1.Jätta Harju Maakohtu 5. augusti 2015. a määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebemenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu 72 eurot tuleb arvata P.T (P.T , ik. XXX ) menetluskulude hulka. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Vahistamistaotlus
1.Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marika Kreutzberg esitas 05.08.2015 Harju Maakohtule taotluse P.T vahistamiseks. Taotluse kohaselt kahtlustatakse P.T KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi selles, et tema: - nõudis 21.05.2015 kella 03.00-04.00 paiku koos I I i, H M i, A Z, E V ja J-nimelise tütarlapsega Tallinnas Laulupeo 1 maja juures R V mobiiltelefoni. Keeldumisel löödi kannatanut ühe korra rusikaga lõuapiirkonda, pärast mida peksti kannatanut rusikate ja jalgadega peapiirkonda, põhjustades füüsilist valu. Seejärel võeti tema käest ära mobiiltelefon Sony M2 Aqua väärtusega 270 eurot. - 21.06.2015 kella 01.36 paiku koos O S, E Vi, A E ning tuvastamata tütarlastega Tallinnas Nunne 18 maja juures ründas V S, kellele löödi ühe korra rusikaga näopiirkonda ja ühe korra jalaga kõhupiirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Samal ajal üritati 1 (5)
kannatanult ära tõmmata õlakotti (väärtusega 15 eurot), milles olid kannatanu rahakott maksumusega 10 eurot, erinevad dokumendid, sularaha 5 eurot ja mobiiltelefon Huawei Y550 maksumusega 96 eurot. - 25.07.2015 kella 05.15 paiku koos R M ja A E Tallinnas Rävala 13 maja juures lõi rusikaga ühe korra näopiirkonda J J Y M millega põhjustas kannatanule füüsilist valu. Jõudnud põgenevale kannatanule Kentmanni 6 maja juures järele, nõudis raha ja mobiiltelefoni. Pärast seda, kui kannatanu andis ise ära 60 eurot sularaha, nõudis kannatanult, et see näitaks oma mobiiltelefoni ja rahakoti sisu, mida kannatanu ka tegi. Pärast rahakoti läbi vaatamist ja mobiiltelefoni vaatamist tagastas rahakoti ja mobiiltelefoni kannatanule. - 29.07.2015 kella 01.00-02.00 paiku koos A Z ja G M Tallinnas Mustamäe teel Kamikadze pubi (Sõstra 2) juures tungisid kallale T K, keda löödi 2-3 korda rusikaga näopiirkonda, kuni kannatanu maha kukkus. Seejärel löödi kannatanule ühe korra jalaga peapiirkonda, mille tagajärjel kannatanu kaotas teadvuse. Kannatanult võeti seljas olnud jope sisetaskust ära rahakott (maksumusega 20 eurot), milles oli 10 eurot sularaha ja erinevad dokumendid ning mobiiltelefon Nokia (maksumusega 40 eurot), põhjustades kannatanule varalise kahju 70 eurot. P.T peeti 25.07.2015 kuriteoepisoodis kahtlustatavana kinni 04.08.2015 kell 08.30. Kahtlustatavana ülekuulamise käigus ei tunnistanud A. T end nimetatud kuritegude toimepanemises süüdi. Prokurör taotles P.T suhtes tõkendina vahistamise kohaldamist põhjusel, et lisaks põhjendatud kuriteokahtlusele esineb käesoleval juhul vahistamisalusena uute kuritegude toimepanemise oht. Maakohtu seisukoht
2.05.08.2015 määrusega kohaldas Harju Maakohus P.T suhtes tõkendina vahistamist. Kohus asus seisukohale, et tegemist on piisavalt põhistatud kahtlusega, et P.T käitumises esinevad temale inkrimineeritud kuriteo tunnused. Prokurör esitas kohtule 5 kannatanu ülekuulamise protokollid, 4 kannatanu läbivaatuse protokollid koos fototabelitega, tunnistaja ülekuulalmise protokolli, kahtlustatava kinnipidamise protokolli ja kahtlustatava ülekuulamise protkolli, mille kohaselt P.T möönis, et viibis kõigi nende sündmuste juures ning teadis, et sõbrad lähevad peksma ja röövima. Tema kedagi ei löönud ega võtnud kelleltki asju ära, vaid seisis lihtsalt kõrval. Kahtlustatav tunnistas, et osales röövitud asjade müügist saadud ja äravõetud raha kulutamises. Vaatamata asjaolule, et kahtlustatav eitab oma süüd, on kohtu hinnangul kogutud küllaldaselt tõendeid, mis viitavad põhjendatud kahtlusele, et P.T võis toime panna KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Kohtu hinnangul esineb P.T suhtes vahistamisalusena uute kuritegude toimepanemise jätkamise kahtlus. Kuigi P.T näol on tegemist varem kriminaalkorras karistamata isikuga, tuleneb kuritegude toimepanemise jätkamise risk temale inkrimineeritud kuritegude iseloomust. Kahtlustuse kohaselt on isik toime pannud mitmeid varavastaseid kuritegusid, milliste kuritegude jätkuva toimepanemise risk on väga kõrge (RKKKo 3-1-1-103-06, p 15). Kohtu hinnangul esineb P.T puhul tavapärasest märkimisväärselt kõrgem risk uute kuritegude toimepanemiseks ning riski hindamisel lähtus kohus kahtlustatava poolt toimepandud episoodide arvust, samuti tema suhtes menetletavatest kriminaalasjade arvust. Lisaks käesolevale kriminaalasjale on Harju Maakohtu menetluses kriminaalasi, milles on P.T-le süüdistus esitatud KarS § 121, § 215 lg 2 p 1, 2 ja § 200 lg 2 p 7 järgi. Eeltoodu viitab kohtu hinnangul üheselt sellele, et P.T-le on omane õigusvastane käitumine ning seega esineb küllaldane alus eeldada, et ta võib vabadusse pääsedes jätkata süütegude toimepanemist. Käesoleval hetkel on P.T suhtes teises, tema suhtes kohtumenetluses olevas kriminaalasjas kohaldatud kergemaliigilist tõkendit, kuid kergem 2 (5)
tõkend ei ole maandanud uute kuritegude toime panemise riski. Seega annavad eelnimetatud asjaolud kohtule aluse arvata, et P.T võib vabaduses olles jätkata kuritegude toimepanemist ning tema õiguskuulekat käitumist ei ole võimalik käesoleval hetkel tagada kergemaliigilise tõkendi kohaldamisega. Kohus ei pidanud tõenäoliseks, et P.T seaduslik esindaja suudab tagada kahtlustatava õiguskuulekuse. Kohus tugines sellise prognoosi tegemisel minevikusündmustele, mis ei viita sellele, et P.T seaduslikud esindajad omaksid alaealise kahtlustatava üle elementaarset vanemlikku kontrolli. Võttes arvesse, et kahtlustatava suhtes esineb nii põhjendatud kuriteokahtlus kui ka KrMS § 130 lg-s 2 sätestatud vahistamisalus, s.o kuritegude toimepanemise jätkamise kahtlus, on kohtu hinnangul vajalik kohaldada P.T suhtes raskeimat kriminaalmenetluse tagamise vahendit – vahistamist, mis ainsana takistab tema poolt kuritegude toimepanemise jätkamist. Määruskaebus
3.Harju Maakohtu 05.08.2015 määruse peale esitas ringkonnakohtule määruskaebuse kahtlustatava P.T kaitsja Leelo Viil, kes palub maakohtu määrus tühistada ja vabastada P.T viivitamatult vahi alt. Kaitsja hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist piisavalt põhistatud kahtlusega, et P.T käitumises esinevad KarS §-s 200 lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo tunnused. Maakohus ei ole välja toonud asjaolusid, millistele tuginedes on loetud kuriteokahtlus piisavalt põhjendatuks. P.T andis eluliselt usutavaid ütlusi, mille kohaselt ei ole ta röövimisi toime pannud, vaid viibis üksnes nende isikutega koos, kes kuriteod toime panid. Vahistamise ajaks ei olnud teised kahtlustatavad käesolevas kriminaalasjas veel üle kuulatud ning ühegi kannatanuga P.T äratundmiseks esitamist läbi viidud. Isiku vahistamiseks ei piisa ainult põhjendatud kahtlustuse olemasolust, vaid sellele lisaks peavad esinema ka vahistamisalused. Viimaste raames peab kohus sisuliselt kontrollima, kas esineb põhjendatud kahtlus, et isik hakkab kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma või uusi kuritegusid toime panema, mis tingivad tema suhtes kõige raskema tõkendi kohaldamise ainuvõimalikkuse. Kuna P.T ei ole varem kriminaalkorras karistatud, siis ei nähtu sellistest karistusandmetest uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. Samuti on P.T lubanud edaspidi õiguskuulekalt käituda. Seega puudub alus arvata, et kahtlustatav võib jätkata kuritegude toimepanemist tulevikus ning maakohtu vastupidine seisukoht on kaitsja hinnangul oletuslik. Alaealisel kahtlustataval on kinnipidamiskohas väga raske kohaneda ja toime tulla. Riigikohtu praktikas on rõhutatud alaealise karistamisel eeskätt isiku arvestamise kohustust, mis tähendab võimaluse otsimist vältida alaealise kurjategija karistamist vangistusega või selle vältimatuse korral vähemalt minimeerida vangistuse kestus. Seega tuleks alaealise vahistamist eriti hoolikalt kaaluda ja kohaldada raskemaliigilist tõkendit üksnes siis, kui menetluse lõpuleviimist ja kahtlustatava õiguskuulekat käitumist ei ole võimalik muul viisil tagada. P.T-l on olemas toetav sotsiaalne keskkond ja elukoht Tallinnas. Samuti lubas kahtlustatav ilmuda õigeaegselt kõigile menetlustoimingutele. Seetõttu puudub alus arvata, et P.T võib hakata kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.Ringkonnakohus, vaadanud läbi kriminaalasja materjalid ja esitatud määruskaebuse ning kuulanud ära menetluspooled, leiab, et määruskaebus ei kuulu rahuldamisele.
4.1.Kaitsja vaidlustas määruskaebuses muuhulgas P.T suhtes esineva kuriteokahtluse. Kohtuistungil tõdes kaitsja, et käesolevaks hetkeks on teostatud täiendavaid menetlustoiminguid, 3 (5)
mille põhjal tuleb möönda, et P.T suhtes esineb põhjendatud kuriteokahtlus. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks põhjendatud kuriteokahtluse olemasolul täiendavalt peatuda.
4.2.Maakohus on konkreetsetele asjaoludele viidates leidnud, et P.T võib hakata toime panema uusi kuritegusid. Paljasõnaline ja väheveenev on kahtlustatava senise käitumise pinnalt lubadus, et ta ei jätka kuritegude toimepanemist. Seejuures ei ole maakohtu seisukoht, et P.T võib vabaduses viibides jätkata kuritegude toimepanemist, oletuslik, vaid põhineb kahtlustatava isikul, tema varasemal käitumisel ja käesolevas kriminaalasjas tuvastatud asjaoludel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Riigikohus on rõhutanud, et vahistamisaluse olemasolu kontrollimisel tuleb arvesse võtta isiku hoiakut ja kalduvust panna toime teatud liiki kuritegusid, eelnevat elukäiku, isiklikke ja majanduslikke suhteid ning muid vahistamise küsimuse lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid (RKKK määrus nr 3-1-1-30-08, p 9). Kuigi P.T on varem kriminaalkorras karistamata, ei välista see ohtu, et ta võib panna toime uusi kuritegusid. Prognoos selle kohta, et P.T võib panna toime uusi samalaadseid kuritegusid, põhineb sellel, et teda kahtlustatakse käesolevas kriminaalasjas KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises (4 röövimise episoodi), millised on toime pandud sisuliselt kahe kuu jooksul (21.05.2015 – 29.07.2015). Samuti on P.T suhtes Harju Maakohtu menetluses kriminaalasi, milles on talle esitatud süüdistus KarS § 121 ja § 215 lg 2 p 1, 2 ja § 200 lg 2 p 7 järgi. Eeltoodu näitab, et P.T on kuritegelikult aktiivne. Oluline on märkida, et P.T oli Harju Maakohtu menetluses olevas kriminaalasjas 3 kuud vahi all ja ta vabastati 18.03.2015, kohaldades tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Asjaolu, et tema suhtes Harju Maakohtu menetluses olev kriminaalasi ja kergemaliigilise tõkendi kohaldamine ei ole suutnud takistada P.T käitumast viisil, mis andis alust tema kahtlustamiseks uute varavastaste kuritegude toimepanemises, andis maakohtule põhjendatult alust asuda seisukohale, et P.T võib vabaduses viibides jätkata kuritegude toimepanemist, mille vältimiseks on põhjendatud tema vahistamine. P.T on küll alaealine, kuid kui alaealise käitumine kinnitab veenvalt, et muul viisil ei ole võimalik tema õiguskuulekust tagada, tuleb tema suhtes kohaldada vahistamist. Käesoleval juhul on P.T senine käitumine näidanud, et muud menetluse tagamise vahendid kui tema vahi all pidamine, ei ole käesoleval hetkel piisavad kahtlustatava õiguskuuleka käitumise tagamiseks, mistõttu teda pole võimalik vahi alt vabastada.
4.3.Seoses kaebuse väitega, et P.T-l on olemas kindel elukoht ja ta ei hakka kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma, märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole kahtlustatava suhtes kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise kahtlust vahistamisalusena tuvastanud. Kuivõrd kahtlustataval oli kindel elukoht ja teda toetav sotsiaalne keskkond olemas ka ajal, mil ta pani kahtlustuse kohaselt toime temale inkrimineeritavad kuriteod, ei näe ringkonnakohus, et nimetatud asjaolud väldiks uute kuritegude toimepanemist. Lähedaste toetus ei ole suutnud P.T senini motiveerida kuritegudest eemale hoiduma ning ringkonnakohtul puudub veendumus, kahtlustatava senise käitumise pinnalt, et nimetatu suudaks seda teha edaspidi.
4.4.Eeltoodu pinnalt ja tulenevalt asjaolust, et P.T suhtes esineb nii põhjendatud kuriteokahtlus kui ka KrMS § 130 lg 2 kohase vahistamisalusena kuritegude toimepanemise jätkamise kahtlus, leiab ringkonnakohus, et muud menetluse tagamise vahendid kui P.T vahistamine ei ole piisavad kahtlustatava õiguskuuleka käitumise tagamiseks, mistõttu ei ole võimalik teda käesoleval ajal vahi alt vabastada.
5.Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja §-st 390 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 4 (5)
6.P.T kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil on esitanud taotlused osutatud õigusabi eest tasu saamiseks. Tasu suurus on 17.08.2015 taotluse kohaselt arestimajas nõustamise eest 20 eurot (0,5 tundi) ja määruskaebuse koostamise eest 20 eurot (0,5 tundi), millele lisandub käibemaks 20%, s.o 8 eurot, kokku 48 eurot. Tasu suurus on 02.09.2015 taotluse kohaselt määruskaebuse läbivaatamisel osalemise eest 20 eurot (0,5 tundi), millele lisandub käibemaks 20%, s.o 4 eurot, kokku 24 eurot. Ringkonnakohus peab põhjendatuks kaitsja taotluseid tasu saamiseks kõigi eelnimetatud toimingute eest ning seega on põhjendatud hüvitada kaitsjale osutatud õigusabi eest kokku 72 eurot. Juhindudes RÕS § 21 lg-st 3, KrMS § 175 lg 1 p-st 4 ja § 187 lg-st 2 ning RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra punktidest 14, 23 ja 24, tuleb OÜ-le Vanalinna Advokaadibüroo välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvel 72 eurot. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb arvata vandeadvokaat Leelo Viilile kaitsjatasuna väljamõistetud summa 72 eurot kahtlustatava P.T menetluskulude hulka.
Sten Lind
Julia Katškovskaja
Andres Parmas
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.