtlustatavana kinni 07.08.2015 kell 02.35. Prokurör taotleb M. Zaripovi suhtes tõkendina vahistamise kohaldamist põhjusel, et lisaks põhjendatud kuriteokahtlusele esineb käesoleval juhul vahistamisalustena uute kuritegude toimepanemise ja kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise oht. Maakohtu seisukoht
2.08.08.2015 määrusega kohaldas Harju Maakohus Marat Zaripovi suhtes tõkendina vahistamist. Kohus asus seisukohale, et tegemist on piisavalt põhistatud kahtlusega, et M. Zaripovi käitumises esinevad temale inkrimineeritud kuritegude tunnused. Kohtule esitatud asja materjalide kohaselt põhineb M. Zaripovile esitatud kahtlustus varguse episoodis kannatanu avaldusel ja asitõendi (valvekaamera videosalvestise) vaatlusprotokollil, millest nähtuvad isikud, kes kauplusesse sisse tungisid ning kelle seas on äratuntav M. Zaripov. Kahtlustus võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise episoodis põhineb kannatanu J. Teiste avaldusel, kannatanu tervisetõendil ja isiku läbivaatuse protokollil, milles on fikseeritud kannatanu tervisekahjustus. Samuti tunnistaja politseiametnik A K ütlustel ning äratundmiseks esitamise protokollil, kus kannatanu tunneb ära teda rünnanud isikus M. Zaripovi. 07.08.2015 kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtub, et M. Zaripov tunnistab oma süüd, kuid KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise üksikasju ei mäleta. Kohus leidis, et eelnimetatud tõendid viitavad põhjendatud kahtlusele, et M. Zaripov võis toime panna KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Kohtu hinnangul esineb M. Zaripovi suhtes vahistamisalusena uute kuritegude toimepanemise kahtlus. Selliseks kahtluseks annab alust asjaolu, et M. Zaripov on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kandnud vangistuslikku karistust. Viimati vabanes ta kinnipidamiskohast 26.11.2014, olles kandnud karistust varguste, röövimiste ja kinnipidamiskohas toimepandud narkokuriteo eest. Harju Maakohus kohaldas 21.10.2014 määrusega M. Zaripovi suhtes pärast karistuse ärakandmist käitumiskontrolli tähtajaga 1 aasta ning kohustas M. Zaripovi karistusjärgse käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 2 alusel mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Seega on kahtlustatav pannud temale inkrimineeritud kuriteoepisoodid toime ajal, mil ta on allutatud käitumiskontrollile ning kriminaalasja materjalide kohaselt oli M. Zaripov kahtlustuses märgitud kuritegusid toime pannes alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Arvestades, et M. Zaripovil puudub ametlik töökoht ning legaalne sissetulek, on selge, et kahtlustatava jaoks on varavastaste kuritegude toimepanemine eluviis ning sissetuleku allikas, mistõttu on kohtu hinnangul tema poolt uute kuritegude toimepanemise risk kõrge. Kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Sellelaadseteks kuritegudeks on varavastased kuriteod. Vältimatult on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus suurem ka nende kahtlustatavate puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKL 3-1-1-103-06 p.15). Kohtu hinnangul esineb M. Zaripovi suhtes vahistamisalusena ka kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise kahtlus. Kahtlustuses nimetatud kuriteod on teise astme kuriteod, mille eest näeb karistusseadustik karistusena ette kuni viieaastase vangistuse. Kohus asus seisukohale, et M. Zaripov võib võimaliku vabaduskaotusliku karistuse hirmus hakata kõrvale hoiduma kriminaalmenetlusest, takistades sellega kriminaalmenetluse tavapärast kulgu. Sellise riski esinemist kinnitab asjaolu, et M. Zaripov püüdis kinnipidamise käigus põgeneda, mille käigus ründas ka politseiametnikku.
2 (5)
Eeltoodut arvesse võttes leidis kohus, et M. Zaripovi suhtes on vajalik kohaldada raskeimat kriminaalmenetluse tagamise vahendit – vahistamist, mis ainsana takistab tema poolt kuritegude toimepanemise jätkamist. Määruskaebus
3.Harju Maakohtu 08.08.2015 määruse peale esitas määruskaebuse M. Zaripovi kaitsja Leelo Viil, kes palub maakohtu määrus tühistada ja vabastada M. Zaripov viivitamatult vahi alt. Kaitsja märgib kaebuses, et isiku vahistamiseks ei piisa ainult põhjendatud kahtlustuse olemasolust, vaid sellele lisaks peavad esinema ka KrMS § 130 lg-s 2 sätestatud vahistamisalused. Viimaste raames peab kohus sisuliselt kontrollima, kas esineb põhjendatud kahtlus, et isik hakkab kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma või uusi kuritegusid toime panema, mis tingivad tema suhtes kõige raskema tõkendi kohaldamise ainuvõimalikkuse. Kuigi M. Zaripov on kriminaalkorras karistatud, ei saa üksnes tema varasematest karistusest järeldada vahistamisalusena jätkuvat kuritegude toimepanemist. Kahtlustatava poolt toimepandud süüteod on läinud kergemaks. M. Zaripov lubas, et ei pane toime uusi kuritegusid ning püüab hoiduda ka alkoholi kuritarvitamisest. Arvestades asjaolu, et kahtlustatav töötab katseajaga gaasi ja veetorude paigaldajana firmas Akronto, võib kaitsja hinnangul väita, et tal ei esine tõsiseid sõltuvusprobleeme ning ta on võimeline distsiplineeritult ja seaduskuulekalt käituma. Eeltoodust tulenevalt peab kaitsja üksnes oletustel põhinevaks maakohtu seisukohta, et vahistamisalusena esineb M. Zaripovi suhtes kuritegude jätkuva toimepanemise kahtlus. Arvesse tuleks võtta ka asjaolu, et M. Zaripov on olnud koostöövalmis ning andnud põhjalikke ütlusi. Kriminaalmenetlusest ei ole ta kõrvale hoidunud. Kuna kahtlustataval on olemas kindel elukoht Tallinnas ja töökoht ettevõttes Akronto, siis puudub alus arvata, et ta hakkab kriminaalmenetlusest kõrvale hoidma. M. Zaripov on lubanud ilmuda õigeaegselt kõigile menetlustoimingutele ning nimetas konkreetse aadressi, kus ta elab ja on kättesaadav. Kahtlustataval on haige isa, kes ei tule toime ilma M. Zaripovi abita. Eeltoodu alusel leiab kaitsja, et M. Zaripovi vahistamiseks ei esine KrMS § 130 lg-s 2 sätestatud vahistamisaluseid, mis tingivad tema suhtes kõige raskema tõkendi kohaldamise ainuvõimalikkuse. Kaitsja märgib täiendavalt, et kuna M. Zaripovile kahtlustusena inkrimineeritud kuriteod on KarS § 4 lg 2 kohaselt teise astme kuriteod, siis ei ole vahistamine käesolevas asjas proportsionaalne tõkend.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.Ringkonnakohus, vaadanud kriminaalasja materjalid ja esitatud määruskaebuse läbi ning ära kuulanud menetluspooled, leiab, et määruskaebus ei kuulu rahuldamisele.
4.1.Maakohus on konkreetsetele asjaoludele viidates leidnud, et M. Zaripov võib hakata toime panema uusi kuritegusid. Seejuures ei ole maakohtu selline seisukoht oletuslik, vaid põhineb kahtlustatava isikul, tema varasemal käitumisel ja käesolevas kriminaalasjas tuvastatud asjaoludel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Asjaoludena, mis M. Zaripovi poolt uute kuritegude toimepanemise kahtluseks alust annavad, on maakohus nimetanud seda, et kahtlustatava näol on tegemist kriminaalkorras korduvalt karistatud isikuga. Viimati vabanes M. Zaripov kinnipidamisasutusest 26.11.2014, olles kandnud karistust varguste, röövimiste ja kinnipidamiskohas toimepandud narkokuriteo eest. Harju Maakohtus kohaldas 21.10.2014 määrusega M. Zaripovi suhtes pärast karistuse ärakandmist käitumiskontrolli tähtajaga 1 aasta ning kohustas teda karistusjärgse käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 2 alusel mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Oluline on märkida, et käesoleva kahtlustuse kohaselt pani M. Zaripov uued kuriteod toime 07.08.2015 alkoholijoobes olles ehk M. Zaripov pani uued kuriteod toime talle kohaldatud käitumiskontrolli ajal, samuti rikkus kahtlustatav talle kohtu poolt pandud kohustust käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi. Eeltoodud asjaolud kogumis annavad ringkonnakohtu hinnangul tunnistust sellest, et isik ei ole oma varasemast käitumisest vajalikke järeldusi teinud ega suuda vabaduses distsiplineeritult ja 3 (5)
seaduskuulekalt käituda. Asjaolu, et M. Zaripovi suhtes kohaldatud karistusjärgne käitumiskontroll ei ole suutnud takistada teda käitumast viisil, mis andis alust tema kahtlustamiseks uue varavastase ja vägivallakuriteo toimepanemises, andis maakohtule põhjendatult alust asuda seisukohale, et M. Zaripov võib vabaduses viibides jätkata kuritegude toimepanemist, mille vältimiseks on põhjendatud tema vahistamine. Asjaolud, et M. Zaripovil on olemas töökoht ning et tal ei esine tõsiseid sõltuvusprobleeme ja ta püüab hoiduda alkoholi tarvitamisest, on iseenesest tervitatavad, kuid ei välista tema suhtes automaatselt uute kuritegude toimepanemise ohtu. Sellist kahtlust ei välista ka asjaolu, et kahtlustatav oli koostöövalmis ja andis põhjalikke ütlusi.
4.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et M. Zaripovi suhtes esineb ka teine KrMS § 130 lg-s 2 sätestatud vahistamisalus, s.o kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise kahtlus. Selliseks kahtluseks annab alust asjaolu, et M. Zaripov püüdis kinnipidamise käigus põgeneda ning lisaks sellele ründas põgenemisel politseiametnikku. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et M. Zaripovi kahtlustatakse karistusjärgse käitumiskontrolli ajal toimepandud KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes, mille eest seadus näeb ette karistusena kuni 5-aastase vangistuse, siis nõustub kohtukolleegium maakohtuga, et kahtlustatav võib hakata uue vanglakaristuse hirmus kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma.
4.3.Mis puutub kaitsja viidetesse selle kohta, et M. Zaripovil on olemas kindel elukoht ja töökoht, siis kahtlustusest nähtuvalt ei ole need suutnud M. Zaripovi senini motiveerida distsiplineeritult ja seaduskuulekalt käituma ning ringkonnakohtul puudub veendumus, kahtlustatava varasema käitumise pinnalt, et nimetatu suudaks seda teha edaspidi. Väide, et M. Zaripovil on haige isa, kes ei tule tema abita toime, on paljasõnaline – M. Zaripov on küll maakohtu istungil väitnud, et ta isal oli hiljuti insult, kuid ringkonnakohtule esitatud materjalides ei ole tõendeid, mis kinnitaks seda väidet ning seda, et isa ilma M. Zaripovi abita toime ei tule. Samas ei ole tegemist asjaoluga, mis välistaks vahistamise kohaldamise. Vastavalt KrMS § 8 p-l 6 on võimalik süüdistataval taotleda, et menetleja tagaks tema abi vajava lähedase hooldamise.
4.4.Asjaolu, et M. Zaripovi poolt kahtlustuse kohaselt toime pandud kuriteod on läinud kergemaks (tegemist on KarS § 4 lg 2 kohaselt teise astme kuritegudega), ei välista kohtukolleegiumi hinnangul tema vahistamist, kuivõrd muud menetluse tagamise vahendid ei ole ülaltoodud põhjustel M. Zaripovi õiguskuuleka käitumise tagamiseks piisavad. Tõkendi valimine ei sõltu kuriteo astmest. Ringkonnakohtu hinnangul on M. Zaripovi vahistamine käesoleval juhul proportsionaalne tõkend.
4.5.Eeltoodu pinnalt ja tulenevalt asjaolust, et M. Zaripovi suhtes esineb nii põhjendatud kuriteokahtlus kui ka KrMS § 130 lg 2 kohaste vahistamisalustena kuritegude toimepanemise jätkamise ning kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise kahtlus, leiab ringkonnakohus, et muud menetluse tagamise vahendid kui M. Zaripovi vahistamine ei ole piisavad kahtlustatava õiguskuuleka käitumise ning kriminaalmenetluse tõhusa läbiviimise tagamiseks, mistõttu ei ole võimalik teda käesoleval ajal vahi alt vabastada.
5.Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja §-st 390 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
6.M. Zaripovi kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil on esitanud taotlused osutatud õigusabi eest tasu saamiseks. Tasu suurus on 18.08.2015 taotluse kohaselt määruskaebuse koostamise eest 20 eurot (0,5 tundi), millele lisandub käibemaks 20%, s.o 4 eurot, kokku 24 eurot. Tasu suurus on 02.09.2015 taotluse kohaselt määruskaebuse läbivaatamisel osalemise eest 20 eurot (0,5 tundi), millele lisandub käibemaks 20%, s.o 4 eurot, kokku 24 eurot. Ringkonnakohus peab 4 (5)
põhjendatuks kaitsja taotluseid eelnimetatud toimingute eest ning seega on põhjendatud hüvitada kaitsjale osutatud õigusabi eest kokku 48 eurot. Juhindudes RÕS § 21 lg-st 3, KrMS § 175 lg 1 p-st 4 ja § 187 lg-st 2 ning RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra punktidest 23 ja 24, tuleb OÜ-le Vanalinna Advokaadibüroo välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvel 48 eurot. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb arvata vandeadvokaat Leelo Viilile kaitsjatasuna väljamõistetud summa 48 eurot kahtlustatava Marat Zaripovi menetluskulude hulka.
Sten Lind
Julia Katškovskaja
Andres Parmas
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.