Kohtulahend

EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „O.K , 1-15-5789, menetluskulud“. Makseinfo viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel O.K-le tema poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: O.K süüdistatakse selles, et tema 06.05.2015 ajavahemikul kell 12:51 kuni 15:21, andis Ida-Harju politseijaoskonnas, mis asub aadressil Tallinn, P. Pinna 4, kriminaalasjas nr 15230102374 toimunud ülekuulamise ajal kannatanuna teadvalt valeütlusi selle kohta, et talt võeti ebaseaduslikult vabadus ning vägistati, aga nimelt, et 01.05.2015 kella 20:00 paiku tema endine elukaaslane XXXhakkas oma korteris Tallinnas XXX tema tahte vastaselt ning seadusliku aluseta teda kinni hoidma ning hoidis teda oma korteris kuni 05.05.2015 ja tarvitas seejuures tema suhtes füüsilist vägivalda. Samuti O.K väitis, et alates 01.05.2015 kuni 03.05.2015 Tallinnas XXXkorteris XXXastus temaga tema tahte vastaselt seitse korda suguühtesse ning seejuures tarvitas füüsilist vägivalda. Tegelikult selliseid kuriteosündmusi ei toimunud, vaid O.K oli vabatahtlikult XXXkorteris ja vabatahtlikult temaga seksuaalvahekorras. Seega, oma teadliku tegevusega, pani O.K toime Karistusseadustiku § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.t kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmine. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 14.07.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri Ülle Jaanhold`i, süüdistatava O.K ja tema kaitsja Jugans Grossmann`i vahel järgnev kokkulepe: KarS § 320 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 73 lg-le 1 jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 73 lg 3 alusel määrata katseajaks 1 aasta.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS § 320 lg 1; § 73 lg-test 1 ja 3; § 78 lg-st 1 asub kohus seisukohale, et O.K kuulub temale KarS § 320 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatav on menetluse ajal kaotanud töö ning tal puudub alaline sissetulek. Samas ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Kuid lisaks tuleb menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Antud juhul on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata isik ja kuriteo asjaoludest nähtuvalt on tegemist juhusliku laadi episoodiga, seega leiab kohus, et sundraha osalisel riigi kanda jätmisel on käesoleval juhul positiivne toime. Lisaks sellele on süüdistataval ülalpidamisel kolm alaealist last, mis muudab süüdistatava majandusliku olukorra raskemaks, mis samuti peaks andma aluse väljamõistetavate menetluskulude vähendamiseks, mõistes süüdistatavalt välja menetluskulud alla poole väljamõistetavast menetluskulust. Samas leiab kohus, et menetluskulude suurusest lähtuvalt on põhjendatud võimaldada süüdistataval tasuda osaliselt väljamõistetavad menetluskulud osade kaupa (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), s.o kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel. Kohus selgitab ka, et menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.